Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siis kuulub üle kuuekümne liigi lihatoidulisi loomi. Nad on väga laialt levinud. Neid leidub mistahes maastikes, ka jõgedes, järvedes, ookeanis ning kõigil mandritel peale Austraalia, kuid viimasel ajal on inimesed sinna mõned liigid siiski sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist. Selle rühma esindajad elavad maa peal puudel ja kaevavad urge, samuti leidub pooleldi ja täielikult veelise eluviisiga liike. Kõigi nende erinevate eluviiside juures on eri liikide ühendavaks jooneks lühikesed jalad ja pikk vilajas keha, mis on väga paindlik. Kärplaste karvastik on paljude põhajpoolse levikuga liikidel talvel väga tihe ja kohev. Eriti tihe ja õrn aluskarv on veeasukatel. Lõuna pool on aga mõnel keha kaetud karmi karvastikuga, kuigi aluskarv on päris pehme. Värvus on kärplastel väga mitmekesine: ühetooniline, vöödiline, laiguline, mõnikord alapoolel tunduvalt ...
Eragümnaasium Lõuna-Ameerika loomad geograafia referaat Juhendaja: Erki 2008 1 SISUKORD 1 SISUKORD..............................................................................................................................2 2 2. SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 3 LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD...........................................................................................4 4 IMETAJAD..............................................................................................................................5 4.1 Jaaguar..............................................................................................................................5 Välimus................................................................................................................................
Referaat Tuhkur mustela putorius Koostas: 2 2010 3 Sisukord 1.Kehaehitus 2.Välimus 3.Levik 4.Toitumine 5.Paljunemine 6.Vaenlased 7.Kas teadsid, et... 8.Kasutatud materjalid 4 Kehaehitus Kere pikkus isastel 36...42 cm, emastel 31...38 cm. Saba pikkus isastel 12...15 cm, emastel 10...12 cm. Kehamass isastel 475...1250 g, emastel 400...600 g. Kehakaal on emastel ja isastel natuke erinev, kuid keskmiselt 1-2 kg. Välimus Tuhkrut tunneb ära kõige paremini tema näo järgi. Talle on iseloomulik hele nägu tumeda maskiga. Ülejäänud keha on tuhkrul tumepruun. Kohati paistab alt kollane aluskarv. Tuhkur on umbes kolmekümne kuni neljakümne sentimeetri ...
Laiskloom Bradypodidae Välimus Kehaehitus vastab nende rippuvale eluviisile Pikkadel tugevatel tagajäsemetel on 3 küünist ja eesjalgadel 2-3 küünist, küünised on neil kumerad, nende abil suudavad nad liikuda, mõnel on 3 varvast Karvad kasvavad kõhult selja suunas, et vihmavesi voolaks maha ja karv kuivaks Karvastik on tihe, paks, hallikaksroheline, mis muudab ta märkamatuks Elukoht ja levik Elavad troopiliste vihmametsade puude otsas Nad veedavad oma elu selg alaspidi ja ronivad niimoodi On aktiivsed öösel, siis ka toituvad Maapinnal on abitud Elavad Kesk- ja Lõuna- Ameerikas On väljasuremisohus metsaraie ja muude nende elukohti hävitavate tööde tõttu Toit Taimtoiduline loom, sööb marju, puude võrseid, õisi, vilju ja värskeid le...
SISUKORD: Sissejuhatus 2 Kes on indiaanlased? 3 Indiaanlaste välimus 4 Ravitsemine ja Vaimude Maailm 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud Allikad 7 SISSEJUHATUS: Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetud. Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika Siberist vähemalt 16 000 aastat tagasi ning nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast Indiaanlaste välimus on erinevate loodustingimuste tõt...
