kui roostikus jõgede kallastel, kus ta varitseb vett jooma tulevaid loomi. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust. Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium võib küündida kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal on see esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab ta oma territooriumi järk-järgult. Uluksõraliste nappuse korral võivad tiigrid murda kariloomi ja koeri. Nagu lõvide seas , nii esineb ka tiigrite hulgas aeg-ajalt inimsööjaid. Need on harilikult vanad, haiged või hullunud tiigrid, kes ei suuda normaalsel viisil jahti pidada. 4 2.JAHIPIDAMINE Vaatamata on hiigelmõõtmetedele ilmutab tiiger suurt ettevaatlikust, osavust, oskust metsatihmikus maskeeruda ning täiesti hääletult liikuda. Vastupidiselt lõvile peab tiiger
Põhja-Korea põhjaosa. Nende arvukus Sihhote-Alinis on suurenenud 250-lt (1992) 350-ni (2004), hoolimata kutsikate suurest suremusest ainsal nende elupaika läbival maanteel autoõnnetuste tagajärjel. Amuuri tiiger on ohustatud liik ja Siberis Amuuri jõe piirkonnas elab neid ainult umbes 450 isendit.Kogu maailmas arvatakse amuuri tiigreid olevat tuhatkond. Loomaaedades elab kokku rohkem tiigreid kui vabas looduses.Kõikjal on amuuri tiigrid looduskaitse all. Rasmus-Richard Marjapuu, Haapsalu 2010 Suurus ja kirjeldus Amuuri tiiger on suurim kaslane üleüldse isegi suurem kui lõvi. Isase tiigri pikkus peast sabani on kuskil 3,3 m ja kaalub kuni 300 kilogrammini. Emased on märgatavalt väiksemad,pikkus umbes 1.6m.Keskmiselt kaalub isasloom 225kg ja emane 160kg. Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses.Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423kg, lõvi aga ainult 366kg.
TIIGER Tiigrid on tõenäoliselt pilkupüüdvaimad suured kiskjalised. Samas on nad maailma üheks ohustatumaks liigiks. Eelmise sajandi algul liikus umbes 100 000 tiigrit Kesk- ja Lõuna-Aasia metsades, praeguseks on neid järele jäänud 5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug- Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais
50...200 looma, kuid sealne alamliik sureb asurkonna väiksuse tõttu ilmselt välja hoolimata rangetest kaitsemeetmetest. Hinnanguliselt elab kogu maailmas 9000 12 000 gepardit. Tiiger Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks kilpkonnad, kalad. Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda.Samuti on tiigrid raipesööjad.Tiigril on niipalju jõudu, et suudab läbi hammustada isegi suure looma (pühvli) selgroo ning seejärel saagi mõnikord mitme kilomeetri kaugusele lohistada.Tiiger sööb umbes 30 kg, liha korraga. Suuremat saaklooma jahib ta keskmiselt kord nädalas.Tiigrite kere on sihvakas ja paindlik, pea ümar, jalad lüheldased, saba pikk ja kogu ulatuses ühtlaselt karvadega kaetud
Lõvi kujutatakse kõige enam ka riikide vappidel ja lippudel. 2.2 TIIGER Tiiger on kaslaste sugukonna suurim esindaja ning tema mustade vöötidega ja valgete laikudega oranz kasukas on korrapealt äratuntav. Tema mõõtmed, karvkatte värvus ja muster varieeruvad erinevate alamliikide piires. Kuigi ühtekokku on eristatud 8 alamliiki, on neist 3 1950ndatest alates hävinud ja allesjäänud 5 ohustatud. Praegu on tiigrid igal pool looduskaitse all, st neid ei tohi küttida. Vanasti peeti tiigritele jahti nende ilusa naha pärast Tiiger on väga uhke ja rahulik. Kõige suuremad tiigrid on umbes 3,5 meetrit pikad (saba kaasa arvata). Üks tiiger kaalub samapalju kui kaks või kolm meest kokku. Tiigrit on hea tunda ära selle järgi, et ta on mustavöödiline, vöötide vahel on punakaskollane. On ka valgeid tiigreid pruunide vöötidega, aga need tiigrid on vägagi haruldased.
Sisukord 1 Kaslaste üldine iseloomustus 2 Soolakass 3 Ontsilla 4 Mägikass 4 Jaguarundi 5 Otselot 6 Jaaguar 7 Markaya kass 8 Pampa kass 9 Colocolo 9 Kodkod 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 1 Üldine iseloomustus: Kaslastel on ümar nägu ja suhteliselt lühike koon. Raske alalõualuu lisab hammustusele võimsust ning pikad silmahambad on abiks saagi haaramisel ja puremisel. Kiskhambad (muundunud purihambad), mis on võimelised tükeldama luid ja kõõluseid, on hästi arenenud. Kaslased on kaetud pehme karvkattega, mis no sageli vöödiline või tähniline ning nende saba on painduv, karvane ja enamasti pikk. Esijäsemetel on viis varvast, tagajäsemetel neli ja nad o
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, ka
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................
Kõik kommentaarid