Olümpiamängud Vana-Kreekas (0)

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
Olümpiamängud Vana-Kreekas
Referaat
Koostaja : Evelyn Reinov
Juhendaja : Neeme Randrüüt
Tallinn 2018

Olümpiamängude saamislood

Olümpia pidustused olid algselt pühendatud Kreeka peajumalale Zeus 'ile, mille raames peeti suurejoonelisi spordivõistlusi. Ajaloolased ei ole suutnud kokku leppida ühisele saamisloole, kuid "käibel" on mitmeid müüte. Üks müütidest räägib sellest, kuidas Idaiose Herakles tahtis tähistada ja kiita enda ning oma vendade tehtud töid võidujooksudega iga viie aasta tagant. Teine müüt pakub, et sellele pani aluse pooljumal Herakles, et tähistada oma võitu kuningas Augeiase üle, mida korraldati iga nelja aasta tagant. Kolmanda müüdi kohaselt pani pidustustele aluse Zeus ise, et tähistada võitu titaan Kronose üle. Samuti arvatakse, et jooksud loodi Olümpia kuningas Oinomaos tütre Hippodameia kosilaste jaoks.

Olümpiamängude ajalugu

Esimesed ülesmärgitud võitjad on pärit aastast 776 e.m.a, kuigi võib arvata, et mängud toimusid juba varasemalt. Mängud korraldati iga nelja aasta tagant ning vahepealseid aastaid nimetati olümpiaadideks. Kreeklased hakkasid olümpiamänge kasutama ajaühikutena. Kuigi võib arvata, et mängud toimusid ka varasemalt, siis on teada, et peale 776 a. e.m.a muutusid mängud ülekreekalisteks. Need pidustused mängisid olulist rolli Olümpias, ning hiljem ka Kreeka ühiskonnas. Mängude ajaks hakati välja kuulutama olümpiarahu, et võistlejad saaksid toimumiskohta ja tagasi ohutult ning et relvi ei tooda üritustele vaatajate poolt.
Mängude ülesanne oli ühendada kõiki kreeklaseid ja näidata teistele rahvustele oma patriootlikust ja üleolekut. Esimetel aastatel võitsid enamus mänge spartalased , kuna nad olid varasemalt treeninud range füüsilise režiimi all, aga hilisematel aastatel said võidukateks ka teiste linnriikide „elukutselised“ sportlased . Uhkeimad mängud toimusid 476.a. e.m.a, kui austati Salamise merelahingu võitnud juhti Themistoklest.
Alates 5.saj. keskpaigast e.m.a muutus mängude olulisus ja kontseptsioon , mille tõttu toimus olümpiarahu rikkumine ja Olümpiat käidi pidevalt rüüstamas. Linnriigid hakkasid sisse tooma võõrsportlaseid, kes ei olnud alati ausad ja rikkusid mängureegleid. Publikut ei huvitanud enam kõrgetasemelised spordisaavutused, vaid sooviti näha rohkem verisemaid alasi nagu maadluseid ja rusikavõitlust. Aleksander Suur üritas tõsta mängude olulisust, püüdes näidata kolooniariikides kreeklaste kehalist ja sportliku valmisolekut.
Peale seda, kui Rooma alistas Kreeka, said olümpiamängudel osaleda ka Rooma kodanikud. Kuna roomlaste kehaline võimekus polnud nii hea kui kreeklastel, siis roomlased muutsid mängud naljaks ja isegi keisrid hakkasid mängudest osa võtma, kus nad alati võitsid. Viimased mängud toimusid 393 a. p.m.a, kui kristlik keiser Theodosius I väitis, et need on paganlikud pidustused ja Olümpia koos kõikide kunstiesemetega tuleb hävitada. Olümpiat tabas 522 pKr suur maavärin, mis purustas suurema osa Olümpia ehitisi.

Võistlused

Esialgsetel mängudel võisteldi ainult staadionijooksus, mille pikkus oli 192,3 m. Hiljel lisandus kahestaadioni jooks, pikamaajooks (24 staadioniringi, ehk 4,7 km) ja viievõistlus. Juurde tulid ka kontaktsporidialad nagu maadlus , rusikavõitlus ja pankraaton (maadlus ja rusikavõistlus koos). 680.a e.m.a lisati mängude kavasse veel ka kaarikute võidusõit ja veel hiljem hobuste võidusõit.
Võistlused kestsid vaid ühe päeva, kuna algselt võisteldi üksikutel spordialadel. Alade lisamisega pikenes ka olümpiamängude kestvus. Hilisemad mängud kestsid koos pidustusega 5 päeva. Esimesel päeval toimusid pidustused, rongkäigud, pidulikud õhtusöögid ja kohtunike ja võistlejate tõotuste ütlemised. Teisel päeval toimusid kuulutajate ja pasunapuhujate võistlused ja noorukite võistlused kõikides alades. Kolmandal päeval toimusid juba suured kuulutamised ja tutvustamised. Sel päeval võistlesid mehed jooksudes, rusikavõitluses, pankraationis, ja viievõistluses. Viievõistlus koosnes: kiirjooksus, kaugushüpe, kettaheide , odavise ja maadlus. Iga ala järel jätkasid vaid parimad ja kaks finalisti võistlesid maadluses. Kui juhtus, et üks mees on võitnud juba kolmel ala esimese koha, siis jäigi ta võitjaks ilma maadluseta. Neljandal päeval toimusid kaarikusõidud, kus võitjaks tuli alati hobuste omanik, mitte kaarikujuht, kes oli oma eluga riskinud. Viiendal päeval toimusid võitjate autasustamine ja lõpupidustused.

Autasustamine

Peale mänge lõikas 12 aastane veresüüta puhtast helleni soost poiss, kelle mõlemad vanemad olid elus, kuldse noaga Zeusi hiiest õlipuuoksa, millest punuti võitjale pärg. Kes oli tulnud kolm korda olümpiavõitjaks püstitati Olümpiasse elusuuruses pronksbüst. Teine ja kolmas koht ei saanud mitte midagi. Võitja auks hakati koheselt looma lugulaulusid ja värsse tema suurest võidust. Samuti saadeti käskjalad võitja kodukohta rõõmsat uudist levitama. Kodukohas oli võitja suure au sees ja tema auks tehti suuri pidusööke. Õlipuuoks või sellest tehtud pärg ohverdati kodukoha kaitsejumalale. Võitja vabastati kõikidest maksudest ja koormistest. Talle tehti uhkeid kingitusi ja ta sai alati parima koha teatris.
Kasutatud kirjandus

• „Vanaaja kultuurist ja olustikust“ H. Palamets 1976
  
• „Inimene, Ühiskond ja Kultuur I osa Vanaaeg “ M. Kõiv 2006
  
• „Vana-Kreeka sportlased ja sport“ H.A. Harris 1979
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/Antiikol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud