Metsvint - elupaik, toitumine (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium 
 
 
 
 
 
Referaat 
Metsvint  
 
 
 
Klass: 6.b 
 
 
 
 
Tallinn  2016  
Sisukord 
1. Metsvindi üldiseloomustus
4 
1.1 Välimus
4 
1.2 Toitumine
5 
1.3 Häälitsused ja laul
6 
2. Metsvindi eluviis
7 
2.1 Levik
7 
2.2 Igapäevane elu
7 
2.2 Pesitsemine
8 
Kokkuvõte
10 
Kasutatud allikad
11 
 
 
 
 
 
 
2 
 
 
 
 
Sissejuhatus 
Selles  töös  tutvustan  ma  Teile  metsvinti.  Räägin  töö  peatükkides  lähemalt  metsvindi 
välimusest,  harjumustest,  pesitsusest  ja  üldiselt  nende  elust.   Kasutasin   töös  erinevaid 
veebiallikaid.  Valisin  antud  teema,  sellepärast,  et  mulle  meeldivad  väga  Eesti  metsalinnud. 
Metsvint  on   nendest   kõige  kaunima  häälega  ning  metsvindist  tahaksin  ma ka kõige rohkem 
teada saada.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3 
 
 
 
 
 
1. Metsvindi üldiseloomustus 
1.1 Välimus 
Metsvint  on  mõõtudelt  varblasest  natuke  väiksem.  Metsvindi  keha  on  umbes 15 cm pikk ja 
kaalub  19-26 grammi. Tema ühe ​ tiiva  pikkus on 8,3-9,2cm, tiibade siruulatus, aga umbes 26 
cm.   Isaslind   on  sulestiku  järgi  kergesti  äratuntav.  I​saslinnu  ​rind  ja  põsed  on 
punakaspruunikad​,  selg  pruunikashall  ja  ​pea  sinakas​hal​l,  tiival  on  valge   triip .  Ainus  vahe 
isaslinnu ja emaslinnu värvuse vahel on see, et emaslinnu sulestik on tagasihoidlikum. Linnu
 
 
pea  on  pruun,  kõht  helepruun  ja  tema  tiiva  peal  on  valge  triip.  Mõlema   nokk   on  musta 
värvusega,  lühike,   kooniline   ja  kõver.  Metsvindi  võib  segi  ajada  põhjavindiga,  kellel  on 
sarnane kehaehitus , kuid erinevalt metsvindist on tal kohati oranžid suled. 
  
Joonis 1. Emane metsvint ( Ader , 2016) 
4 
 
 
Joonis 2. Isane metsvint (Ader, 2016) 
1.2 Toitumine 
Metsvint  on  ​peamiselt taimetoiduline seega sööb ta ​mitmesuguseid ​seemneid​, kõrsi, taimede 
pungi​, kuid pesitsusajal toitub putukatest näiteks röövikutest, üraskitest, putukavastsetest . ​Poegi 
toidab  lind  ​putukatega​.  ​See  tõendab,  et  vindid  on  arenenud  putuktoidulistest   lindudest   ja 
läinud  hiljem  üle  taimetoidule.  ​Kahjurputukate ja umbrohuseemnete hävitajana on metsvint 
põllumajanduses  väga  vajalik​.  ​Talvel  võib  ka  metsvinti  kohata  inimeste  pandud  lindude 
söögimajades​, kuid tavaliselt nende all, mitte nende
 
 peal. Metsvindid on väga  julged  seega
 
on
   
olnud ka juhuseid, kus nad võtavad inimese käest süüa. 
 
Joonis 3. Metsvint röövikuga (Serebro, 2007) 
5 
 
 
Joonis 4. Metsvint käest söömas (Dorrell, 2008) 
1.3 Häälitsused ja laul 
Metsvindil  on  lühike  kiiretempoline  laul​.  ​Eristatakse  mängulaulu,  territooriumilaulu  ja 
võitluslaulu.  Ta   laulab   tavaliselt  oksal,  alustab   hommikul   vara  ja  lõpetab  hilja.  Laulmise 
lõpetavad  nad juuni lõpul. ​Seda laulu on rahvas ilmekalt edasi andnud lausega "siit, siit, siit, 
siit  metsast  ei  tohi  võtta  mitte  üks  pirru   tikk ".  Isased  metsvindid  alustavad   laulmist   juba 
sünnist saati, sest  emased   linnud  valivad oma paarilise laulmise järgi. Mida paremini
 
 isaslind 
laulab  seda  paremad  šansid  on  tal  paarilist  valides.  Kui  noor  vint  ei  kuule  pärast  koorumist  
isaslinnu laulu, siis ei pruugigi ta laulmist korralikult ära õppida ja võib jääda üksikuks. 
6 
 
