Milleks meile puhas emakeel? Paljud küsivad ja arutlevad miks on vaja meile oma emakeelt? See on väga lihtne. Meil on vaja seda asjaajamisteks, et näida haritud inimesena, see hoiab meie kultuuri jne. Tekib selle kohta küsimused, millele vastan järgnevates lõikudes. Mida väljendab keeleoskus? Kui ma lähen kas direktori või õpetaja juurde, siis ma ei räägi: “Jou vana, mis teed?” Kui mul on natukenegi keeleoskust siis ma ikkagi lähen ja ütlen: “Tere, kuidas läheb?” Sama lugu on riigi ametnikega. Nad peavad oskama oma emakeelt ja olla haritud inimesed. Ajalehes Põhjarannik, 29. mai 2013 väljaandes, on artikkel, kus räägib neljast Narva koolijuhist. Kuna neil puudub keele oskus, kaotavad nad oma töö. Tuleb välja, et kui ma tahaks olla mõne kooli juht, tähendab see seda, et mul peab olema keeleoskus. Samas on see enesest mõistetav, kuna koolijuhil on erinevaid
on põhi- ja kutseharidusega inimesed, kes teevad põhiosas traditsioonilisi oskustöid. Nende seas on ka vähe selliseid inimesi, kes oma keelt kunagi ei kõnele. Ka majanduslikult mitteaktiivsetest ehk tööl mitte käivatest inimestest kõnelevad kohalikku keelt pidevalt umbes pooled, tööl käivatest aga vähem kui kolmandik. 4. Hinnangud oma keeleoskusele 5. Lõunaeesti keele kasutustemaatika Natuke alla poole inimestest hindas oma keeleoskust nii heaks, et suudab kõnelda igal pool ja igal teemal. Kasutustemaatika küsimus seevastu näitas kõigil teemadel kõnelejate suhtarvuks pea 60%. 6. Lõunaeesti keele suhtlussfäärid ja –kohad Alati kodukeelt kasutanute seas valitses tendents kõnelda seda pigem külarahva ja kodustega, vahetevahel räägiti murdes rohkem töökaaslastega. Sugulaste ja sõprade puhul esines mõlemat suhteliselt võrdselt. 7. Raskused lõunaeesti keele kõnelemisel
vastutus keeleõppe eest. Tagada alus suhtluspädevuse järjepidevaks. Võimaldada õppijatel esitada selge ja mõistetav tõestus mis tahes keele oskuse ja taseme kohta, kasutades kuue keeleoskustaseme ühtset Euroopa süsteemi. Missugused on pädevuse tasemed? A1 ja A2-algtasemel keelekasutaja B1 ja B2-iseseisevb keelekasutaja C1 ja C2-vilunud keelekasutaja Need tasemed jagunevad veel alamtasemeteks. Näiteks tase A1 sisaldab kursusi A1.1,A1.2 ja A1.3 ja tase A2 sisaldab kursusi A2.1 ja A2.2 Keeleoskust kirjeldatakse osaoskuste kaupa: mõistmine, kuulamine ja lugemine. Keelepass annab ülevaate isiku võõrkeel(t)e oskuse kohta antud ajahetkel. Hinnang võib põhineda nii eksami tulemustel, kursusel saadud hindel kui ka enesehinnangul, kuid peab olema esitatud EN-i keeleoskustasemete süsteemis. Seetõttu on keelepassi kohustuslikuks osaks enesehindamise. Keelelugu hõlmab nelja osa: 1. Keele õppimise eesmärgid – põhjused, miks mingit keelt õpitakse. 2
Elavast ja surnud keelest Essee on kirjutatud 1936. Tammsaare käsitleb eelkõige keskkoolilõpetajate keeleoskust ja seda, kuidas keel muutub teadlaste tõttu. Professorite uuringud näitasid, et ehkki õpilased oskavad emakeelt halvasti, on õpetajate keeleoskus veelgi kehvem. Põhjuseks on teadlaste loodud reeglite üleküllus, mis keelt tapavad ja keeleosadest muumiaid loovad. Täiuslikkuseni jõudnud keel on surnud keel, nagu Cicero ladina keel. Meie emakeelega toimub korraga kaks protsessi ühelt poolt mummifitseeritakse seda
nähtus. Selle põhjusteks on nii lootus parematele elu- ja töötingimustele, näljahädade või sõdade eest põgenemine, kui ka välisriiki õppima suundumine. Kuid millised on rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile? Lähteriik saab rahvastikurändest nii kasu kui kahju. Näiteks vähendavad riigist lahkuvad migrandid tööpuudust. Samal ajal aga arendavad nad sihtkohariigis oma töö- ning keeleoskust, mida pärast, kui kodumaale tagasi tullakse, edukalt rakendada saab. Paraku lahkuvad lähteriigist, näiteks Mehhikost USAsse, tööealised inimesed ehk peamised maksumaksjad, tekitades nii probleeme riigi majandusele. Sageli on migrandid mehed ning nende lahkumisega kaasneb sooline ebavõrdus rahvastikus. Usun, et rahvastikuränne on lähteriigile halb, sest sooline ebavõrdsus tekitab omakorda probleeme pereplaneerimisega
Eks ikka tuleb vahel ette ka endal mõõnaperioode, aga kogu halb tulebki jätta n.ö kontori ukse taha ja astuda sisse naeratavana. Tuleb teha tuju hekas just teistel, tuua päike igasse päeva. Enesetäiendamine on samuti väga oluline. Tänapäeval vist ei olegi enam ühtegi ametit või asutust, kus ei toimuks pidevalt igasuguseid enesetäiendamise kursuseid. Õpitakse juurde võõrkeeli või lihtsalt täiendatakse juba olemasolevat keeleoskust. Kokkuvõtteks võib öelda,et sekretäritöö on väga põnev ja väljakutseid pakkuv amet. Mina usun, et olen teinud õige valiku, sest mulle meeldivad kindlad reeglid.
August Annist August Annist oli eesti kirjanduse- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija. Annist on kasutanud pseudonüümi Jaan Siiras. Annist oli lõpetanud Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna magistritööga eesti keele ning eesti ja üldise kirjanduse alal. Selle järel täiendas ta end kuni 1927. aasta alguseni Helsingis, kus lihvis keeleoskust ning sõlmis edaspidi nii viljakad kontaktid. Annist jätkas enesetäiendamist veel Pariisis ja Bonni ülikoolis ning kvalifitseerus ennekõike kirjandusteadlaseks. Eestis tagasi, tegutses ta mõnda aega vabakutselise tõlkijana, kuni sai lektorikoha Tartu ülikoolis. Annist oli silmapaistvalt energiline ja orginaalne mõtleja, ideoloog, kellele rahvuse käekäik oli põlvkondlik ja otse isiklik küsimus. Ta võttis osa vabatahtlikuna Vabadussõjast ja on põdenud aastaid sal saadud haavu
Eesti keele hoidmine Eesti keele kõnelejaid on maailma teiste keeltega võrreldes vaid käputäis, kuid sellegi poolest on eesti keel läbi aastasadade säilinud. Ta on küll läbi teinud palju muutusi. Teda on mõjutanud valitsenud riigikorrad, arenev tehnikasajand ning tänapäeva meedia. Olen alati imestanud, kuidas on suutnud aastaid näiteks USA-s elavad eestlased säilitada oma keeleoskust ja õpetada seda oma lastelegi. Võõras kultuuris on oma keelt väga raske hoida, sest puudub võimalus ja ka vajadus seda keelt kasutada. Sellegipoolest on suutnud väga paljud inimesed, kes lahkusid Eestist enam kui 60 aastat tagasi, säilitada oma keeleoskuse. Mida nad siis tegid, et eesti keele oskus ei kaoks ka võõras riigis elades ning et seda oskaksid ka nende lapsed? Olen lugenud, et vaatamata sellele, et eestlased on väga individualistlik rahvus, hoidsid nad võõrsil kokku
Vaja on keelepraktikat. Juhiabi peab kindlasti hakkama saama situatsioonides, kus on vaja rääkida võõrkeeles ja kliendile ennast arusaadavaks teha, samuti mõistma kliendi soove ja vajadusi, jäädes ise rahulikuks ning viisakaks. Inglise keelega on meie ühiskonnas kergem hakkama saada. Noored vaatavad palju televiisorit ja kasutavad arvutit, kust saavad ka rohkem keelepraktikat. Samuti on neil tutvusi välismaal ning sealtkaudu on võimalik oma keeleoskust parandada. Arthur Schopenhauer on öelnud: ,,Viisakus on tarkus, järelikult on ebaviisakus rumalus." Juhiabi kui ettevõtte visiitkaart, peab olema viisakas igas olukorras ja situatsioonis. Inimestele meeldib suhelda eelkõige meeldiva, asjaliku ja sõbraliku inimesega. Kliendiga tuleb rääkida viisakalt, vajadusel talle asju uuesti üle seletada. Olukorras kus juhiabil on puudulik info, ei tohiks muutuda kõhklevaks ja kahtlevaks,
nende klient? Kliendi heaolu ning turvalisus on kõige olulisem ning seda peab igapäevaselt pakkuma. Kaspar Korjus rõhutab korduvalt, et see töö põhineb paljuski suhtlusel ja oskusel inimestega läbi saamisel. Kui nad ei saa tiimis omavahel sõbralikult töötatud, on ka tulemused halvad, sellepärast arutatakse isegi suhteprobleeme. Tegelik töö roll on paljuski rahvusvaheliselt esindada e-residentsus, mis nõuab head kõne ning keeleoskust, kuigi neil on tiimi palgatud ka rahvusvahelisi inimesi. Oluline on osata avalikult rääkida ka 100 kuulaja ees-jällegi tuleb suuresti kasuks ennast osata väljendada võõrkeeles, kuna konverentsid toimuvad tihti väljaspool Eestit. Siin tuleb mängu ka oluline roll koolihariduse osas, noored peaksid koolis harjutama rohkem avalikku esinemist ja suhtlusoskust, kahjuks näeb gümnaasiumi astmes selliseid programme vähe. Elus aga, on need pea et ühed
II grupp · Kompetentne teostaja · Vahendid Vaatlus Vaatluste liigitus: Uurimistöödel kasutatavad vaatlusmeetodid rakendatakse olenevalt sellest kuidas on vaatlus klassifitseeritud. 1. Otstarbe järgi: a)Primaarstatistiline vaatlus see korraldatakse algandmete saamiseks. Nt rahvaloendus, aruanded b)Sekundaarstatistiline vaatlus Nt rahvaloenduses küsitakse elukoha suurust, sissetulekut, keeleoskust jne 2. Sageduse järgi: a)Pidevad vaatlused need vaatlused toimuvad mingil hetkel või ajavahemikul. Vaatluse tulemused iseloomustavad protsessi. Näiteks sadamas lossimistööd. b)Korduvad vaatlused Vaadeldakse võrdsete või ebavõrdsete ajavahemike järgi mingeid sündmusi või protsesse. Nt Rahvaloendus toimub iga 10 aasta järgi, invetuurid
asju lahti . Teisel päeval talle räägiti ta palgast , tööst ja tutvustati kõike lähemalt . Lilli pidi ju kõigiga hästi läbi saama kes temaga ühes majas koos elasid . Pereisa Jean tundus Lillile väga süpaatne . Lillile aga Marie ei meeldinud , sest ta valab kõik oma viha Lilli peale välja . Kaksikud ka ei olnud Lilli vastu toredaid , nad vaid vältisid teda nii kuidas sai . Lilli läks Prantusmaale ka selleks , et oma keeleoskust arendada . Ning ta soovis väga kursustele minna , kuigi pereema Marie ei olnud algul sellega nõus . Kursustel ta sai endale kaks uut sõpra Marek ja Amy . Nad said väga headeks sõpradeks . Lilli käis ise ka jalgrattaga linnas toitu ostmas ja ühel päeval ta kohtas pagaris ühte poissi nimega Arthur , Lillile hakkas ta kohe meeldima . Möödusid töörohked päevad ja Lillil juhtus suuur õnnetus
