1. Mille poolest erinevad polümeerisatsiooni (PM) ja polükondensatsiooni (PK) protsessid? Student Response Feedback A. erinev seadmistik B. erinev surve C. erinevad temperatuurid D. PM-kasvab makromolekul, PK- kasvab makromolekul ja eralduvad gaasid Score: 10/10 2. Mille poolest erinevad karboahelaga ja heteroahelaga polümeeride molekulide ehitus? Student Response Feedback A. karboahelaga CmHn, heteroahelaga CmHn+metall B
Liitumispolümerisatsioon seisneb monomeeride järjestikus liitumises Polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega. Plastmass sünteetiline materjal Kopolümeer polümeer, mis koosneb erisugustest elementaarlülidest ehk korduvühikutest. Homopolümeer polümeer, mis on moodustunud ühe monomeeri molekulidest Polüester hüdroksühapetest või dihappest ja dioolist kondensatsiooni teel moodustunud polümeer Polüamiid aminohapetest või dihappest ka diamiinist kondensatsiooni teel moodustunud polümeer
Aldehüüd – ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma CHO Ketoon –ühend, mis sisaldab ketorühma CO Karboksüülhape – ühend, mis sisaldab karboksüülrühma Karboksülaatioon – karboksüülhappe anioon Asendatud karboksüülhape – karboksüülhape, mille süsivesinikahelas on polaarseid rühmi Aminohape – aminorühmaga asendatud karboksüülhape (NH2-kuskil) Funktsionaalderivaat – funkt.aal tuletis e asendus funktionaalrühmas Ester – karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus Amiid – karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus karbonüülerirühma kuuluva – OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm. Mineraalhappe ester – anorgaanilise happe ja alkoholi kondensatsiooni saadus Estri hüdrolüüs – estri ühinemisel veega tekib karboksüülhape ja alkohol Rasvhape – üle 10e süsinikuga (paarisarvulised) karboksüülhapped Rasv – on hästi hüdrofoobsed = vett tõrjuvad Asendamatu rasvhape –
polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega polümeeri elementaarlüli - homopolümeer polümeer, mis koosneb ühesugustest elementaarlülidest kopolümeer polümeer, mis koosneb erisugustest elementaarlülidest lineaarse struktuuriga polümeer - võrkstruktuuriga polümeer - polüester hüdroksühapetest või dihappest ja dioolist kondensatsiooni teel moodustunud polümeer polüeeter - sisaldab alati kahte epoksü(oksüraan)rühma ja erineva arvu OH-rühmi polüamiid aminohappest või dihappest ja diamiinist kondensatsiooni teel moodustunud polümeer polüalkeen süsivesinik, mille ahelas sisaldub mitu kaksiksidet 2. Koosta kloroeteeni (vinüülkloriidi) polümerisatsiooni võrrand. Milliste ühendiklasside omadused on polüvinüülkloriidil? Nimeta ühendeid, millega toimuks reageerimine. Reageerib: + NaOH
Estrid-orgaanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide omavahelise reageerimise tulemusena. Lihtestrid- R-id on ühesugused. Segaestrid- R-id on erinevad.Mineraalhap.estrid-mineraalhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus.Vahad-pika süsinikuahelaga alkoholide ja rasvhapete estrid.Asendamatud rasvhap.- küllastumata rasvhapped, mida organism ei ole võimeline ise sünteesima ja seepärast peab ta neid saama toiduga. Esterdamine-estrite tekkereakts. Estrite seebistamine-hüdrolüüs aluselises keskkonnas. Happeline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mida katalüüsib hape. Rasvade seebistamine-rasvad seebistuvad glütserooliks ja rasvhapete sooladeks. Seebid-rasva leeliselisel hüdrolüüsil
Kus rõhk on madalam. Kiirusele avaldab Soojuslikus mõttes koosneb 3st komponendist: pinnas jäide. Atmosf pilved ja udu. Kui tilk hakkab kogunema mõju õhuvoolu ja aluspinna vaheline hõõrdumine ja ise,õhk temas ja vesi. Liivapinnased seovad halvasti vett, mingile mikroskoopilisele kehale või tükikesele nim seda maakera pöörlemine. Tuule elementideks on tema suund seega on liivapinnas väikese ruumisoojusega ja halvad kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid ja kiirus. Suunaks on see ilmakaar kust ta puhub. Kiirust soojusjuhid, savipinnased seoavad hästi vett ja seega on aineosakesi on atmosf palju, nad satuvad atmosf: mõõdetakse m/s, km/h. Takistused tuule teel mõjutavad nad head soojusjuhid. Niiskuse kasvavades kasvab ka 1.lainetavalt veepinnalt tekkivad pritsmed kantakse nii tuule suunda kui ka kiirust. Frondid-nim kahte ruumerisoojus ja soojusjuhtivus
(Kõrgmolekulaarse ühendi moodustamine, mis kulgeb mitmefunksionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega) 28.Monomeer-madalmolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis 29.Elementaarlüli- kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuriühik polümeeri molekulis 30.Polüester-polümeer, mis on tekkinud karbüksüülhappest ja alkoholist. (Hüdroksühapetest või dihappedest ja dioolist kondensatsiooni teel moodustatud polümeer) 31.Polüamiid- polümeer, mis on tekkinud amiidist. (Aminohapedest või dihapest ja diamiinist kondensatsiooni teel moodustatud polümeer) 32.Disahhariid- sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega soetud kaks monosahhariidi jääki 33.Polüsahhariid- monosahariidi(de) jääkidest koosnev polümeer 34.Aminohape-aminorühmaga asendatud karboksüülhape 35.Valk- polüamiidid, mis on ehitatud kodeeritavatest α-aminohapetest. (valkude
Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4. Veeauru tähtsus atmosfääris. - tagab veeringe - kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved - sademete ja äikese esinemine - vee faasiüleminekute energiavahetus - veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis - kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest 5. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. - Taimed tarvitavad fotosünteesil - peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest, mõjutades Maa temperatuuri 6. Osooni tähtsus atmosfääris.