 Joonis 5. Laulev metsvint  
 ​Joonis 6. Metsvint laulmas (Almond, 2010) 
2. Metsvindi eluviis 
2.1 Levik 
Metsvinti  võib  kohata  iga  liiki  ja  tüüpi ​metsades​, ​ aedades ​ ja ​parkides​,  kuid talle meeldivad 
kõige  rohkem  segametsad,  hõredad kuusikud  ja ​palumännikud​.  Tihedat  metsa  ja ​võsa​ ta 
väldib,  sest  ta  käib  tihti  maapinnal  toitu  otsimas  ja   tihedas   metsas  võivad  oksad  tegevust 
aeglustada  või  segada.  Metsvint  on  levinud  kogu ​Euroopas​, ​Loode-Aafrikas​ ja ​Aasias​. 
Talvitumisalad​ asuvad ​Vahemere  maades​ ja ​Atlandi  ookeani​ ida​rannikul​.  Metsvint  on  Eesti 
7 
 
kõige   arvukam   pesitseja, kelle arvukust hinnatakse 1,7–2,2 miljonile paarile, talvist arvukust 
100–1000 isendile. Teistel andmetel pesitseb Eestis 2–3 miljonit metsvinti. Ta
 
on
 
Eesti
 
 kõige 
rohkearvulisem ​laululind​. Kogu Euroopas elab metsvinte 130–240 miljonit paari.  
 
2.2 Igapäevane elu 
 
Metsvint  liigub   maas   kiirete  kergete  hüpetega  või  kõndides.  Rohkem  tegutseb  ta  siiski  puu 
otsas,  kus  on  tema  pesagi.  Metsvint  lendab  kiirusega  kuni  50  km/h.  Metsvint  kohaneb 
kergesti ​inimese​ liikumisega  ja  muutub  sama  julgeks  kui  varblased.  Kevadel  saabuvad 
metsvindid vara. Isaslinnud tulevad mõne päeva võrra varem emastest. Pesitsusala lõunaossa 
hakkavad  nad  jõudma  juba ​veebruari​ lõpus,  aga  levila  põhjaossa  jõuavad  nad ​aprilli​ teises 
pooles .  Eestisse  saabuvad  nad  keskmiselt  aprilli  algul.  Kui  isaslind  emast  esimest  korda 
kohtab,  on  isane  agressiivne,  aga  nende  suhted  muutuvad  ruttu  usaldavaks  ja  isaslinnu 
rünnakud  mänglevaks.  Seejärel  heidavad  linnud  paari ja hõivavad isaslinnu valitud maa-ala. 
Sel perioodil laulavad isased innukalt. Kuid pesa hakkavad nad ehitama
 
alles
 
 kuu aega pärast
 
 
saabumist. Metsvint on päevalind. Ka ränne toimub
 
 põhiliselt päeval.
 
Väljaspool
 
 pesitsusaega 
võivad  metsvindid  moodustada   hiiglaslikke   parvi.  Metsvindid elavad maksimaalselt 8 aastat 
vanaks , kuid osad teadlased on arvamusel, et metsvint suudab elada isegi 18 aastaseks. Kõige 
tavalisem eluiga on neil ikkagi 3 aastat. 
 
2.2 Pesitsemine 
 
Pesa  ehitab  ainult  emaslind,  ehitusmaterjali  toob  isaslind.  Nad  ehitavad  pesa  puu  otsa, 
tavaliselt puutüve ja oksaharu vahele. Põhiliselt isaslind valvab ja kaitseb oma territooriumi ​. 
Pesa on kausjas ja meisterlikult valmistatud. Selle seinad on
 
kuivanud
 
raokestest,
 
 kõrrekestest 
ja ​samblavartest​.  Väljast  on  pesa  kaetud ​samblike​, ​kasetohu​ või  sama  puu kooreebemetega. 
Pesalohk vooderdatakse kooreebemete, ​ sulgede ​, ​taimevillaga jms.
 