Tiiger (Panthera tigris): KEHAEHITUS JA VÄLIMUS Ta kere on sihvakas ja paindlik, pea ümar, jalad lüheldased, saba pikk ja kogu ulatuses ühtlaselt karvadega kaetud. Tiigri tüvepikkus on 180-280 cm, sabapikkus umbes 90 cm, mass 227-272 kg. Äärmiselt iseloomulik on ta ristvöödiline karvastik, mille järgi eristatakse mitmeid alamliike. Indias kohtab vahel looduses ja ka kasvatatakse valgeid tiigreid. (Loomade elu, 1987 LEVIALA Tiigri arvukus on pidevalt langenud. Säilinud on ta Põhja-Iraanis, Afganistani põhjaosas, Hindustani poolsaarel, Nepaalis, Tais jne. selle kiskja rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust. Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritooriumi suurus on vähemalt 400 km2. poegadega emasloomal on see alguses 15-20 km2, kuid ta suurendab seda järk-järgult. Oma aladel uitab ta pidevalt ringi, tallates talvel endale kõvad rajad, sest lumes on tal raske...
1. Millist kirjandusvoolu esindas prantsuse kirjanik Émile Zola? 2. Mis on teose põhiprobleem? 3. Milline oli sinu meelest Catherine (välimus, iseloom, jne)? 4. Kirjelda prantsuse 1860ndate aastate kaevuri eluolu ja tööd. 5. Miks kaevurid valisid rahuliku elu asemel streigi? 6. Millised olid inimeste peamised vaba aja veetmise võimalused? 7. Mida kasulikku said inimesed mässust? Mida kahjulikku? 8. Kas lõppkokkuvõttes tasus streik ennast ära? 9. Kirjelda peategelaste elu ja mõtteid kaevanduses vangis olles? 10. Millised erinevused olid eri klassidest pärit inimestel selles raamatus? 11. Kuidas kaevurite võitlus oma õiguste eest selles raamatus lõppes? 12. Kirjelda Maheude perekonda ja nende omavahelisi suhteid? 1. Romantism, realism, naturalism .. 2. Põhiprobleemiks oli töö ja kapitali kokkupõrge, söekaevurite võimas streik Montsous.Tööliste sotsiaalsed ja majanduslikud võitlused .. kõik see viib lõpuks välja sotsiaalse revolutsiooni...
Sinu kool Referaat Hades Koostas: Sinu nimi Klass: Sinu klass Juhendaja: Sinu juhendaja Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Hades..................................................................................................................................4 1.1 Nimi ja nimetus....................................................................................................4 1.2 Välimus ja elu.......................................................................................................4 1.3 Loid Styx..............................................................................................................5 Kokkuvõte.............................................................................
TÕDE JA ÕIGUS I osa kokkuvõte 30 aastat vana Andres Paas asub koos naise Krõõdaga elama Vargamäe soode ja rabade vahele. Andres on ostnud Vargamäe kui põrsa kotis, teadmata koha tegelikku väärtust, mees loodab tööga teha Vargamäest unistuste kodu. Andrese naine Krõõt on koha suhtes umbusklik, sest isakodus olevate laante ja metsadega ei anna Vargamäed võrreldagi. Vargamäe on jagatud kaheks osaks, millest üks asub all orus, kus elab Pearu Murakas(ka Oru Pearu) ja teine mäe peal, kuhu asub elama Andres (ka Mäe Andres). Pearust ja Andresest lähemalt järgnevas tabelis: Pearu Andres Välimus Lühike, kõhnemapoolne, kitsas Tugev kehaehitus, pingul nina ja näojooned, kitsad pilukil j...
Referaat Hobune Nimi> Klass> Kool> Juhendaja> Kuupäev> Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul ...
Lülijalgsed Carol Tamm Lülijalgsed Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest. Nad kuuluvad alamriiki pärishulkraksed. Tunnused Kitiinist välisskelett Lüliline kehaehitus Lülilised kehajätked (jalad, tundlad jms) • Alamhõimkond&Klass on Trilobita ehk trilobiidid. • Väljasurnud liik Trilobita ehk trilobiidid Trilobita – trilobiidid (väljasurnud) Chelicerata ehk lõugtundlased Arachnida - ämblikulaadsed Merostomata - ürglõugtundlased Pycnogonida Myriapoda ehk hulkjalgsed Chilopoda - sadajalgsed Diplopoda - tuhatjalgsed Pauropoda - harvjalgsed Süstemaatika Symphyla - harusabased Hexapoda ehk heksapoodid Camptophyllia (väljasurnud) Entognatha - siselõugsed...