12. Kuidas vedeliku keemine on seotud välise õhurõhuga? V: Keemistemperatuur sõltub õhurõhust. Õhurõhu kasvades keemistemperatuur tõuseb, sest aineosakestel peab nüüd olema suurem kineetiline energia, et eemalduda üksteisest kaugusele, mis on iseloomulik gaasilisele olekule. 13. Millist gaasi nimetatakse küllastamata auruks? Kirjelda küllastamata auru aurumise-kondenseerumise intensiivsusest lähtuvalt V: Auru, mis on vedeliku kohal, kui aurustumine ületab kondensatsiooni või auru vedeliku puudumisel nimetatakse küllastamata auruks. Kui vedelik aurub avatud ruumi, siis aurustumine ületab kondensatsiooni ning vedelikukogus hakkab vähenema. Anuma kohal liikuv gaas (õhk) kannab auru vedeliku pinnalt ära ning selle tihedus vedeliku kohal ei saa muutuda suureks. 14. Millist gaasi nimetatakse küllastunud auruks? Kirjelda küllastunud auru aurumise-kondenseerumise intensiivsusest lähtuvalt V: Auru, mis on vedelikuga dünaamilises tasakaalus, nimetatakse
Mõned pildid. Mis asi on orkaan? Orkaan ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon (madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud Maa kõige madalamad õhurõhud merepinna tasemel. Mis paneb troopilised tsüklonid liikuma? Troopiliste tsüklonite liikumapanev jõud on õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam temperatuur, nii et osa niiskusest kondenseerub ja eraldub vihmana. Selle käigus eraldub soojust ja sellepärast on tsükloni keskmes õhutemperatuur alati pisut kõrgem kui väljaspool tsüklonit. Kasutatud saidid http://www.katrina.com/ http://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Katrina http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/46/Katrina_2005_track.png/80 http:// upload.wikimedia
files.wordpress.com/2010/08/katrina_anniversary005.jpg New Orleansi linn, mis on ligi 6 korda suurem kui Tallinn, oli 80% ulatuses üleujutatud! Orkaan Orkaan ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon (madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite liikumapanev jõud on õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam temperatuur, nii et osa niiskusest kondenseerub ja eraldub vihmana. Selle käigus eraldub soojust ja sellepärast on tsükloni keskmes õhutemperatuur alati pisut kõrgem kui väljaspool tsüklonit. q Orkaan tugevneb siis, kui ta satub sooja mere kohale. Maismaa kohale jõudes hajub ta kiiresti. Orkaanide teekonnad aastail 19852005
Taimevahad erituvad kihina taime lehtedele, et takistada liigset vee aurumist. Vahadest on enimlevinud mesilasvaha. Mõnd dihapete estrit tarvitatakse orgaanilises sünteesis ja keemiatööstuses (plastmasside plastifikaatorid, verdimevate putukate tõrjevahendid). Karboksüülhappe funktsioonderivaat ühend, mida võib mõtteliselt käsitleda kui ainet, mis on saadud hüdroksüülrühma asendamisel teise polaarse rühmaga karboksüülrühmas. Ester karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus üldvalemiga RCOOR' Amiid karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus karbonüülrühma kuuluva OH rühma asemel on amino või asendatud aminorühm. Leeliseline hüdrolüüs hüdrolüüs, mis toimub leelise (aluse) osavõtul. Happeline hüdrolüüs hüdrolüüs, mida katalüüsib hape. Mineraalhapete estrid Mineraalhapete estreid nimetatakse nii nagu nende soolasid. Nad hüdrolüüsuvad sarnaselt karboksüülhapete estritega.
Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk. 11. mis on õhu eriniiskus? On õhus olevaveeauru hulk grammides 1Kg niiske õhu kohta . Eriniiskust kasutatakse laialdaselt meteoroloogilistes uurimistöödes. Pilved 12. millised on pilvede tekkimise põhjused? Pilved on samuti nagu udugi kolloidne süsteem, mis koosneb õhus hõljuvaist väikestest veepiiskadest, jääkristallidest või mõlemaist. Pilved tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni tagajärjel. Sisuliselt pole udul ega pilvedel olulist erinevust. Udud kujunevad maapinna lähedal, pilved aga kõrgemal. 13. kirjelda pilvede rahvusvahelist klassifikatsiooni. I klass. Ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel) 1) Kiudpilved- alus keskmiselt 7-10 km kõrgusel. 2) Kiudrünkpilved- alus 6-8 km kõrgusel. 3) Kiudkihtpilved- alus keskmiselt 6-8 km kõrgusel. II klass
9 AEROSOOLID - Vedelad ja tahked õhus hõljuvad osakesed - Päritolu: Looduslikud: tolm, merevesi, vulkaanipursked, taimed Inimtekkelised - Jaotatakse suuruse, keemilise koostise, päritolu järgi jms - Tähtsus: 1. Vähendavad nähtavust (muudab õhu häguseks) 2. Hajutavad ja neelavad päikesekiirgust 3. Pilvede kondensatsiooni tuumadeks 4. Osalevad atmosfäärikeemias 5. Mõju inimese tervisele (kahjulik) 6. Mõju kliimale: otsene mõju kiirguse vähendamise kaudu ja kaudne mõju pilveprotsesside kaudu. MAA KIIRGUSBILANSS Koosneb päikese lühilainelisest (UV, nähtav valgus) kiirgusest ning Maa pikalainelisest (infrapuna) kiirgusest. Päikesekiirgus sõltub Päikese aktiivsusest. Päikese aktiivsus väljendub 11 aastases päikeselaikude arvu muutumise tsüklis.
