Referaat pruun karu (0)

Kool

Referaat

Pruun karu
Tallinn 2010

Sisukord

Sissejuhatus.............3lk
Välimus....................4lk
Toitumine.................5lk
Järglased...................6lk
Elu tingimused..........7lk
Kokkuvõte................8lk
Kasutatud allikad......9lk

Sissejuhatus

Ma valisin selle teema referaadi kirjutamiseks, kuna tahaksin rohkem teada saada pruunist karust. Minu arust oleks hea teda rohkem Eesti suurimast kiskjast, ning tema elutingimustest.Selle referaadi käigus sooviksingi ma rohkem teada saada pruunist karust.

Välimus

Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru ehk Ursus arctos on Eesti suurim kiskja . Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus . Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Nii küünarvarre luud , kui ka sääre luud on lahus, mis tingib suure pööratavuse. Pruunkarul on tundlik nina ja arenenud haistmismeel ja ka hea kuulmine ja üsna halb nägemine. Pruunkaru karvkatte värvus on helepruunist tumepruunini. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Karule on iseloomulik see, et kõndimisel toetub ta kogu tallaga nagu kõik karulased, ta on tallalkõndija.Selle poolest sarnaneb ta ka inimesega. Jalalabad on suured ja neil on alumisel poolel rasked karvased päkad. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis varvast, mis lõpevad kuni 8 cm pikkuste mittesissetõmmatavate küünistega. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne pea esileulatuva koonuga. Võrreldes sageli sama värvi baribaliga on laup märgatavalt kõrgem ja koon nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Tal on võimsad lõuad arenenud hammastega.Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Jäävhambad koosnevad 42 hambast. ülalõual on kummalgi kolm lõikehammast, üks silmahammas, neli eespurihammast ja kaks purihammast; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kolm. Nagu paljudel kiskjalistel, on neil suurenenud silmahambad. Purihammastel on taimetoidulistele omased laiad , lamedad kroonid . Nagu kõigil kiskjalistel, on pruunkaru seedeelundkond lihtsa ehitusega. Magu on ühe valendikuga. Pimesool puudub. Sool on 7–10 m pikkune, seega pikem kui puhtlihatoidulistel kiskjalistel.

Toitumine

Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad (suvel põhitoidusena sipelgad ). Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi , mida tal aga õnnestub harvemini hankida.

Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel – enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Nad eelistav värskele lihale natuke roiskunut. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama .

Järglased
Pruunkarul on jooksuaeg enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Emasloom on tiine tavaliselt 7-9 kuud. Pojad sünnivad tal jaanuaris, taliuinaki ajal. Ühes pesakonnas on tavaliselt üks või kaks poega , kuid harva võib olla ka kuni viis poega. Sündides on pojad täiesti abitud , ning suudavad ennast vaevalt nisadeni vedada ning piima imema hakata. Nende sünnikaal ei ületa poolt kilogrammi. Karupoegade silmad avanevad alles ühe kuu vanuselt. Emakaru imetab oma poegi 4-5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Täiesti iseseisvaks muutuvad karupojad peale kolmandat eluaastat . Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal . Pruunkaru võib elada kuni 50 aastat. Karu ainsaks vaenlaseks on inimene. Eestis on lubatud ka erilubade alusel karule jahti pidada.
Elutingimused
Varem leidus teda peaaegu kogu põhjapoolkeral. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel. Eestis on ta laialt levinud mandril , kuid puudub saartel. Karud eelistavad elada paksudes ja suurtes metsades, milles on ka tuule poolt maha langetatud puid ning milles leidub ka rabalaike. Karud on videvikus ja pimedas aktiivsemad kui päevavalgel. Päeval nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et inimese juuresolekut märgates eelistavad nad eemale minna. Nad on üksikeluviisiga. Talvel magavad nad talveund, mis kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus . Kõige lühem on talveuni vanadel isastel ja kõige pikem poegadega emasloomadel. Talikoopad asuvad enamasti tihedas kuusenoorendikus, tuulemurrus või sobivates kõnnualustes. Emakarud valmistavad talikoopa põhjalikumalt ette.
Kokkuvõte
Pruunkaru on Eesti suurim kiskja. Tal on pikad ja tugevad jäsemed. Pruunkarul on tundlik nina ja arenenud haistmismeel ja ka hea kuulmine ja üsna halb nägemine. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel, kui neil on vaja kiiresti jõudu koguda.Pojad sünnivad pruunkarul jaanuaris. Karud eelistavad elada paksudes ja suurtes metsades, milles on ka tuule poolt maha langetatud puid ning milles leidub ka rabalaike.
Kasutatud allikad
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/URSARC2.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunkaru#Toitumine
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/URSARC.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/pruunkaru_teelekepler.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/pruunkaru_terje.ht m
http://www.rmk.ee/teemad/jaht/jahiulukid/pruunkaru
Raamat ‘’Loomade maailm’’ autor: Caramel Kirjastaja: Koolibri AS Ilmumisaasta:2009
9