Referaat Mesilased Sisukord : 1. Sissejuhatus 2. Kehaehitus 3. Mesilaste kodu 4. Paljunemine 5. Astel 6. Liigid 7. Huvitavat 8. Põhifaktid 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mesilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgate ja herilastega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha. Mesilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putukate häving kaasa täieliku katastroofi paljude kultuurtaimede kasvatamisel. Kehaehitus Vähemalt 150 000 liiki hõlmavasse kiletiivaliste seltsi kuulub väga erineva kehaehitusega putukaid. Tüüpilise kiletiivalise suurekasvuline, kollase-mustavöödilis...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Metskits ja metsmaasikas Õpetaja: Liivi Plint Koostaja: Ave Rosenberg Metskits Metskits (Capreolus capreolus) Välimus Kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Karvastik soojematel aastaaegadel punakaspruun, talvel hallikas. Kitse sabaümbrus on aasta läbi valge, mida kutsutakse sabapeegliks. Isasel metskitsel ehk sokul on kaheharulised sarved. ... Kehamõõtmed: Tüvepikkus ...125 cm, õlakõrgus ~ 75 cm. Kehamass: 24...35 kg. Eluiga: kuni16 a Poegade arv: 1-2 (3) Liigi kohastumused Kaitsevärvus Kehaehitus Sõrad Sokkude sarved Liigile mõjuvad ökoloogilised tegurid Abiootilised tegurid: Sademed, väga lumerohke talve tõttu võivad paljud metskitsed hukkuda, sest nad ei saa toitu kätte ja metskitsede arvukus väheneb. http://w...
Harilik kärnkonn Ladinakeelne sõna bufo tähendab kärnkonna. Harilikku kärnkonna leidub enamasti kogu Euroopas. Erandiks on siinkohal Iirimaa, Island ja mõned Vahemere saared. KEHAEHITUS, VÄLIMUS Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värvus võib olla roheline ja tumepruun. Kärnkonnad on nime saanud omapärase kärna meenutava naha järgi. Emased on tavaliselt isastest tüsedamad. Nende pea on lai, neil on kaks ninasõõret nagu inimestel ja neil pole hambaid. Kärnkonna pea läheb kereks üle ilma nähtava kaelata. Kärnkonnadel puudub saba ning nahk on neil kuiv ja kaetud väikeste tüükalaadsete muhkudega. Kõhualune on neil konnadel halli-mustatäpiline määrdunud valget tooni. Looduses peetakse hariliku kärnkonna tavaliseks elueaks 10 kuni 12 aastat. ELUVIIS Harilik kärnkonn elab tavapäraselt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 68 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Talve veedavad kärnk...
Tallinna Teeninduskool Referaat Pärilikud ja mitte pärilikud haigused Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Pärilikud haigused 3. Klienfelteri sündroom 4. Downi sündroom 5. Turneri sündroom 6. Pärilike haiguste ennetamine 7. Pärilike haiguste ravi 8. Mittepärilikud haigused 9. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Haigused eksisteerivad: mittepärilikud, pärilikud või päriliku eelsoodumusega. Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Nakkushaigused on mittepärilikud haigused. 2. Pärilikud haigused Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Näiteks kurtus, hemofiilia, lühinägelikkus, daltonism. Daltonism ehk värvipimedus. On eriti levinud eurooplastel(ca 8% meestest). Värvipimeduse vormist olenevalt on häiritud erinevate värvide n...
Kool Referaat Pruun karu Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............3lk Välimus....................4lk Toitumine.................5lk Järglased...................6lk Elu tingimused..........7lk Kokkuvõte................8lk Kasutatud allikad......9lk 2 Sissejuhatus Ma valisin selle teema referaadi kirjutamiseks, kuna tahaksin rohkem teada saada pruunist karust. Minu arust oleks hea teda rohkem Eesti suurimast kiskjast, ning tema elutingimustest.Selle referaadi käigus sooviksingi ma rohkem teada saada pruunist karust. 3 Välimus Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru ehk Ursus arctos on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reegli...
