Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metsvint - elupaik, toitumine (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Gustav Adolfi Gümnaasium 
 
 
 
 
 
Referaat 
Metsvint  
 
 
 
Klass: 6.b 
 
 
 
 
Tallinn  2016  
Sisukord 
1. Metsvindi üldiseloomustus

1.1 Välimus

Vasakule Paremale
Metsvint - elupaik-toitumine #1 Metsvint - elupaik-toitumine #2 Metsvint - elupaik-toitumine #3 Metsvint - elupaik-toitumine #4 Metsvint - elupaik-toitumine #5 Metsvint - elupaik-toitumine #6 Metsvint - elupaik-toitumine #7 Metsvint - elupaik-toitumine #8 Metsvint - elupaik-toitumine #9 Metsvint - elupaik-toitumine #10 Metsvint - elupaik-toitumine #11 Metsvint - elupaik-toitumine #12 Metsvint - elupaik-toitumine #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor telluur Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

Lennul kael ette ja jalad taha pikalt välja sirutatud. Salgas lennates vehivad tiibadega pidevalt ja ühtlaselt. Kunagi ei lasku puudele. Ränne Talvitab Põhja-Aafrikas. Kevadel saabub aprilli algul, erandjuhtudel juba veebruari lõpul. Äralend algab augusti teisel poolel, aga peamiselt langeb oktoobri esimesele poolele. Läbiränne kestab oktoobri lõpuni. Lendavad kiilrivis (kolmnurgas), suurel kõrgusel (ka üle 4000 m), valjult kluugutades, kitsal rindel, pärituulega. Toitumine Peamiselt taimne: marjad (eriti jõhvikad), seemned, rohukõrred, oras. Harvem loomne: putukad, limused, konnad, maod, pisinärilised. Pesitsemine Kuivematel soolaikudel, mille ümber on lage ala. Ei ole osav ehitaja. Tihti vooderdab pinnalohu kuivade liblede kihiga või kogub enne aluseks väikese oksa- või pilliroohunniku. Pesapaigatruu. Harilikult kaks 150...200 g kaaluvat muna. Need on punakaspruunid, mõnikord rohekaspruunid roostevärvi laikudega. Haub 29...30 päeva, peamiselt emalind.

Eesti linnud
thumbnail
98
docx

Linnuvaatlus ja uurimistöö

3.1. Sinitihane (Parus caeruleus syn. Cyanistes caeruleus)..............................................20 2.4.3.2. Rasvatihane (Parus major).........................................................................................21 2.4.4. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vintlased (Fringillidae).............................22 2.4.4.1. Leevike (Pyrrhula pyrrhula)......................................................................................22 2.4.4.2. Metsvint (Fringilla coelebs).......................................................................................23 2.4.5. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: pääsulased (Hirundinidae)........................24 2.4.5.1. Suitsupääsuke (Hirundo rustica)................................................................................24 2.4.5.2. Räästapääsuke (Delichon urbica)..............................................................................25 2.4.6

Loodus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun