Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Atesteerimise kord 2018 (0)

1 Hindamata
Punktid

 
 
Pärnu Giidide Ühingu giidide atesteerimise kord  2018  
 
1.  Atesteerimise eesmärgid ja korraldus 
1.1. Pärnu linnas korraldab giidide atesteerimist (giidieksamit) Pärnu Giidide Ühing 
(PGÜ) koostöös Pärnu linnavalitsuse (PLV), SA Pärnumaa  Turism  (SAPT) ja teiste 
huvitatud osapooltega. Atesteerimise eesmärk on tagada ühetaoline ja 
kõrgetasemeline giiditeenus, mida atesteerimise läbinud giidid pakuvad Pärnu linnas 
ja maakonnas. 
1.2.  Atesteerimine  jaguneb esmakordseks (vt p. 3) ja korduvatesteerimiseks (vt p.4).  
1.3. Atesteerimise ajal peab kandidaat olema vähemalt 18 aastat vana ja omama 
keskharidust. 
1.4. Atesteerimine on tasuline, tasu kehtestab PGÜ juhatus. 
1.5. Atesteerimine toimub 1 kord aastas, aprillis või mais, võimalusel korraldatakse 
eksami mõlemad osad ühel päeval. Atesteerimise kuupäev kuulutatakse välja 
vähemalt 2 kuud enne selle  toimumist
1.6. Kandidaadid peavad olema registreeritud hiljemalt  30 päeva enne  eksamit
1.7. Registreerimiseks esitab kandidaat vormikohase avalduse (vt Lisa 1 või Lisa 2) ning 
lisab koopiad vanust  ja haridust tõendavatest dokumentidest ning eksami- või 
korduvatesteerimistasu maksmist tõendavast maksedokumendist. Kõik dokumendid 
võivad olla esitatud  paberil või  elektrooniliselt koos digiallkirjaga. 
1.8. Atesteerimisele registreerimisel teatab kandidaat avalduses, millises 
võõrkeeles/võõrkeeltes ta soovib suulist eksamit teha. 
1.9. Võõrkeele tase peab atesteeritaval olema vähemalt B2 (alus: Euroopa keeleõppe 
raamdokument ja keeleoskustasemete skaala, vt lisa 
https://europass.cedefop.europa.eu/et/resources/european-language-levels-cefr ). 
Keeleoskuse taset hindab kandidaat vastavalt toodud skaalale iseseisvalt, võimalusel 
esitab vastava või kõrgema taseme rahvusvahelise eksami tunnistuse. 
1.10. 
Esmane atesteerimine koosneb kahest osast: esimene osa on kirjalik test, mille 
nõuetekohase sooritamise järel lubatakse kandidaat tegema teist osa ehk suulist 
eksamit (jalgsiekskursiooni). 
1.11. 
Esmase ja korduvatesteerimise läbinutele väljastab PGÜ giiditunnistuse, mis 
on kehtiv 1 või 5 aastat. 
1.12. 
Korduva  atesteerimise peavad iga 5 aasta järel läbima kõik varem atesteeritud 
giidid, kes soovivad jätkata giiditeenuse osutamist Pärnu linnas ja maakonnas (p.4). 
1.13. 
Kui esmase atesteerimise tulemusena antakse õigus giidina töötada 1 aastaks, 
on kandidaat kohustatud järgmisel aastal tegema suulise eksami (maksta tuleb 
korduvatesteerimise tasu). Kui isik eksamile ei registreeru, registreerituna eksamile ei 
ilmu või eksamit positiivselt ei soorita , kaotab tema giiditunnistus tähtaja möödumisel 
kehtivuse. 
1.14. 
Giidieksami edukalt sooritanud isik edastab atesteerimiskomisjonile oma 
dokumendifoto (digitaalversioon), mida kasutatakse giiditõendil. Atesteeritud giidide 
andmed (nimi, foto, töökeeled) avaldatakse veebilehel 

 
https://www.visitparnu.com/praktiline-info/giidid hiljemalt 14 päeva pärast 
atesteerimist. 
1.15. 
Atesteeritud giidil on võimalus astuda Pärnu Giidide Ühingu liikmeks vastavalt 
PGÜ põhikirjale. 
 