Saksa lambakoer on üks populaarseimaid koeratõuge maailmas. Seda tõugu on järjekindlalt aretatud aastast 1899. Saksa lambakoera aretamise idee autoriks on Max von Stephanitz, kes seadis endale eesmärgiks välja aretada tark, tugev, vastupidav ning truu koeratõug. Tänapäeval on Saksa lambakoer enimlevinud teenistuskoer maailmas. Teda kasutatakse valve-, saate-, jälitus-, narko-, pääste- ja juhtkoerana. Saksa lambakoer on äärmiselt intelligentne, õpihimuline ja kuulekas. Ta on hästi õpetatav ning aktiivne koer. Saksa lambakoer ei ole diivanikoer ja seetõttu ei sobi ta igale inimese. Kirjeldus Saksa lambakoer on jõuline, tugevate lihastega, tiheda karvkattega ning ülihea haistmismeelega koer. Tema loomus on tasakaalukas, rahulik, inim(lapse)sõbralik, seltsiv, kuid samas valvas ning vajadusel ka ründav ja ennastohverdav kaitsmaks oma peremeest (karja). Saksa lambakoeral on tugev karjainstinkt. Ta ei tee vahet, kas tema karja kuuluvad teised...
Trakeeni hobusetõug Uurimistöö Juhendaja: 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Trakeeni tõu ajalugu....................................................................................... 4 1.1. Tõu üldine ajalugu.................................................................................... 4 1.2. Trakeeni tõug Eestis................................................................................. 5 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused...............................................................7 2.1. Välimik..................................................................................................... 7 2.1.1. Värvused............................................................................................... 7 2.1.2. Turjakõrgus........................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Metsvint Klass: 6.b Tallinn 2016 Sisukord 1. Metsvindi üldiseloomustus 4 1.1 Välimus 4 1.2 Toitumine 5 1.3 Häälitsused ja laul 6 2. Metsvindi eluviis 7 2.1 Levik 7 2.2 Igapäevane elu 7 2.2 Pesitsemine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Selles töös tutvustan ma Teile metsvinti. Räägin töö peatükkides lähemalt metsvindi välimusest, harjumustest, pesitsusest ja üldiselt nende elust. Kasutasin töös erinevaid veebiallikaid. Valisin antud teema, sellepärast, et mul...
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
Evolutsioon · Seedekulgla on arengu ja kohanemise tagajärg Toitumine · See vastab organismi vajadusele ja toidu olemusele · Inimese seedekulgla on ca K. Port 9m pikk 4..5 x keha pikkus · Lamba seedeklugla on 27 x kehast pikem · Inimene ja lammas söövad erineva seeditavuse astmega toitu Inimese energiavajadus Ülekaal · 2400 kcal/päevas · Kehaehitus · Keha akumuleerib · T...
VANAKREEKA JUMALAD Referaat Palju aega tagasi olid kreeklased ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Kreeka mütoloogias olid jumalad inimesekujulised, kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Vanakreeka 12 jumalat ehk nn olümpose jumaluste ring on Kreeka mütoloogiasse kuuluvad kõige tähtsamad jumalad. Tähtsaid jumalaid oli teisigi, erinevate allikate põhjal nimekirjad 12st kõige olulisemast jumalast veidi erinevad. Vanakreeka jumalad elasid Olümpose mäel ja moodustasid omamoodi taevase perekonna. Need jumalad, keda kreeklased uskusid, kaldusid meelt muutma, kuid jumalate viha oli kardetav ning ka nende armastus oli inimesele ohtlik. Lisaks jumalatele on Kreeka mütoloogia täis koletisi, sõdu, intriige ning jumalate sekkumisi. Zeus Kõige olulisemaks jumalaks ehk peajumalaks on Kreeka mütoloogias Zeus. Ta oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kro...
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel te...
Apollon (ka Phoibos; Vana- Rooma: Apollo) vana kreeka mütoloogias oli Zeusi (vana kreeka mütoloogias peajumal ning taeva - ja äikesejumal) ja Leto (vana kreeka mütoloogia titaan, Koiose ja Phoibe tütar) poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Leto jäi Zeusist rasedaks. Armukade Hera saatis maokujulise koletise Pythoni teda kiusama. See jälitas Letot kõikjal ega andnud hetkekski rahu. Zeus ei aidanud Letot tema hädas kuidagi. Ükski piirkond, isegi Hüperborea (kreeka mütoloogias maa kaugel põhjas Okeanose ääres. Usuti, et Apollon elab seal talviti. Usuti, et sellele saarele saab jõuda ainult läbi õhu) ei andnud Herat ja Pythonit kartes Letole luba seal peatuda. Ainult Delose saar, mis seni vabalt meres ringi ujus, nõustus. Pärast kaksikute laste sünnitamist sööstsid merepõhjast üles kaks või neli kalsussammast, mille otsa...