näol saab aga energiat juurde. Maa efektiivne kiirgus on maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Eef=Em-&Ea Em maapinnalt lahkunud pikaajaline kiirgus; Ea maapinnale juurde tulnud kiirgus atmosfääris vastukiirguse näol. & - pikalaineline kiirgus. Kui Eaf suurem kui 0, siis maapind soojeneb, kui väiksem kui 0, siis kaotab rohkem energiat kui saab. Sademete tekkimine Kolm võimalust : 1) pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel pilvepiisad pole ühesuurused. Mida väiksem on piisk, seda kumeram on ta pind ning kumerema pinna kohal on maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt aurub (muutub väiksemaks), suuremale piisale aga liigub veeauru molekule juurde, kondenseerudes seal. 2)jääkristallide suurenemine sublimatsiooni teel - Maksimaalne veeauru rõhk on samal temperatuuril vee kohal suurem kui jää kohal. Kui õhus olev veeaur on seejuures
6 A 5 A = Madala rõhu piirkond B B = Kõrge rõhu piirkond 1 = Kompressor 4 2 = Kondensatsiooni- radiaator 1 3 = Kuivati 4 = Salongi ventilaator 5 = Aurusti 6 = Reduktor 2 3 90-ndate keskpaigani kasutati sõidukite kliimaseadmetes külmaaimet R12.
(üksikside) · Alkeen süsivesinik, mille molekulis sisaldub kaksikside. · Alküün süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside. · Alkohol süsivesinik, milles on hürdoksürühm (OH) · Aldehüüd ühend, mis sisaldab aldehüüd rühma. · Karboksüülhape orgaaniline aine, milles on karboksüülrühm. (hape) · Ester karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus üldvalemiga : · Eeter orgaaniline ühend üldvalemiga R O R · Ketoon ühend üldvalemiga : · Amiin ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. · Aminohape aminorühmaga asendatud karboksüülhape. · Valk · Areen aromaatsete ühendite üldnimetus. (sisaldab benseeni) · Fenool hüdroksü- või polühüdroksüareenid
pikalaineliseks kiirguseks. Atmosfääri vastukiirgus on seda intensiivsem, mida paksemad ja madalamad on pilved. Boltzmanni seadus iga keha neelab elektromagnet kiirgust, see sõltub tema ja pinna heledusest. Kehad, mis neelab kõik temale langeva kiirguse nim absoluutseks mustaks kehaks, selle musta keha kiirgusvõime on võrdeline absoluutse temperatuuri 4'nda astmega.Klassifitseerimine pilved tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni tagajärjel. Sisuliselt pole pilvedel ja udul mingit olulist erinevust. Pilved liigitatakse vastavat nende alumise pinna kõrguse ja ehituse järgi 4 klassi, milles on kokku 10 põhiliiki: 1)Ülemised pilved 6-10km(valge värvusega , läbipaistvad ning varjudeta) - kiudpilved Cirrus (Ci), kiudrünkpilved Cirrocumulus (Cc) ja kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs). 2)Keskmised pilved 2- 6km(pilved tihedamalt, kui teised pilved, esineb paiguti varju, koosenvad
Kehad, mis neelab kõik temale langeva kiirguse nim absoluutseks mustaks kehaks, selle musta keha Pilet nr. 5 Atmosfääri valguskiirgus. Maapinna efektiivne kiirgus. Sademete tekkimine, liigid ja tähised. kiirgusvõime on võrdeline absoluutse temperatuuri 4’nda astmega.Klassifitseerimine – pilved tekivad veeauru kondensatsiooni või Atmosfääri valguskiirgus – maakiirguse näol maapind kaotab, atmosfääri valguskiirguse näol aga saab juurde energiat. Maa efektiivne sublimatsiooni tagajärjel. Sisuliselt pole pilvedel ja udul mingit olulist erinevust. Pilved liigitatakse vastavat nende alumise pinna kõrguse ja kiirgus on maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Eef = Em – δEa
katusekattematerjali järgi: siledatele ja lainelise profiiliga materjalidele on erinevad tooted. Et katuseakna näol on tegu läbiviiguga katusel, ei tohi aluskatuse materjali lihtsalt akna serva juurest läbi lõigata, vaid tuleb sellest ülespöörete abil teha vooderdus ümber akna. Kondensvee jaoks pannakse läbiviigust kõrgemale dreenirenn. Akna paigaldamisel nii uude kui renoveeritavasse kasutusse on soovitatav kasutada spetsiaalset aknapõlle. Klaasi sisepinnale võib tekkida kondensatsiooni, see näitab, et katuseakna soojapidavus on kehv või ruumi õhuniiskus ülemäära kõrge. Kondensatsiooni teket aitab vältida otse katuseakna alla paigutatud küttekeha. Kui tahetakse aknalauda, tuleb selle ja seina vahele jätta õhuvahe. Katuseakna siseviimistlus peaks erinevalt fassaadiaknast olema ülevalt horisontaalne ja alt vertikaalne. See aitab kaasa valguse levimisele ruumis ja soodustab õhu liikumist akna pinnal.
katusekattematerjali järgi: siledatele ja lainelise profiiliga materjalidele on erinevad tooted. Et katuseakna näol on tegu läbiviiguga katusel, ei tohi aluskatuse materjali lihtsalt akna serva juurest läbi lõigata, vaid tuleb sellest ülespöörete abil teha vooderdus ümber akna. Kondensvee jaoks pannakse läbiviigust kõrgemale dreenirenn. Akna paigaldamisel nii uude kui renoveeritavasse kasutusse on soovitatav kasutada spetsiaalset aknapõlle. Klaasi sisepinnale võib tekkida kondensatsiooni, see näitab, et katuseakna soojapidavus on kehv või ruumi õhuniiskus ülemäära kõrge. Kondensatsiooni teket aitab vältida otse katuseakna alla paigutatud küttekeha. Kui tahetakse aknalauda, tuleb selle ja seina vahele jätta õhuvahe. Katuseakna siseviimistlus peaks erinevalt fassaadiaknast olema ülevalt horisontaalne ja alt vertikaalne. See aitab kaasa valguse levimisele ruumis ja soodustab õhu liikumist akna pinnal.