 Selle valmistamiseks
 
kulub
 
 
6-7  päeva.  Juhtub,  et  emaslind  jätab  pesa  ehitamise   pooleli   ja  alustab  uue  pesa  ehitamist 
8 
 
kõigest mõne meetri kaugusel vanast kohast. Metsvindil on aastas kaks ​kurna ehk munemist. 
Esimene  kurn  on  levila lõunaosas aprilli keskel, põhjaosas ​mais​. Teine kurn on ​juuni keskel. 
Esimeses  kurnas  on
 
4–7 
 
​muna​, teises
 
on
 
mune
 
vähem.
 
 Metsvindi munad on sinakad, tumedate 
täppidega  Emalind  haub  12–14  päeva  ja  teist  nii  palju  toidetakse  poegi  pärast  koorumist. 
Esimestel  päevadel  kui  pojad  lendama  õpivad  toidavad  vanemad  endiselt poegi, pärast seda 
jätavad nad  omapead
 
ja
  hakkavad
 
 rajama teist
 
 kurna. Alguses
 
 tegutsevad pesakonnad  omaette , 
aga  siis  ühinevad  salkadesse  ning  hakkavad  uitama  mööda  metsaservi  ja 
põlde​. ​ Sulgimine ​ lõpeb ​septembriks​ ja 
siis 
algabki 
sügisränne. 
Lahkumine  
kestab ​novembrini​ ja Eestisse jäävad üksikud
 
isendid
 
ka 
 
​talvituma​. Noorlinnud
 
  lahkuvad  enne
 
 
vanemaid. 
 ​Joonis 7. Metsvint poegadega  
9 
 
 
Joonis 8. Metsvindi munad  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
10 
 
 
Kokkuvõte 
 
Metsvint  kuulub  vintlaste  sugukonda.  Metsvindi  avastas  Rootsi  loodusteadlane  Carl  von 
Linné  aastal   1758 .  Metsvint  on  Eesti  kõige  arvukam  laululind.  Metsvint  tegutseb  peamiselt 
puu otsas, aga ka maas kus ta liigub kiirete kergete hüpetega​.  
Sain seda uurimistööd tehes palju teada ja olen oma tehtud tööga rahul. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
11 
 
 
 
Kasutatud allikad 
Bioloogia . ​ http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FRICOE2.htm​  (24.04.2016). 
Vikipeedia. ​ https://et.wikipedia.org/wiki/Metsvint​  (24.04.2016). 
Loodusõpe. ​ http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=55 
(24.04.2016). 
Eesti ornitoloogia ​ http://www.eoy.ee/node/511​  (24.04.2016). 
Ader, A. Emane metsvint [Foto]. http://www.eoy.ee/sites/default/files/linnuope/metsvint 
(24.04.2016).  
Ader, A. Isane metsvint [Foto]. 
http://www.eoy.ee/sites/default/files/linnuope/metsvint-UKU.jpg​  (24.04.2016).  
Serebro, S. (2007). Metsvint röövikuga [Foto]. 
https://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Chaffinch_Fringilla_coelebs.jpg​  (24.04.2016).  
Dorrell, R. (2008). Metsvint käest söömas [Foto]. 
https://et.wikipedia.org/wiki/Metsvint#/media/File:Feed_me%5E_-_geograph.org.uk_-_1046
284.jpg​  (24.04.2016).  
Laulev metsvint. [Foto]. 
http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/050429aa021.jpg​  (24.04.2016).  
Almond, J. (2010). Metsvindi laul [Foto]. 
http://shropshirebirder.co.uk/gallery/Chaffinch%20singing%20Black%20Hill%202%205%20
10%20%20IMG_4866%201.jpg​ (24.04.2016).  
12 
 
 Metsvint poegadega. [Foto]. 
http://cdn2.arkive.org/media/81/814AB881-3A1A-4C1B-B29B-05D96F430B53/Presentation .
Large/ Male -chaffinch-at- nest -with-chicks.jpg​ (24.04.2016).  
Metsvindi munad. [Foto]. 
http://2.bp.blogspot.com/-xGOeDXNdFOc/UboITFviGlI/AAAAAAAABTY/VKTCZuPKEr
Q/s1600/chaffinch+nest.PNG​  (24.04.2016).  
13