INDIAANLASED KES ON INDIAANLASED? Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaati...
KOER Niisama Sissejuhatus · Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koert perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. · Koer on üks vanemaid koduloomi, kes kujunes 8000 (mõnedel andmetel 10 000) aastat eKr, tõenäoliselt halli hundi ja mõne teise koeraperekonna liigi kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. · Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse,...
Downi sündroom Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................................3 DOWNI SÜNDROOM..............................................................................................................4 TEKKEPÕHUSED....................................................................................................................5 SÜMPTOMID ...........................................................................................................................6 Välised sümptomid............................................................................................................ Vaimne areng..................................................................................................................... Kehasisesed puudused või defektid............................................................................
August Gailiti „Toomas Nipernaadi“ lugemistest Õpilase nimi: 1. Selgita lühidalt, kes on need episoodilised tegelased, kellega Nipernaadi oma rändudel kohtub. Sulgudesse kirjuta selle novelli pealkiri, kus tegelasest juttu tuleb. Silver Kudisiim - („Parvepoiss“) Metsavaht, vana,vaene, hall, tudisev. Elas üksi koos tütre Lokiga, keda Nipernaadi üritas endaga kaasa meelitada. kirikhärra - („Pärlipüüdja“) Peretütre Ello tulevane abikaasa, vaimulik. Küüp - („Valged ööd“) Lühike, paks, ihne kõrtsmik. Pakkus Anne-Marile oma kõrtsis tööd kui tolle mees Jairus vangi sattus ning nad elasid koos. Huvitus ainult rahast, ja kõrtsi käekäigust. Toomas Parvi - („Päev terikeste külas“) Kadri Parvi viimane ja kaheteistkümnes poeg, ainus kelle ta otsustas ise üles kasvatada ja keda ta armastas. Jaak Lõoke - („Kaks svidrilindu-paabukest“) Hansuoja talu peremees. Tõsine, suur, otsib naist. Nipernaadi sätib Mareti talle mehele. Siimon Vaa - („Seeba kuni...
Koerad Koera põlvnemine Koera koostöö inimese majapidamises on kestnud väga ammu. Nagu ka teised koduloomad põlvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jäänuste leidmine 1861 aastal Sveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris).[2] Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). [3][4] Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad ...
ISIKUTAJU Referaat Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärrita...
Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Jumalatest üldiselt............................................................................................... 4 3.Zeusist lähemalt.................................................................................................. 6 4.Apollon................................................................................................................ 7 5.Olümpose jumalad............................................................................................... 8 6.Kokkuvõte.......................................................................................................... 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 1. Sissejuhatus Käesolevas referaad...
Tartu Gümnaasium 10.a klass Kaslased Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010 Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka. Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard, jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad möirgamise asemel. Eestis elavad liigid on ilves ja kodukass. Kaslased on nõtke ning kiire lihaselis...
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharul...
KEILA GÜMNAASIUM klass (oma nimi) KOER Referaat Juhendaja: Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Koera põlvnemine 3 2.Koera anatoomia ja füsioloogia 3 3.Koera kehaehituse tüübid 4 4.Karvkate 4 5.Koera pidamine 5 6.Koeratõud ja tõuaretus 6 7.Tõuaretus. 6 8.Tõugude klassifitseerimine. 7 9.Tõustandard. 8 10.Mops 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjal 11 2 SISSEJUHATUS Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koerte perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. Koer on üks vanemaid koduloomi, kes kujunes...
Kuule,poiss, sinust saab kas joodik või näitleja, niisuke vemmal oled sa!” Ei saanud temast õigupoolest kumbki. Leo Kalmet (1900 - 1975) oli lavastaja, näitleja, teatrijuht, teatripedagoog, teatrikooli juht, kehalise kasvatuse õpetaja. Kultuurkapitali, Eesti Näitlejate Liidu ja ajakirja Teater toimetuse liige. Ta asutas esimese Noorsooteatri ja Nukuteatri. NKVD agent, kes saadeti Siberisse. (ENSV teeneline kunstitegelane) Inimesena on teda kirjeldatud kui lihtsat ja vastutulelikku, alalhoidlikku ja tasakaalukat pragmaatikut. Mõnede arvates näitlejana mitte eriti silmapaistev, samas sai kiita mitmete rollide eest - just oma välimusest tingitud karakterite loomisega (nt spliinis nooruki Jan Miller kehastamises „Improvisatsioonid juunis“ (1925/31), veidrate vanameeste kehastamise eest Liblena „Kevades“ (1937) ja Bubusena „Õpetaja Bubuses“ (1927). Selliseid karaktereid aga ei pakutud talle eriti Lavastas u 80 näidendit...
Erinev arengukiirus Poiste sooline küpsemine algab tavaliselt aastapaar hiljem kui tüdrukutel. Nii ei ole ime, et ühes ja samas klassis on koos küpsed neiud ja lapse välimusega poisijõmpsikad. See pealtnäha koomiline olukord võib aga poisi seisukohast kergesti muutuda nukraks. Poistel, kes on kasvanud teadmises, et jõud ja mõistus kuuluvad mehe soorolli põhitunnuste hulka, tuleb ühtäkki kogeda tüdrukute selget üleolekut nii füüsilise jõus kui ka õppimiskiiruses. Seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilaste seas 1997. aastal Eestis läbi viidud uuringu järgi kurtis närvilise elu üle nelikümmend protsenti tüdrukutest, ent koguni seitsekümmend kuus protsenti poistest. Hingeliselt on poiste katsumusteaeg pikem kui nende kehaline puberteet. See algab juba siis, kui jõuab kätte tüdrukute puberteet. Hiljem kõik muutub. Tüdruk ei kasva pärast menstrua...
GEOGRAAFIA Avinurme Gümnaasium 10.klass JAAPAN Koostaja : Rahel Pihlak Õpetaja : Ene Lüüs Sissejuhatus Mina valisin Jaapani, sest sellest riigist ei teadnud ma varem suurt midagi. Uurimise käigus sain teada palju, nii geograafia vallast, põllumajandusest, energeetikast, metsandusest, riigi valitsemisest, majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist, muusikast, keraamikast, pühadest, nende igapäevaelu korraldusest, kliimast, usunditest, suurematest linnadest, kalandusest, haridusest, Jaapani ja Eesti suhetest ja ajaloost. Samuti ka uutest uudistest, mis seal aasta jooksul juhtusid. JAAPAN Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabri...
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nur...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasu...
Linnukasvatus Kodulindude liigig Kanad Liha ja liha-munakanad Võitluskanad Ilukanad Kalkunid Pärlkanad Vutid Haned Pardid,muskuspardid,munapardid Kanad Klassikalised munakanad on kõige tuntumad ja enamlevinud kodulinnud. Neid kasvatatkse peamiselt munade saamise eesmärgil aga oluline on ka nende nuumuvus pärast munemisperioodi ja "rahuldava" kvaliteediga lihakeha saamise võimalus - supikana. Üldtuntud tõde on see, et lihakana sobib eeskätt grillimiseks ja kanaprae valmistamiseks, munakana aga kanasupi ja puljongi keetmiseks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Iseloomustus Neljas tase Viies tase Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg, munevus on 250- 300 muna/aastas,...