Sademed langevad maapinnale mitmel kujul: uduvihm, vihm, rahe, lumi. Sademeid võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1) vedelad (vihm, uduvihm) ja 2) tahked (lumi, lumekruup, teralumi, jääkruup, jäänõelad; 3) segasademed (lumelörts). Sademeid liigitatakse langemisiseloomu järgi: 1) laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts). 2) hoogsademed (hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid, rahe). * pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel. Pilvepiisad pole ühesugused, nende mitmesugune suurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem piisk, seda kumeram on ta pind ning selle kohal max veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurab, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes. * jääkristallide suurenemine sublimatsooni teel jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka alajahtunud piisakesi
etanooli tootmine Tärklis - Ehitatud alfa-glükoosi molekulidest, taimede varuaine, peaaegu hargnemata, ei lahustu vees, põleb (C6H10O5)n + 6O2 –> 6CO2 + 5H2O, pundub vees ja soojendamisel tekib kliister Glükogeen - Loomne tärklis, loomade varuaine, tekib koos valguga, kiire energia 7. Valgud Valgud on looduslikud polümeerid, valkude monomeerideks on aminohapped. Peptiidid = kondensatsiooni polümeer (tekib vesi) Peptiidside – side, mis on kahe aminohappe vahel. Vaata paberilt: Vesinikside Mittepolaarne kovalentne side Sulfiidside Iooniline side Ehitus: FIBRILAARVALGUD: - Vees lahustumatud, kiulised, kollageenid (nahk, karv, küüs) GLOBULAARVALGUD: - Lahustuvad vees, ensüümid, valgulised hormoonid, antikehad Omadus: - Valgu molekuli hoiavad koos nõrgad sidemed, molekulide vahel - Temperatuuri muutustele väga tundlik (vesinikside)
nukleoproteiidne moodustis rakutuumas, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nuleotiidijärjestused. Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke -- histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid valke ja vähesel hulgal RNAd; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nim. kromatiiniks. Kromosoomid läbivad mitoosi ja meioosi eel ning ajal keerukaid reproduktsiooni, kondensatsiooni-dekondensatsiooni ja lahknemise protsesse. Mitoosi (ja meioosi) pro- ja metafaasis koosneb kromosoom kahest kromatiidist, mille ühendus katkeb viimasena tsentromeeri kohalt. Tsentromeer (e. primaarsoonis) jagab kromosoomi tavaliselt kaheks osaks (õlaks); mõnes kromosoomis esineb sekundaarsoonis, mis eraldab väikese (keraja) tipuosa, nn. satelliidi. Meioosi (ja mõnevõrra ebaselgemalt mitoosi) profaasis ilmnevad piki kromosoomi (kromatiidi) tihedamad helmesjad paksendid -- kromomeerid
· Dibensalatsetoon (C17H14O) ei ole mürgine (väikestes kogustes) ja kasutatakse laialdaselt päikesekreemide koostisainena. · Kondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Tavaline liitumisreaktsioon. · Aldoolkondensatsiooniks nimetatakse kondensatsiooni, kui reaktsioon lõpeb hüdroküaldehüüdi või -ketooni moodustumisega. Katalüüsivad alused. Klassikaline aldoolkondensatsioon toimub tavaliselt kahe ühesuguse aldehüüdi molekuli vahel, kahe ühesuguse ketooni molekuli vahel või ühe aldehüüdi ja ühe ketooni molekuli vahel. Ümber kristallimine: · Kristalsete orgaaniliste aine puhastamiseks kasutatakse tihti ümberkristallimist. · See meetod põhineb ainete erineval lahustuvusel ja lahustuvuse temperatuurist sõltuvusel
jäikus, sest see jääb monoliitse betoonplaani alla kandma kogu hoonet. Analoogselt lintvundamendiga soojustatakse ka plaatvundamendilt tõusvad sokli ehk keldri seinad väljastpoolt sobiva soojustusega, toetades see plaatvundamendi alla jäävale soojustusele, moodustades tervikliku kessooni. Keldrite puhul peab samuti tegelema keldriseinte soojustamisega, et vältida nende liigset mahajahtumist ja seeläbi seesmist kondensatsiooni teket. Kuluoptimaalne tänapäevane lahendus Vundamendi soojustuse valikul jälgige: veeimavuse näitajat tugevust ja jäikust erisoojusläbivust materjali füüsilist paksust Vundamenti soojustades ongi olulisim läbi mõelda sokli- ja hoone välisseina ühendus. Üldjuhul jäävad kandev ja välissein ja vundamendisein ühele vertikaalsele joonele, mis tähendab, et soojustusplaadid saavad kulgeda ühes tasapinnas (keerulisem on plokkvundamendile istuv
+ CH3CHCHCH + CH3CH2CHCH2CH CH3 3-hüdroksü-2-metüülbutanaal 3-hüdroksüpentanaal (ühest molekulist etanaalist ja ühest molekulist propanaalist) Praktikas on laialt levinud ristaldoolreaktsioonid, kus kasutatakse ühe reagendina karbonüülühendit, millel puuduvad -vesinikud st et ei saa moodustuda enolaataniooni ja toimuda kondensatsiooni iseendaga. Sellega välistatakse kõrvalreaktsioonid. O O - CH3 O OH CH + CH3 CH2CH CH C CH 10 oC Bensaldehüüd Propanaal 2-metüül-3-fenüül- 2-propenaal (68%)