rohkem. Aeg ajalt toimusid tööpäeva lõpus tähtsad kokku saamised, kus tänati töötajaid ja pakuti suupisteid ning juua. 5 5. Kokkuvõte Praktika Videobetis oli positiivne kogemus, sest sai praktiseerida õpitut ja arendada teadmisi IT valdkonnas. Huvitav oli kogeda, kuidas ettevõttes tuleb töötada. Eriti Videobetis, kuna see on rahvusvaheline firma, siis sai praktiseerida ka keeleoskust. Mina jäin rahule Videobetis töötamisega ja soovin sinna ka tulevikus tööle minna. Kuna ameteid on seal palju erinevaid, siis järgmine kord kandideeriks mõnele teisele kohale. 6 6. Kasutatud kirjandus http://www.playtech.ee/ http://www.videobet.ee/ 7 7. Praktika päevik 8 9 8. Hinnanguleht
kaasa. Lugematuid kordi on klienditeenindajad oma frustratsiooni ning negatiivseid emotsioone minu, kui kliendi peal välja elanud. Tööle minnes, tuleb jätta oma mured ukse taha, sest kliendid ei ole teenindaja isiklikes probleemides süüdi. Ei saa märkimata jätta ka liiga vähest naeratamist, üldist ebaviisakust, hoolimatust, kliendi telefoni otsa liiga kauaks ootama jätmist, välimuse järgi kliendi hukkamõistmist, liigset pealetükkivust, personali vähest keeleoskust jne. neid vigu on veel mitmeid. Minu teeninduskeel Olen mitmel erineval alal töötanud, kuid peamiselt olen olnud baaridaam. Sellises keskkonnas on äärmiselt oluline säilitada külma närvi ja jääda rahulikuks. Kuna klientuur tarbib alkoholi ning alati ei olda just eriti viisakad ning kombekad, siis pean mina iga erineva meeleoluga kliendi probleemidele lahenduse leidma. Arvan, et minu teeninduskeel on eelkõige viisakas, positiivne ning professionaalne
Klienditsoonis ei räägi isikliku mobiiltelefoniga ja tööl olles on isiklik mobiiltelefon lülitatud ,,hääletu" reziimi peale ning asetseb koos teiste isiklike asjadega tagaruumis (garderoobis). Töö ajal klienditsoonis suhtlen kaastöötajatega ainult tööalastel teemadel ja vaiksel hääletoonil, töö ajal ma ei tegele oma isiklike asjadega Ma ei suitseta, ei söö, ei joo, ei viibi narkojoobes ega maga klienditsoonis. Söön ainult selleks ettenähtud kohas. Pidevalt täiendan enda keeleoskust ning ametioskusi ( loen erialaseid raamatuid, olen kursis eriala trendide ja arenguga) Konkurents! Kes on meie konkurendid? Meie konkurentideks on kõik firmad Eestis, kes tegutsevad samal tegevusalal. Mida me peame hoidma enda teada: · Kaupade ja materjalide hinnad · Hankimise allikad · Hankijad · Toodete, teenuste ja kaupade hinna kujundamine · Tegevuse kohta käiv informatsioon ja dokumentatsioon: st projektid, lepingud, kalkulatsioonid jms.
otsustamatuse tunnet põhjustada. Tahaksin ka anda nõu firma Euronics saalitöötajatele tervitada oma kliente mitte ainult naeratusega, kuid ka suuliselt - sõnadega. Enamasti verbaalne tervitus tekib ainult siis, kui müüja pöördub ostjale abipakkumistega. Üldiselt antud organisatsiooni teenuste kvaliteet, minu arvates, toimus kõrgtasemel. Väga tore oli näha töötajate sõbralike nägusid, nende viisakust, pädevust, keeleoskust ja oskust arusaamatu terminoloogia kasutamist vältida. Nad kasutab sõbralikku sõnavara, oskavad klienti kuulata ja vestlust juhtida. Väljanägemise järgi teenindajad on klientidest eristatavad. Nende välimus on ka alati laitmatult hoolitsetud.
jaoks teha. Lõpus arutlen, kuhu oleme integreerumisega jõudnud ja mis on positiivne ja negatiivne ning toon välja järeldused. Töö eesmärk on analüüsida ja kritiseerida Eesti integreerimispoliitikat ning välja pakkuda lahendusi, mida võiks teisiti teha. 2. Hariduslik integratsioon Haridussüsteem on ühiskonna lõimumisprotsessis kahtlemata üks võtmetegureid: ühest küljest edendatakse hariduse kaudu integratsiooniprotsessi osaliste keeleoskust ning teisalt on see sotsialiseerimisprotsessi suunaja (RIP 2008-2013, lk. 42). Keeleoskus on kahtlemata oluline ning selle olulisuse kinnitamiseks ja sellega seoste loomiseks tooksin siinkohal välja tabeli, mis iseloomustab vene vähemuse keeleoskust. (Allikas: RIP 2008-2013, lk. 44) Keeleoskuse koha pealt on paradoksaalne see, et eestlased hindavad oma vene keele oskust
ning eelistades nende töödega ise toime tulemist. Näiteks raamatupidamine. Personalirisk raske leida sobivate teadmiste ja keeleoskustega inimesi. Üheks võimaluseks oleks otsida töötajaid koolidest pakkudes näiteks praktikakohta. Teine võimalus on töötajaid ise koolitada, kui neil on vähemalt üks neist vajalikest oskustest olemas. Näiteks on teadmised loodusest, kuid pole piisavalt head keeleoskust. 7
Keeleseadus Keeleseadus sisaldab riigikeele oskuse nõudeid avaliku ja erasektori teatud kategooria töötajatele. Seadus kohustab töötajaid oma keeleoskust tõestama ning seaduse täitmist kontrollib Keeleinspektsioon. Keeleseaduse kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel, mille ametliku kasutuse aluseks on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Iga muu keel peale eesti keele on keeleseaduse mõttes võõrkeel. Nt. vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena. Seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele ja võõrkeelte
Programmid toimuvad inglise keeles. Igapäevases töös tegeleb organisatsiooniga enam kui 80 inimest ning töötajatel on pikajaline kogemus noortega. Välismaale õppima soovivad noored saavad nõu spetsialistidelt. Pikaajalisele tööle on läinud välismaale õppima ligi 2000 inimest ja 7 erinevasse riiki. (http://www.dreamfoundation.eu) 1.4. Evenor International Language and Education Centre EVENOR on välismaise hariduse edendamise agentuur. Peamine eesmärk on arendada keeleoskust. Selle tarbeks toimuvad keelelaagrid ja keelekursused. Parim viis keele arendamiseks on olla pidevas keskkonnas, kus ei saa hakkama oma emakeelega vaid peab rääkima võõrkeeles. (http://www.evenor.ee/) 1.5. EstYes 6 EstYes on organisatsioon, mis pakub noortele erinevaid vahetusprogramme nii Eestis kui ka välismaal. Korraldatakse ka laagreid, mis kestavad tavaliselt 2-3 nädalat. Kohale tuleb rahvusvaheline seltskond