Vana-Egiptus Egiptuse ajalugu: vana riik, keskmine riik, uus riik Meditsiin oma aja kohta kõrgel tasemel. Keskmisest ja uuest riigist säilinud meditsiini papüürused. Kõige vanemad papüürused pärinevad V dünastiast kuningas Neferirkare hauasambalt. Vanimast 10st papüürusest kogum ,,Kahuni papüürused." Kirjeldab empiirilisi ravimeetodeid ja ravi soovitused on reaalsed (ei põhine religioonil ega müstikal). ,,Kahuni papüürustel" kaks osa sünnitusabi ja veterinaaria. Hilisematel religioon ja müstika haiguse põhjustab deemon ja jumala tahe. Vanast riigist ,,Ebersi papüürus" See on raamat ravimite valmistamisest kõigi kehaosade ravimiseks. 900 retsepti. Printsiip pealaest jalatallani ja lihtsatest vigastustest raskemani. Egiptuse ravi uurimine, diagnoosimine, ravi. Arstil ja kirurgil suur vahe. Meditsiinile tuli kasuks religioon, mis uskus, et inimese elu jätkub pärast surma. Surnukehi kon...
Valgud ja geenid Loengumaterjal spordibiokeemia kursusele K. Port Milleks hea? · Energiaks (5-10%) · Struktuur (kollageen jmt) · Reaktsioonide läbiviimine (ensüümid) · Funktsioonid (lihase kontraktsioon) · Hormoonid (peptiidhormoonid, insuliin, adrenaliin) Amiinohapped Unikaalne külgahel (R) Karboksüül rühm (COO- ) Amiino rühm (NH3+) e- H+ Peptiidsidemest sild (CO-NH) Amiinohapete ehitus · 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300) · Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 ...
1 Sissejuhatus Käesolevas töös heidan pilgu ajalukku ja uurin peakatete tähtsust ja tähendust läbi ajaloo alates Vana-Kreekast kuni tänapäevani. Peakatete roll on olnud läbi aja sama tähtis kui kogu muu riietus ning sinna juurde kuuluv. Väike pilk ajalukku viitab mütsile, kui staatuse ja klassisümbolile. Müts on peakate, millel võib olla nii kaitsefunktsioon, tseremoniaalne kui usuline tähendus, see võib kanda ohutuse eesmärki kui olla moe aksessuaar. Minevikus olid kübarad ja mütsid sotsiaalse staatuse näitajad. Lahingutes eraldasid need rahvuseid ja auasteid. Kübarad ja muud peakatted on olnud meie ümber väga pikka aega. On raske öelda millal tõmmati esimene loomanahk üle pea kaitsmaks ilmastiku ja loodusjõudude eest ning olgugi et tegu ei olnud kübaraga selle tavapärases tähenduses, oli selge et kaetud pea annab nii mõnelgi juhul eelise. Üks esimesi tõendeid kübarast on leitud Teeba hauamaalilt Kreekas, Kesk- Kreeka piirk...
1. ÜLDSEISUND Terje Arula 1.1. Mõisted Kehatemperatuur — kehatemperatuuri määravad ära ainevahetuslike protsesside käigus tekkiva soojuse ja väliskeskkonda antava soojuse vahe. Südame ja keha tsentraalset temperatuuri ehk basaaltemperatuuri kontrollitakse hüpotalamuse poolt. Naha ja keha välimiste osade temperatuur sõltub enamasti väliskeskkonna tingimustest ja on erinev keha tsentraalsest soojusest. Soojusregulatsioonikeskus hoiab organismi temperatuuri ühtlasena, soojust lendub samapalju kui tekib. Kõrvalekaldumine normaalsest kehatemperatuurist käivitab korrigeerimissüsteemi, mille eesmärgiks on taastada normaalne kehatemperatuur. (Epstein 2002, Chatson 2004, Nienstedt 2005, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Termoneutraalne keskkond — pärast sündi hakkab laps ümbritsevale keskkonnale soojust ära andma, seda nii naha kui ka hingamisteede kaudu. Selleks, et laps suudaks säilitada oma kehatemperatuuri, pea...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Eesnimi Perenimi Ameerika kultuur Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" 2013 SISSEJUHATUS Kultuuril on väga lai mõiste, kuid kõige üldisemas mõttes on see inimtegevus, mis vastandub täielikult loodusele. Kultuur hõlmab mitmeid valdkondi: keel, teadmised, eetika ja moraal, oskused, traditsioonid, uskumised, kombed. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu. Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika ku...
Kalakasvatus Karpkala Nõuded keskkonnale: Temperatuur: taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks optimaalne üle 200, alla 150 toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe g...
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline n...
• Teaduse põhikomponendid: • Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi)...
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on pu...
annaabi.ee 