läbiv vool suureneb järsult. Voolu suurenemine registreeritakse registreerimisseadme poolt. Laviin kustatutatakse anoodi ja katoodi vahelist pinget vähendades ja loendur võib uut osakest lugeda 2. Wilsoni kamber Hermeetiliselt suletav anum on täidetud küllastusolekule lähedase veeauruga, kolvi kiirel allaliikumisel aur paisub adiabaatiliselt jahtub ja muutub üleküllastatuks. Kambrisse tunginud osake tekitab ioone, mis on kondensatsiooni tuumadeks, millele kondenseeruvad veepiisad. Selliselt muutub osakese tee kambris nähtavaks udujutina. Osakese jälge fotografeeritakse ja selle järgi arvutatakse laengut ja massi. 3. Mullikamber Kambris on ülekuumendatud vedelik, milles kiiresti liikuva osakese poolt tekitatud ioonidel moodustavad aurumullid tähistavad osakese teed. Saab jälgida osakeste muundumist ja tuumareaktsioone 4. Emulsioonimeetod Kihiline fotoemulsioon on laetud osakeste teel
Sünteetilised liimid koosnevad : 1. Tehisvaik- 2. Lahusti e. Stabilisaator- atsetoon, piiritus ja vesi 3. Kõvasti e. Katalüsaator- oblikhape, piimhape, sidrunihape, ammooniumkloriid 4. Täiteaine- puidujahu, tärklis, kaoliin 5. Plastifikaator- Tehisvaikudeks nim. Kõrgmolekulaarseid produkte, mida saadakse lihtsamatest ainetest keemiliste reaktsioonide teel. 1. Polümerisatsiooni vaigud- paljude ühesuguste molekulide liitumine makromolekuliks 2. Kondensatsiooni vaigud- kahe molekuli ühinemine, kusjuures eraldub mingi lihtsam aine, nt. Vesi Neid reaktsioone saab vahepealses staadiumis veel peatada. Ja seda liimivate tehisvaikude valmistamisel tehaksegi. Sünteetilised liimid erinevad, sest nad sisaldavad kõvasteid. Kondensiooni vaigud liigituvad: 1. Lähteaine järgi- fenoolvormaldehüüd, karbamiidvormaldehüüd, melamiin. 2. Lahustite järgi- piirituses lahustuvad, vees lahustuvad ja emulsioonivaigud. 3
juhtimisega kanali või torustiku kaudu jõesängist elektrijaama. Kõrgsurve elektrijaam veetasemete vahe on üle 80 m B. kesksurve elektrijaam , madalsurve elektrijaam, kuni 25 m. Loodete elektrijaam see muundab elektrienergiaks tõusu ja mõõna elektrienergia, seal kasutatakse vee turbiine. Soojuselektrijaam elektrienergiat tootvaid generaatoreid käitavad soojusmootorid (auru või gaasi turbiinid või diisel mootorid). Väljastatava energia järgi jagunevad SEJ-id : kondensatsiooni elektrijaam - turbiinidest väljuv aur muutub kondensaatorites veeks. Dermofikatsiooni elektrijaam see viis säästab rohkem kütust. Tuuma elektrijaam see on tuumaenergiat elektrienergiaks muundav elektrijaam (tuuma reaktoris raskete elementide aatomi tuumade lõhustumisel eralduv soojus muundatakse elektrienergiaks). TEJ annavad kolmandiku euroopa elektrist ja kogu maailmas 16 %, esimene TEJ alustas 1954aa. Reaktorite tüübid : kergvesi reaktorid, grafiitreaktorid, raskevesi reaktorid
Kumerate, sopistunud pindade kohal on küllastunud veeauru rõhk väiksem kui sileda pinna kohal samadel tingimustel. VALE 14. Kondensatsioonituumadeks on peamiselt hügroskoopilised soolalahuse tilgad. VALE 15. Veeauru tihedus on samadel tingimustel suurem kui kuiva õhu tihedus. ÕIGE 16. Kui õhuosake adiabaatiliselt kokku suruda, siis rõhk temas väheneb. VALE 17. Tõusev õhk paisub adiabaatiliselt. VALE 18. Stabiilses õhumassis tekivad kondensatsiooni tagajärjel udud ja madalad kihtpilved, millest sajab uduvihma ja nõrka lund. ÕIGE 19. Märgadiabaatiline gradient on suurem kui kuivadiabaatiline gradient. VALE 20. Atmosfääris võib protsessi lugeda adiabaatiliseks kui ta toimub kiiresti. ÕIGE b) Vali õige variant 21. Missugune järgnevatest ilmaelementidest väheneb alati kui me liigume ülespoole. Õhu rõhk 22
Orkaani anatoomia Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon(madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Nad tugevnevad kui jõuavad soojade merede kohale(külmade merede kohal mitte) ja vaibuvad maismaale jõudes. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud kõige madalamad õhurõhud. Neid paneb liikuma jõud nimega õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam temperatuur, osa niiskusest kondenseerub ja sajab vihmana alla. Selle protsessi käigus eraldub soojust ja tsükloni keskel on seetõttu temperatuur tavaliselt pisut kõrgem kui mujal väljaspool seda. Kondenseeruv veeaur tekitab aga pilved ja sellepärast on pea kogu tsükloni ala kaetud pilvedega. Tsüklonitele on iseloomulik ümmarguse või spiraali meenutav pilve ehitus, mille
Lämmastik (N2), hapnik (O2), argoon (Ar), süsihappegaas (CO2). 5. Hapniku tähtsus atmosfääris. Maakeral kõige enam levinud keemiline element. kuulub vee, erinevate mineraalide, kivimite, taimede ja loomade koostisse. peamine tekkeallikas - fotosüntees taimed annavad iga aasta 3·1010 kg hapnikku, mis on 0.015% kogu tema sisaldusest atmosfääris. kulutatud hapnik läheb seotud vormi, kas süsihappegaasiks või veeauruks. 6. Veeauru tähtus atmosfääris. kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved. sademete ja äikese esinemine. vee faasiüleminekute energiavahetus. veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis. kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest. 7. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. Taimed tarvitavad fotosünteesil, kiirguslikult aktiivne, peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest. 8. Osooni tähtsus atmosfääris.