Ta ei pööranud tähelepanu õpilase eelisele ja andekusele teiste õpilaste ees ja saatis õpilase lihtsalt minema. Selle tulemuseks polnud aga mitte midagi head: õpilane ei oska vene keeles korrektselt kirjutada- anne läks kaduma. Koolis, kus mina käisin, leidis aset samasugune juhtum, kuid lõpptulemus oli positiivne. Samuti kakskeelsest perest pärit tüdruk leidis õpetaja toetuse ja tähelepanu, lahendas tunnis ülesandeid edasijõudnutele, käis peale tunde oma keeleoskust õpetaja juures arendamas ning tulemuseks suurepärased tulemused nii maakondlikel ja riiklikel olümpiaadidel. Mina, kui tulevane õpetaja, sooviks kindlasti rakendada viimast varianti ning võimalikult tõhusalt tegeleda lapse andekusega. Kui näen, et laps on keskmisest andekam ning lahendab talle antud ülesanded ilma mingisuguste probleemideta ning tal on tunnis igav, siis annaksin talle tunnis raskemaid ülesandeid lahendada ning õpilase soovi korral tegeleksin temaga
nõuetekohaselt registreeruma ja tasuma korduvatesteerimise tasu. 4.11. Suulise eksami läbiviimist (punktid 4.2, 4.5, 4.9 ja 4.10) korraldab atesteerimiskomisjon, suuline eksam toimub jooksva aasta väljakuulutatud eksamipäeval. 4.12. Atesteerimiskomisjonil ja juhatusel on õigus lahendada võimalikud eriolukorrad. 5. Võõrkeele lisamine 5.1. Kui atesteeritud giid soovib lisada seni atesteeritud töökeeltele uut võõrkeelt, tuleb tal oma keeleoskust näidata atesteerimiseksami suulise osa raames. Selleks registreerib tegevgiid end eksamile ja esitab atesteerimiskomisjonile vastava avalduse (Lisa 1) ja muud nõutud dokumendid. 5.2. Eksamit saab sooritada üks kord aastas jooksva aasta väljakuulutatud eksamipäeval. Eksamitasu tuleb maksta esmase atesteerimise tasu määras. 6. Giiditunnistuse kehtivus 6.1. Esmase ja korduvatesteerimise positiivse sooritamise järel väljastab PGÜ
1 Eksami teoreetiline osa jaguneb kolmeks: · kirjalik essee riigikeeles Eesti ajalugu ja tänapäeva käsitlevatel teemadel · suulised faktiküsimused Tallinna kohta (riigikeeles) · essee teemast lähtuv vestlus (riigikeeles) Praktiline osa eksamist jaguneb kaheks: bussi- ja jalgsiekskursiooniks, kus hinnatakse giidikandidaadi esinemis- ja keeleoskust, faktilisi teadmisi ning ekskursiooni läbiviimise metoodikat. Eksamineeritavate vahel loositakse esinemise järjekord välja vahetult enne eksamit. Iga atesteeritav esineb nii bussi- kui jalgsiekskursioonil ca 10 minutit. 4. Giidi ja reisifirma suhe · Lojaalsus firmale · Giidid esindavad firmat ning peavad käituma vastavalt firma poliitikale ja tegevusjuhistele. Giid peab rääkima oma firmast hästi ja näitama, et tunneb uhkust firma üle.
Inimestega suhtlemine Umbkeelsed külastajad Inglise keeles suhtlemine T-O Kriitilises olukorras (loomade/inimeste ettearvamatu käitumine) ei satuks paanikasse ja suudaksin kiiresti reageerida. Umbkeelsete klientide puhul aitab julge pealehakkamine, sest käte abil on samuti võimalik seletada. N-V Kuna ettevõtet külastab palju vene krrlt kõnelevaid turiste, saan kõrvalt kuulata ja enda keeleoskust parandada. T-V Suhtlen vabalt võõraste inimestega ning antud ettevõttes on see võimalus olemas. Võimalus harjutada inglise keelt, sest palju on välismaalasi. N-O Kui juhtub tulema halvas tujus või pahatahtlik külastaja, võin ma oma otsekohesesuse tõttu talle midagi ebaprofessionaalset öelda 10 6. KOKKUVÕTE
· Külalised panna tähtsuse järgi ritta KÜLALISTE PAIGUTAMINE LAUDA Lauas istumise plaani koostamisel arvestatakse: · Ametikohta · Ametikohal töötamise aega · Ametinimetust või aukraadi · Vanust · Sugu · Keeleoskust Aukülaline istub peremehe või perenaise paremal käel sissepääsu vastas. Abielupaarid istuvad eraldi. Kaks meest ja kaks naist ei istu kõrvuti. ESITLEMINE · Madalama positsiooniga ametnikku esitletakse kõrgemalseisvale · Kohalikku esitletakse väliskülalisele · Meest esitletakse naisele · Nooremat esitletakse vanemale · Kahe naise puhul lähtutakse positsioonist või mehe positsioonist
paremini (Soomel ju mitte), tema ütleb, et nõukogude võimu ei tohi süüdistada, tema ajab asja korda. Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast peaks olema üliettevaatlik, aga ta ei teagi vaadata," kirjutas Ligi. (Luts, 2014) Hiljem Ligi siiski vabandas Ossinovski ees. "Ma vabandan Jevgeni Ossinovski ees Facebookis antud kommentaari pärast. Tema päritolule ei ole ega saagi mul olla ühtki etteheidet, vastupidi, imetlen tema Eesti-meelsust ja keeleoskust," teatas Ligi. (Ossinovski: Ligi ei tohiks sellise avalduse järel ministrina jätkata, 2014) „Olen pärast kaalumist otsustanud rahandusministri ametist tagasi astuda. Teen seda seepärast, et mulle on Eesti riik tähtsam kui mu ametikoht,“ ütles Ligi valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel. „Armastan ka tõde rohkem kui ministriportfelli. Ma usun, et mul on praegu väljaspool valitsust lihtsam tõde ja Eesti riigi mainet kaitsta.