Peptiid- molekul, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest Polüpeptiid- peptiid, mis on moodustunud enam kui kümnest aminohappe jäägist Peptiidside- nimetus, mis tähistab amiidi rühma alfa-aminohapete jääkidest moodustunud ahelas Polüamiid- polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-) Polüester- hüdroksühapetest või dihappest ja dioolist kondensatsiooni teel moodustunud polümeer Valk- proteiin, mis koosneb ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast Lihtvalk- ehitatud ainult aminohapetest lähtuvalt Liitvalk- esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline osa Denatureerimine- orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub Monomeer- madalmolekulaarne ühend, mis osaleb polümeerisatsiooni reaktsioonis
Third level Fourth level Fifth level Kütuse element Fuel Cell Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kütuse element Fuel Cell Üks elemendi plaat - Vee kondensatsiooni renn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kütuse element Fuel Cell reaalselt kasutuses Toyota FCHV hübriidauto elektrienergia allikana Click to edit Master text styles Second level
C6H12O6 + C6H12O6 C12H22O11. b) Sahharoos e. roosuhkur e. peedisuhkur - tekib kui omavahel liituvad glükoos + fruktoos. C 6H12O6 + C6H12O6 C12H22O11. c) Laktoos e. piimasuhkur - glükoos + galaktoos. C6H12O6 + C6H12O6 C12H22O11. Disahhariidi hüdrolüüsi võrrand - C12H22O11 + H2O C6H12O6 (fruktoos) + C6H12O6 (glükoos) = invertsuhkur. 9) Invertsuhkur - glükoosi ja fruktoosi (võrdmolekulaarne) segu. 10) Glükoosi polükondensatsiooni võrrand (tärklise ja tselluloosi teke). nC6H12O6 (C6H10O5)n + nH2O 11) Võrrelda tärklise ja tselluloosi struktuuri ja omadusi. Tselluloos - tänu kolmele vabale OH- rühmale tselluloosi molekulis tekivad vesiniksidemed polümeerahelate vahele, seetõttu tselluloos on hüdrofiilne aine. Inimese organismis ei hüdrolüüsu tselluloos tagasi glükoosiks, sest meil puudub selleks vajalik ensüüm. Tselluloosi sisaldus puuvillas on 90%.
(Kõrgmolekulaarse ühendi moodustamine, mis kulgeb mitmefunksionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega) 28.Monomeer-madalmolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis 29.Elementaarlüli- kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuriühik polümeeri molekulis 30.Polüester-polümeer, mis on tekkinud karbüksüülhappest ja alkoholist. (Hüdroksühapetest või dihappedest ja dioolist kondensatsiooni teel moodustatud polümeer) 31.Polüamiid- polümeer, mis on tekkinud amiidist. (Aminohapedest või dihapest ja diamiinist kondensatsiooni teel moodustatud polümeer) 32.Disahhariid- sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega soetud kaks monosahhariidi jääki 33.Polüsahhariid- monosahariidi(de) jääkidest koosnev polümeer 34.Aminohape-aminorühmaga asendatud karboksüülhape 35.Valk- polüamiidid, mis on ehitatud kodeeritavatest -aminohapetest. (valkude
4 Lüaasid Kaksiksidemete teke rühmade kõrvaldamisel või nende liitmine kaksiksideme juurde 5 Isomeraasid Rühmade ülekanne molekuli piires, isomeersete vormide teke 6 Ligaasid Uute kovalentsete sidemete (C-C, C-S, C-O, C-N) moodustamine kondensatsiooni teel 3. ES kompleks ja selle formeerumist kirjeldavad molekulaarsed mudelid. E ja S vahelised interaktsioonid. ES kompleks on kompleks, mis vahepeal tekib, et alandada aktivatsiooni barjääri (?) ja temast võib tekkida produkt ja vaba endsüüm või moodustuda taas vana ensüüm ja substraat. E+S ES E+P ES kompleksi formeerumist ehk moodustumist kirjeldavad mudelid -lukk-võti mudel, kus substraat
plastmassid (plümeerid, mida saab valada), kiud, kummid, liimid, pinnkattematerjalid, komposiitmaterjalid. 37. Ennustage, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada. Määrake kindlaks polümeeri moodustav elementaarlüli. Alkeenid reageerivad omavahel, moodustades pikki ahelaid. Seda protsessi nim liitumispolümerisatsiooniks. Kondensatsioonireakstioon tüüpiliseks näiteks on polüestrid, mida saadakse dikarboksüülhapete ja dialkoholide kondensatsiooni tulemusena. 38. Selgitage liitumis- ja kondensatsioonipolümerisatsiooni mehhanisme. - Alkeenid reageerivad omavahel, moodustades pikki ahelaid. Seda protsessi nim liitumispolümerisatsiooniks. Reageeriv alkeen, nt eteen, on siin monomeeriks. Igast monomeerist saa polümerisatsioonil ahela korduv ühik, nt CH2-CH2-. Polümeerid võivad olla ka hargnenud ahela kasv toimub lisaks peaahela pikenemisele ka selle hargnemise teel.