Nagu teate, sõltub edukas vestlemine võimest kuulata, mida teine inimene ütleb, ja sellele vastavalt reageerida. Peate meelde jätma, et vestluskaaslast tuleb tähelepanelikult kuulata ja talle vastata. Kui võtate aega, et peatuda ja kuulata, saate räääkida vabalt ja lomulikult. Kõnelemisstrateegiate väljatöötamisest pole mingit kasu, kui te pole valmis neid harjutama. Meile võib tunduda, et ainult rääkimisoskus on see, mis tõepoolest loeb, ning et inimesed hindavad meie keeleoskust ainult selle järgi, kui hästi suudame võõrkeeles vestelda. Kuid asjad pole sugugi nii lihtsad. Et olla hea keeleoskaja, ei ole teil vaja mitte ainult head vestlemisoskust, vaid ka head kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust. Ometigi on selge, et võõrkeeles soravalt rääkimine jääb alati oluliseks oskuseks, mis meil peab olema. (Nannetti 2004: 63, 65-67, 73-74) 4. MEETODI VALIK 4.1. Traditsioonilised meetodid
aastast alates regulaarselt toimuv setude kokkutulek, mis on avatud kõigile ning mida üsna paljud rahvahulgad teavad kui lõbusat ja omapärast rahvapidu Lõuna-Eestis. Seda tõestab suur publikuhuvi, mis on aasta-aastalt kasvanud. See on rahvapidu kirju ja tiheda programmiga, kus mitmekesist tegevust pakutakse erinevatele vanusegruppidele. Kuna peo juhtimine, laulu- ehk sõnalise võistlus ja muudki tegevused on setukeelsed, eeldab see osavõtjateltki vastavat keeleoskust või selle mõistmishuvi. Seega on Setu Kuningriigi Päeva traditsioon väga tähtis setu keele säilitamise seisukohalt. Kuningriigi päevade edu on taganud eristumise teistest Eestis peetavatest suveüritustest ja laatadest. Ainulaadne setu pärimuskultuuri kasutamine, arendamine, väärtustamine ja tutvustamine läbi võistluste, improvisatsioonide, näitusmüükide jm, on tõstnud ta mitte ainult Setumaa rahvarohkemaks, vaid suuremaks taoliseks ürituseks Kagu-Eestis.
Ma omandasin sellise oskuse vanaisaga koos töötades. totaalne- üldine, kõikehaarav, täielik. totalitaarne- totalitaarne režiim, riik, ühiskond Neis maades on olnud võimus totalitaarsed poliitilised režiimid. Selline totaalne lüüasaamine oli ootamatu. Totalitaarse riigikorraga kaasneb totaalne kontroll. tõendama- õesust, tõepära või tõele vastavust kinnitama; (juriidikas) tõendeid esitama. Isikut tõendav dokument. Poe töötajatel puudusid keeleoskust tõendavad dokumendid. Tõendas raha vastuvõtmist allkirjaga. Süütust tõendavad asjaolud. Dokumendi ehtsust tõendab pitser tõestama- tõeseks, õigeks tunnistama; väite tõesust kindlaks tegema. Notariaalselt tõestatud dokument. Tõestatud allkiri. Tõestati kraatrite meteoriitne päritolu. Nende keelte sugulus on tõestamata. Politsei ja linnaametnikud tõestavad jalgsimatkaga helkuri vajalikkust. Tõestas hüpoteesi Te peate oma nõusolekut ka allkirjaga tõendama
käsu, usutunnistuse ja meieisapalve päheõppimist, kuid ka arusaamist. Kooli uut sisu nähti kõigepealt usuõpetuse omandamises. Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele lauluraamatud, evangeeliumid ja epistlid. Protestantliku kirikukorra järgi asutati koolid kirikute juurde. Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse pidid läbi tegema kõik lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast. Tagasilöögi sai kooliõpetus, katkes eestikeelsete raamatute väljaandmine, kadus rahva kirjakeelt viljelnud haritlaste vanem põlvkond. Liivi sõja tõttu varises Vana-Liivimaa könföderatsioon kokku: Tallinn, Harju-,
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused
tulevikus tegema analüütilis-diskursuse uurimust mõnel poliitilisel teemal. Märkmed 1. Mina arvan, et diskursus on paljutahuline kogum semiootilis-sotsiaalseid praktikaid, seotud spetsiifilise makroteemaga ja argumenteerimisega kehtivate väidete kohta näiteks nagu tõde ja normatiivne paikapidavus, diskursusest võtavad osa erinevad avalikud tegelased, kes toovad endaga kaasa erinevaid seisukohti. 2. Kirjanduse valik peegeldab uurija individuaalsust, keeleoskust, allikate pragmaatilisi piiranguid nagu aeg, raha, trendid jne. 3. FPÖ- Austrian Freedom Party asutati 1956, endised Austria natsid. Euroopalikus mõistes ei ole see kunagi olnud liberaalne partei. 1986 valiti Jörg Haider partei juhiks. 1986-1999 sai palju hääli, 2000-2005 oli FPÖ osa koalitsioonist valitsuses, domineeris ÖVP- Austrian People s Party ja Schlüssel, 2005 FPÖ eesotsas Strachega opositsioonis. 4