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd. 1. Laboratoorne töö nr. 1.1.Kolloiodlahused Katse 1. Sooli valmistamine kondensatsiooni meetodil. Lahuse värvus muutub raud(III)kloriidi lisamisel pruunikamaks. FeOOH Katse 2. Kahte erinevasse katseklaasi jagatud lahusele lisasime juurde kahte erinevat ainet. a) Ühel juhul dinaatriumvesinikfosfaati Na2HPO4 b) Teisel juhul naatriumkloriidi. Lisasime mõlemale lahusele 20 tilka erinevat ainet. Reaktsioon toimus kiiremini kui lisasime saadud lahusele Na2HPO4 Na2HPO4 2Na + HPO4 Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud
-Staple Bale - Kiupall 8. Looduslikud polümeerid: nukleiinhapped, valgud, kitiin, polüsahhariidid, polüpreenid (merevaik, tselluloos, tärklis, plastmass, kile). 9. Biodegradeeruv materjal on täielikult sulanduv. Eelised: soojusvahetus väga hea, polümeer saadakse graanulitena. Puudus: väike mehhaaniline tugevus ja gaaside läbilaskvus. Kasutatakse pannidel, näiteks teflon. 10. Diamiini ja dihappe polükondesatsioonil moodustub nailon. Reaktsioonil tekib vesi, mis on iseloomulik kondensatsiooni reaktsioonidele. Vesi eraldub ka polükondensatsioonil. Kuna kaprolaktiimis on amiidide osa juba olemas, siis polümeeri tekkel vett ei moodustu. 11. polüamiidist valmistatud toode: turvavööd (autodes ja muudes sõidukites), ujumisriided (trikoo), dusikardinad (dusiruumi ees), tuletõrjujate töörõivad (kõrgele temperatuurile vastupidavad), proteesid. 12. Silikoonide omadused: kasutamistemperatuur on kuni 300kraadi, vastupidavus UV- kiirgusele, kemikaalidele, veele ja hapnikule.
Edasi esineb karbkatioon tugeva elektrofiilina. Etanoon liitub benseeni tsüklisse tavalise elektrofiili liitumise reaktsiooni alusel. Cl seob ära vesiniku ja aromaatsus taastatakse O CH3 O O CH3 H CH3 + HCl Bensaalatsetofenoon Bensaalatsetofenooni sünteesi reaktsiooni puhul on tegemist kondensatsiooni mehhanismiga.Aldokondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Antud juhul võtab atsetofenoon vahepeal enolaadi kuju ja nukleofiilne enolaatioon ründab karbonüülühendi süsinikku. Moodustub beeta- hüdroksükarbonüülühendi produkt. Seejärel eemaldatakse vee molekul ja
ristsidumise ja molekulidevaheliste jõudude mõju polümeeri füüsikalistele omadustele; 19.18 Kirjeldada -aminohapete struktuure; Koosnevad aminorühmast ja karboksüülhappest 19.19 Selgitada -aminohapete amfoteersust; 19.20 Kirjeldada valkude moodustumist ja eristada nende primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri; Aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete kaudu. Kahest või enemast aminohappest moodustatakse valke kondensatsiooni käigus. Produkti nimetatakse peptiidiks. Primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed ja kvaternaarsed struktuurid 19.21 Selgitada valkude denaturatsiooni; Valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel. See on pöörduv või pöördumatu protsess 19.22 Kirjeldada süsivesikute moodustumist; Süsivesikud ehk sahhariidid C, H ja O koosnevad molekulid. Moodustuvad taimedes CO2-st ja veest
ründab atsetooni -asendis vesinikku. Moodustuvad molekul vett ja enolaatioon, millel eksisteerib ka stabiliseeritud resonantsstruktuur. (Diagram 1) Diagram 1 Toimub enolaatiooni rünnak bensaldehüüdile. (Diagram 2) Diagram 2 Tavaliselt hüdroksiidioon kipub eemaldama ühe prootoni -süsinikult. Selle tulemuseks on C=C kaksikside ja süsiniku vahel. Samal ajal süsinikule moodustatud hüdroksiidgrupp on lahkuv rühm. Pärast kondensatsiooni moodustub bensaalatsetoon ja lahkuvad kaks veemolekuli. (Diagram 3) Diagram 3 Bensaalatsetoon kaldub moodustama bensaalatsetooni enolaatiooni. (Diagram 4) Diagram 4 Toimub sama protsess, mis joonisel 2, kuid suuremamõõtmelise bensaalatsetooniga. Bensaalatsetooni enolaatioon ründab juba uut bensaldehüüdi. Lahkuvaks rühmaks on hüdroksiid. Eemaldub vesi ja moodustub ka teinegi kaksikside. (Diagram 5) Diagram 5 Reagendide ohtlikkus:
Aminohapped on amoforteensed, kuna neis esinevad nii happelised kui aluselised omadused. Polümeer- hüdroksüülhapetest või dihappest ja dioolist konderatsiooni teel moodustunud plümeer. Monomeer- madalmolekulaarne ühend mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis. Polümerisatsiooniaste- arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. Liitumispolümeerid saadakse liitumispolümerisatsiooni teel. Kondensatsioonipolümeer- polümeer, mis on saadud polükondensatsiooni teel. Plastmass- sisaldab plümeerseid ühendeid, täiteainet, stabilisaatoreid, värvaineid. Täiteainet lisatakse- vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kunundamiseks. Stabilisaatoreid- lisatakse plastmassi valgus- ja kuumuskindluse suurendamiseks ning kaitseks oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid- vähendavad rabedust, muutes kile painduvaks . teflon- püsiv materjal, kuumus kindel, kasut-praepanni kattekiht. Pleksklaas- läbipaistev, ilmastikukindel.