andmekogumismeetoditega: o intervjuu võtab palju aega; o eeldab hoolikat kavandamist ning intervjuu läbiviimise õppimist, mis võtab aega; o intervjuu läbiviimine on kallis (intervjueeritavate aeg, sõidukulud jms); o intervjuu transkribeerimine ja analüüs võtab palju aega (1 tunnine intervjuu võib võtta 8-10 tundi transkribeerimist + analüüs); o intervjuu võib vajada põhjalikku keeleoskust; o intervjueeritaval võib tekkida kalduvus anda sotsiaalselt soovitavaid vastuseid või luua endast muljet (erudeeritud, hea kodanik jms); o kultuuride vahelised erinevused/töökogemus jne raskendavad intervjueerimist (peab tõlgendama vastuseid).(Ibid) Intervjuuandmestiku tõlgendamisel tuleb arvestada konteksti ja olukorda. Siit kasvab välja probleem, et intervjueerimisolukorras võivad uuritavad rääkida muud, kui mõnes teises olukorras
kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid; 5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel; 6) kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet
suhtlemine kui ka toodete transportimine ettevõtete vahel. 5.KOOLITUSED Ettevõtte pideva arengu tagamiseks tuleb arendada ka selle juhte. Tänu sellele, et tegemist on rahvusvahelise õpilasfirmaga, on juhtkonnale antud võimalus osaleda mitmetel konverentsidel nii Eestis, kui ka välismaal, mida pakkusid Central Baltic Enterprise without Borders ehk lühidalt CBEwB. Kuna antud üritustel osalesid inimesed välisriikidest toimus enammus rääkimist inglise keeles, mis omakorda arendas keeleoskust. 5.1.Kick- Off konverents Konverents toimus Tallinna 21. Kekskkoolis, november 6-8. Esimesel päeval räägiti rahvusvahelisest turundusest ja rohelisest ärist, ehk kuidas kuidas äri saab midagi muuta. Teha muutusi, mis on head nii keskkonnale kui ka tulevastele generatsioonidele. Päeva teisel poolel toimus lähemalt tutvumine teiste osalejatega ja partnerite leidmine. Teisel päeval toimusid
intelligentsitestides. Igaüks teab, mida mõista muusikalise võimekuse all. Füüsiline võimekus avaldub suutlikkuses õppida ja sooritada keerukaid kehalisi sooritusi (tantsijad, sportlased). Isikupärase intelligentsuse all peab Gardner silmas võimet mõista iseennast ja teisi inimesi. Et need intelligentsuse vormid on üksteisest sõltumatud, tõestab asjaolu, et erinevad ajuhaigused võivad mõjutada teatavaid võimeid (nt keeleoskust) jättes teised puutumata (nt matemaatilise võimekuse). On haigusi, mis kahjustavad inimese ruumilist intelligentsust (ta ei mõista enam joonistusi) või füüsilist intellektuaalsust, aga ka isikupärast intellektuaalsust. Gardneri mitmese intelligentsuse tõepärasuse kasuks kõneleb ka autistide olemasolu. Need vaimselt väärastunud isikud võivad olla mõnel alal silmapaistvalt andekad, vaatamata nende madalale üldisele intelligentsusele. On
eeldada, et kõik eestlased räägivad vene keelt. Selliseid probleeme tekib vastanutel peamiselt vanemate inimestega, nooremad inimesed tavaliselt ikka räägivad eesti keelt vähemalt suhtlustasandil. 88,2% uurimuses osalenud eestlastel on tutvusringkonnas venelasi. Nendest enamus kasutab omavaheliseks suhtluseks eesti keelt (82,7%). 13,3% vastanutest kasutavad suhtlemisel aga mõlemat keelt, et parandada kummagi osapoole keeleoskust (Joonis 4). Joonis 4. Eestlaste suhtluskeel Eesti venelastega tutvusringkonnas 17 Rohkem kui kolmandik (38,2%) vastanud eestlastest arvab, et eestlaste ja Eesti venelaste üldine läbisaamine Eestis on halb või pigem halb. Teine kolmandik (32,9%) arvab, et omavaheline läbisaamine on hea või pigem hea. Ülejäänud noorte arvates on läbisaamine ,,keskmine" või ei oska seisukohta võtta
30. Koodivahetuse uurimine. Koodivahetust on mõistlik defineerida kui mitme keele kasutamist ühe lausungi või vestluse piires seega nii lause sees kui ka lausete vahel. Koodivahetuse uurimises esineb mitu suunda: strukturaalne ehk grammatiline, psühholingvistiline, sotsiolingvistiline ja pragmaatiline. Strukturaalne suund tegeleb koodivahetuse süntaktilis-grammatiliste omadustega, kuhu kuuluvad ka piirangud. Psühholingvistika uurib bilingvaalide keeleoskust, kõneproduktsiooni jms. Sotsiolingvistiline lähenemisviis seostab keelevalikut sotsiokultuuriliste parameetritega, pragmaatiline aga vaatleb suhtlemises toimuvat koodivahetust
ja inimestega. Puutume kokku juba väiksest peale võõrkeeltega, kuna multifilmidki ei ole enam emakeeles (www.miksike.ee). Võõrkeelte õppimine tuleb igale inimesele endale kasuks. Tänapäeva maailmas ei saa ilma võõrkeelte oskuseta hakkama, et minna välismaale õppima ja omandada hea haridus on vaja võõrkeelte oskust. Paljud inimesed tahavad minna välismaale õppima 12 aga selleks, et seal hakkama saada on vaja head keeleoskust. Selleks, et hea keeleoskus omandada on vaja varuda kannatust ja õpitahet (www.miksike.ee). Mida rohkemvõõrkeeli sa oled omandanud endale selgeks, seda lihtsam on sul tulevikus elu. Kõige rohkem õpitakse inglise keelt, kuna selle keelega saab hakkama peaaegu igal pool. Kui oled omandanud võõrkeele endale selgeks, siis on kergem suhelda teiste inimestega ja ei jää hätta mõnes teise riigis. Igas olukorras on võimalus aidata teisi
Millised on Teie arvates veel olulisemad? 5p Eesti keele kui teise keele õpetamise põhieesmärk on omandamine eesti keele oskusi tasemel, mis võimaldab iseseisvalt toimida eestikeelses keskkonnas ning jätkata õpinguid eesti keeles. Veel oluline minu arvates on kui õpilane mõistab eesti kultuuri ja teiste kultuuride erinevusi ja mõtteviiside mitmekesisust ning väärtustab neid; omandab oskuse edaspidi võõrkeeli õppida ja oma keeleoskust pidevalt täiendada; tunneb huvi Eesti kultuurielu vastu, huvitub eestikeelsetest kirjandusteostest, teatri- ja filmiloomingust, raadio- ja telesaadetest ning trükimeediast; oskab kasutada eakohaseid eestikeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid, Internetti), et leida vajalikku infot ka teistes õppeainetes ja väljaspool õppetööd. Muidugi selle eesmärki saavutamine sõltub õpetajast, õpetajad peavad teha soobivat keskkonda. 11
ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6) 10. ja 12. klassi puhul on kohustuslik kirjandus enamjaolt vajalik. 10. klassis on see arvamus protsentuaalselt väiksem kui 12. klassis. 10 klassis arvavad 23% noormeestest ja 30% neiudest, et kohustuslik kirjandus pole oluline, 12. klassis on ainult 17 % neid neiusid, kes arvavad nii. Õpilastel paluti vastata küsitluses ka, et miks nad nii arvavad. Kohustusliku kirjanduse lugemine on õpilaste arvates vajalik, sest see parandab keeleoskust, arendab mõtlemist ja sõnavara, avardab silmaringi ning muidu ei loeks mitte keegi raamatuid. Nende arvates, kes vastasid, et kohustuslik kirjandus ei ole vajalik, on raamatute lugemine aja raiskamine ning need, kes tahavad lugeda, loevad niikuinii. Tulemus ühtib Tallinna Reaalkoolis (Pungas, 2008) tehtud uurimistööga, et vanuse kasvades muutub õpilaste arvates kohustuslik kirjandus vajalikumaks.
Mitmed objektiivsed põhjendused või avalikud huvid tulenevad otseselt aluslepingust. Need hõlmavad peamiselt inimeste tervise kaitset ning avalikku korda ja turvalisust. Teised tulenevad Euroopa Kohtu kohtupraktikast. Näidetena võib välja tuua järgmised: · keskkonnakaitse; · tarbijakaitse; · alaealiste kaitse; · kutse-eetika eeskirjad; · liiklusohutus; · töötajate kaitse (füüsiline keskkond ja värbamistingimused); · teatud elukutse esindajate keeleoskust käsitlevad nõuded; · sotsiaalkindlustussüsteemi stabiilsus. Piirangute lubamiseks ei tohi need kaasa tuua suvakohast diskrimineerimist või varjatud piiranguid liikmesriikide vahelise vaba liikumise suhtes. Seetõttu ei saa protektsionismi kunagi heaks kiita. Milline on proportsionaalne tõke? Isegi juhul, kui meedet peetakse vajalikuks olulise kaitsehuvi tõttu, peab meede olema proportsionaalne. Kui ametiasutusel on sama eesmärgi saavutamiseks võimalik valida
tolerantne. Uurimus ,,Vene emakeelega õpilane vene õppekeelega koolis eestikeelses aineõppes". Uurimuse teostaja Tartu Ülikooli Õppekava arenduse keskus. Projektijuht Katrin Kello, MA. Uurimus viidi läbi mitmes etapis, mille käigus keskenduti üksikutele erinevatele uurimisküsimustele. Uuringu tulemustest ilmneb, et suurimaks probleemiks on nii õpetajate kui ka õpilaste hinnangul õpetajate ebapiisav keeleoskust. Õpilaste hinnang oma toimetulekule sõltub väga oluliselt sellest, kuidas õpetajad oma toimetulekut hindavad, mis tähendab, et õpetajate keeleoskus, hoiak üleminek eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes väljendub õpetaja tegevuses klassiruumis, õpilastega suhtlemises ja selle alusel kujunevad ka õpilaste hinnangud, sõltumata nende endi keeleoskusest ja reaalsest toimetulekust.