alata. Küllastumist põhjustab temperatuuri langus - et kondensatsioon atmosfääris toimuks, peab õhk jahtuma. Tõusev õhuvool jahutab temperatuuri madalamaks kastepunktiks ja veeaur kondenseerub. Kui õhk jahtub madalamates kohtades tekib udu, kui atmosfääris, siis moodustuvad veetilgad ja pilved. Kondensatsioon toimub õhus, kui õhk saab tugevasti veeauru juurde näiteks külm õhk satub sooja veepinna kohale ja tekib udu. Kondensatsiooni tuumakesed. Tegelikult esineb looduslikus õhus veeauru tihenemist võrdlemisi väikeste üleküllastuste puhul ja isegi alaküllastusel. Seda võimaldavad õhus olevad osakesed, kondensatsiooni tuumakesed, mille ümber veeaur tihenebki. Kondensatsioonituumad võivad olla tahked, vedelad või gaasiosakesed, nii hügroskoopsed kui ka mittehügroskoopsed osakesed, lahustuvad (meresoolade kristallid, lahustunud väävliühendid) ja lahustamatud (pinnase ja
funktsioneerib üle terve ensüümi. Histoonide atsetüülimine on seotud DNA transkriptsiooni aktivatsiooniga. HAT seostub eukromatiiniga siis, kui viimasele seostub transkriptsioonifaktor. Järgmine histoonide atsetüülimine toob nende peale negatiivse laengu, mis tekitab kõrvaletõukamist histoonide vahel. Selle tulemusena kinnine enne seda DNA muutub liigipäästvaks ensüümide jaoks. 24. Viimasel ajal on üha rohkem andmeid, et "histoonne kood" kontrollib kromatiini kondensatsiooni, mitte üksnes histoonide atsetüleerituse aste. "Histoonne kood" tähistab kõiki histoonide N-terminuses toimunud modifikatsioone. Näit, heterokromatiinses vormis on H3 Lys positsioonis 9 sageli metüleeritud. "Histoonset koodi" lugevad valgud tunnevad neid spetsiifilisi modifikatsioone ära ja promoteerivad kromatiini kondensatsiooni (suletud) või dekondensatsiooni (avatud struktuuri teket). 26. Nukleosoom - DNA pakkimise väikseim ,,ühik", mis koosneb 8-st histooni molekulist ja
Selektiivklaasi kasutamine klaaspaketis vähendab soojuskadu akende kaudu kuni 30%. Klaasi pinnale kantud Low-E kate võimaldab pääseda ehitise siseruumidesse lühilainelisel kiirgusel (valgus), kuid takistab küttesüsteemide tekitatud pika lainepikkusega soojuskiirguse kadu läbi akende. Selektiivklaas asetatakse klaaspaketti siseklaasina nii, et kaetud pind jääb paketis sissepoole. Sellise asetuse puhul sisepinnad soojenevad, mis omakorda vähendab temperatuuri kõikumist ja kondensatsiooni, siseklaasi pinnalt ei õhku ebameeldivat külma. Mõningates klaaspaketi klaasikombinatsioonides on selektiivklaas välimiseks klaasiks, mis puhul U- väärtus ei muutu, kuid päikeseenergia läbivus väheneb kuni 4%. Kõva pinnakattega selektiivklaasi saab 8 klaaspakettides kasutada koos UV-kiirgust tõkestavate klaasidega. Kõvapinnalisi klaase saab karastada
3 köites 1868-1878 ja lisa 1880-1886. Hiljem pühendus org keemiale, avastas 1849 etüül-ja metüülamiini, amoniaagi esimesed derivaadid . Näitas, et N-sisaldavad org ühendid on tuletatud ammoniaagi molekulidest, asendades selles 1 või mitu H aatomit org radikaalidega. Nim need ühendid AMIINIDEKS. 1856 sai esimesena etüleenglükooli . Sünteesis süsivesinikke halogeenoalkaanide reageerimisel Na-ga eeterlahuses nn Wurtzi reaktsioon. Uurides etanaali polümerisatsiooni avastas aldoolse kondensatsiooni 1872, pakkus välja meetodi estrite saamiseks lähtudes alküülhalogeniididest . 1867 koostöös Kekuléga sünteesis benseenist fenooli. 1848 uuris N- sisaldavaid org ühendeid. Võttis kasutusele külgharuga destillatsioonikolvi- Wurtzi kolb. Tegeles biokeemia ja meditsiinilise keemiaga, avaldas artikleid atomistliku teooria toetuseks. William Williamson (1824-1904) inglise keemik, sai Heidelbergist meditsiinihariduse, õppis Liebigi ja Graham´i juures
3 köites 1868-1878 ja lisa 1880-1886. Hiljem pühendus org keemiale, avastas 1849 etüül-ja metüülamiini, amoniaagi esimesed derivaadid . Näitas, et N-sisaldavad org ühendid on tuletatud ammoniaagi molekulidest, asendades selles 1 või mitu H aatomit org radikaalidega. Nim need ühendid AMIINIDEKS. 1856 sai esimesena etüleenglükooli . Sünteesis süsivesinikke halogeenoalkaanide reageerimisel Na-ga eeterlahuses nn Wurtzi reaktsioon. Uurides etanaali polümerisatsiooni avastas aldoolse kondensatsiooni 1872, pakkus välja meetodi estrite saamiseks lähtudes alküülhalogeniididest . 1867 koostöös Kekuléga sünteesis benseenist fenooli. 1848 uuris N- sisaldavaid org ühendeid. Võttis kasutusele külgharuga destillatsioonikolvi- Wurtzi kolb. Tegeles biokeemia ja meditsiinilise keemiaga, avaldas artikleid atomistliku teooria toetuseks. William Williamson (1824-1904) inglise keemik, sai Heidelbergist meditsiinihariduse, õppis Liebigi ja Graham´i juures
annaabi.ee 