A. Nigoli9 arvates olid esimesteks, kes Eestist otse Virukülla jõudsid, Mahtra sõjast osavõtjad. Enne 1890. aastaid moodustasidki põhiosa Lääne-Siberi eestlaskonnast väljasaadetud. Virukülas oli oma kool ja palvemaja. Praegu käivad Vana-Viru lapsed koolis naaberkülas Orlovkas (asustatud 1925 Rootsi küla ümberkaudsete külade elanikega). Külanõukogu andmetel (need arvestavad passi märgitud rahvust, mitte keeleoskust) oli 1997. aasta algul küla 95 elaniku hulgas vaid 21 eestlast, kuid kohalikud andmed rahvusliku kuuluvuse kohta pole eriti usaldatavad. Virukülast (Vana-Viru) lahkus 1914. aastal hulk inimesi asendilt soodsamasse Uus-Virusse (Novõi Revel), rahvasuus Kirbu külla. Külla hüüdnimi on kõnekeeles väga levinud ja tuleneb pärimuse kohaselt sellest, et ühes peres olnud palju kirpe. Praeguse Uus-Viru hingekirjas oli külanõukogu andmetel 1997
ülikooli esimeseks kantsleriks. Ülikooli avamisel pidas ta kõne, mis on pälvinud suurt tähelepanu, kuna selles esines aadlile suunatud terav manitsus: ülikool pole mõeldud ainult aadli ja linnakodanike, vaid ka talurahva jaoks. See väide oli esitatud selgesti demonstratiivselt, millega taheti rõhutada keskvõimu suhtumist, sest kantsler teadis väga hästi, et eestlaste ja lätlaste lastel polnud senini olnud võimalik hankida ülikooli pääsemiseks vajalikke eelteadmisi ja keeleoskust. Heinrich Stahl Sündinud Tallinnas, õppis Rostocki ülikoolis. Aastal 1638 sai Lääne- ja Ida-Harjumaa praostiks, Tallinna Toomkiriku ülempastoriks ja Narva Alutaguse ning Ingerimaa superintendendiks. 1632.a hakkas välja andma paralleelselt eesti ja saksa keeles kirjutatud kirikuõpetajatele mõeldud käsiraamatut ,,Hand- und Hausbuch." 1638 aastani ilmus neli köidet, mis sisaldasid Lutheri väikese katekismuse, kirikulaule,
KOHTLA-JÄRVE TAMMIKU GÜMNAASIUM NARVA PÄHKLIMÄE GÜMNAASIUM NARVA JOALA KOOL KOHTLA-JÄRVE 3. KESKKOOL KOHTLA-JÄRVE SLAAVI GÜMNAASIUM NARVA SOLDINO GÜMNAASIUM HAAPSALU ÜLDGÜMNAASIUM PÄRNU HANSAGÜMNAASIUM KEHRA KESKKOOL NARVA VANALINNA RIIGIKOOL TALLINNA LAAGNA GÜMNAASIUM Hariduse roll Ühiskonna integratsiooni seisukohalt võib hariduse mõju olla kahesugune integreeriv või desintegreeriv. Haridus on ainuke süsteem, mis võimaldab kõigi ühiskonnaliikmete keeleoskust süsteemipäraselt ja järjepidevalt, põlvkondade kaupa vajalikul viisil mõjutada ja sellega ühiskonda tervikuna keeleliselt kujundada. Seda võimsat vahendit saab riik kasutada vastavalt oma eesmärgile. Olenevalt kasutatavatest vahenditest on selle kaudu ühtmoodi võimalik nii soodustada kui ka pidurdada vähemuskeelsete laste integreerumist või assimileerumist. Üldiselt peetakse enesestmõistetavaks, et vähemuskeelne laps omandaks koos kohustusliku üldharidusega ka riigikeele
usutunnistuse ja meieisapalve päheõppimist, kuid ka arusaamist. Kooli uut sisu nähti kõigepealt usuõpetuse omandamises. Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele lauluraamatud, evangeeliumid ja epistlid. Protestantliku kirikukorra järgi asutati koolid kirikute juurde. Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse pidid läbi tegema kõik lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast. Ragasilöögi sai kooliõpetus, katkes eestikeelsete raamatute väljaandmine, kadus rahva kirjakeelt viljelnud haritlaste vanem põlvkond. Liivi sõja tõttu varises Vana-Liivimaa könföderatsioon kokku: tallin, Harju-, Viru- ja
Need lihtsad häälitsused muutuvad hiljem sõnadeks. Kui laps "räägib", vasta peanoogutuse või naeratusega. · See näitab lapsele, et sa kuulad teda ja et sulle meeldivad tema häälitsused. · Jätka uue lausega. Lause lõpus oota ära lapse vastus. UURINGUTE ANDMETEL mõjutab iga päev kuuldavate sõnade hulk tulevikus lapse intelligentsust, sotsiaalseid oskusi ja õpitulemusi. Andes lapsele märku, et sa kuulad teda ning et kuuldu sulle meeldib, arendad tema keeleoskust ja toetad eneseusaldust. LINDISTATUD HÄÄLED · Lindista lapse lalinat või kasuta imikutele mõeldud muusikaga plaate või kassette. · Mängi lindistatu talle ette ja jälgi lapse reaktsioone. · Kas laps satub kuuldust elevusse? Kas ta püüab lindihäälele vastata? · Kui lapsele meeldib lindistatud helisid kuulata, katseta ka teiste häälte, näiteks loodushäältega. UURINGUTE ANDMETEL
Johann Fischer superintendent. 1690-datel hakkas siin kehtima Rootsi uus kirikuseadus. Andis kindlama aluse siin töö läbiviimiseks. Mõisnike senine patronaadiõigus kadus (mõisnikul oli seni õigus ise valida uus kirikuisa, enam ei olnud). Kiriku raamatute sisse seadmine, millesse pandi kirja kõik kirikukogudusega seotud toimingud pulmad, surmad, sünnid jne. pastoritele hakati korraldama konvente, kus kutsuti kõik pastorid kokku ja kontrolliti nende keeleoskust ja muid oskusi. Pastorid olid võimelised vabalt eesti keeles jutlust pidama. See tõi kiriku maarahvale lähemale. HARIDUSELU ROOTSI AJAL Talurahva hariduse sünd veidigi süstemaatiline. Edendati lugemisoskust kirik toetas seda. Rajati talurahvakoole. Aadlikud olid selle vastu. Aadlikud tajusid selles ohtu iseendile talurahva liigse harituse tagajärjel võivad tekkida rahutused. Kirikuõpetajad püüdsid tihti õpetada lapsi lugema. Reduktsiooniga aadlike mõjuvõim ka vähenes
võimalust õppida kohalikus keskkoolis umbes 60 erinevas riigis üle maailma. Erasmus - Sihtasutus Archimedese Erasmus programm keskendub üliõpilaste õpirändele, mille eesmärk on õppimine või praktika mõnes Euroopa riigi kõrgkoolis, ettevõttes, uurimis- või praktikakeskuses või viimasega sarnases organisatsioonis. … Uuringud kinnitavad, et õppega seotud liikuvus (learning mobility) parandab õpilaste keeleoskust ja rahvusvahelist kompetentsi. Lisaks muudab see õpilasi tolerantsemaks ja avatumaks. Millised oskused/omadused arenesid vastajate meelest neis vahetusaasta jooksul kõige enam? Graafiku x-teljel asuvate numbrite tähendus: 1. Keeleoskus 2. Kultuurilised teadmised 3. Tolerantsus 4. Julgus 5. Enesekindlus 6. Paindlikkus 7. Uudishimu 8. Avatus 9. Sotsiaalsus 10. Aktiivsus 11. Produktiivsus 12. Sihikindlus 13
annaabi.ee 