2.  Atesteerimiskomisjoni ülesanded ja hindamine  esmasel atesteerimisel 
2.1. PGÜ juhatus nimetab atesteerimiskomisjoni (AK) liikmed, keda on vähemalt kaks. 
2.2. Atesteerimiskomisjoni ülesannete hulka kuulub: 
−  Atesteerimise toimumise kuupäeva ja koha väljakuulutamine ja vajaliku info 
levitamine erinevates teabekanalites  
−  Hindamiskomisjoni (HK) moodustamine esmase ja korduvatesteerimise 
läbiviimiseks; hindamiskomisjoni kaasatakse Pärnu LV, SAPT, turismiettevõtete 
jms esindajaid 
−  Kirjaliku testi küsimuste koostamine ja miinimumnõuete määratlemine, 
jalgsiekskursiooni marsruudi koostamine 
−  Esmase ja korduvatesteerimise kandidaatide registreerimine nende avalduse alusel 
ja vajalike dokumentide kogumine 
−  Keelepädevuse hindamiseks asjatundjate kaasamine hindamiskomisjoni 
−  Kirjaliku ja suulise eksami tulemuste protokollimine ja esitamine PGÜ juhatusele 
kinnitamiseks 
−  Esmase atesteerimise eel vähemalt ühe konsultatsiooni läbiviimine registreeritud 
kandidaatidele 
−  Suhtlemine PGÜ juhatusega, kes annab tegevgiidide registri alusel infot, keda 
tegevgiididest tuleb kutsuda korduvatesteerimisele. 
2.3. Hindamiskomisjon koosneb AK poolt nimetatud ja kutsutud liikmetest. 
Hindamiskomisjon hindab kirjaliku testi tulemusi vahetult pärast testi sooritamist ja 
teatab kandidaatidele nende tulemused suuliselt. Positiivse tulemuse saanud 
kandidaadid lubatakse suulisele eksamile. Pärast kõigi kandidaatide esinemist teeb 
HK kohe kokkuvõtted tulemustest ning annab kandidaatidele suulist tagasisidet ja 
vajadusel soovitusi. 
2.4. Hindamiskomisjon esitab eksami mõlema osa tulemused atesteerimiskomisjonile 
protokolli koostamiseks
2.5. Kandidaadi nõudmisel esitab PGÜ juhatus e-posti teel kirjaliku väljavõtte 
eksamiprotokollist 10 päeva jooksul pärast vastava nõude saamist. 
 
3.  Esmane atesteerimine 
3.1. Esmase atesteerimise (giidieksami) osad on kirjalik  eksam  testi vormis ja suuline  
eksam jalgsiekskursiooni vormis. 

 
3.2. Kirjalikus testis kontrollitakse kandidaadi teadmisi nii Eesti kui Pärnu linna ja 
maakonna ajaloo, looduse, geograafia, poliitika, majanduse, ühiskonna, 
tähtsündmuste, oluliste isikute jms teemadel ; tuleb lahendada elulisi situatsioone töös 
klientidega, tunda esmaabi peamisi võtteid jms. 
3.3. Kirjaliku testi küsimused esitatakse avatud küsimuste või valikvastuste vormis. Test 
kestab kuni 2 tundi. 
3.4. Kirjaliku testi vähemalt miinimumnõuetele sooritanud kandidaat lubatakse  osalema  
suulisel eksamil. 
3.5. Kirjalik test toimub üldjuhul eesti keeles, muude keelte puhul teeb otsuse 
atesteerimiskomisjon. 
3.6. Suuline eksam toimub eelnevalt teadaoleval marsruudil Pärnu kesklinna piirkonnas, 
mis on jagatud nummerdatud lõikudeks. Kõigi kandidaatide vahel loositakse vahetult 
enne eksamit esinemisjärjekord, see tähendab lõigud, millel igaüks umbes 15-20 
minuti jooksul esineb. Kui eesti emakeelega kandidaat on soovinud teha eksamit ühes 
või enamas võõrkeeles, siis ta eestikeelset eksamit tegema ei pea, vaid sooritab 
eksami valitud võõrkeeles. Igas võõrkeeles esineb kandidaat ühe lõigu piires. Juhul 
kui võõrkeeleoskus ei vasta nõutud tasemele , jätkab kandidaat hindamiskomisjoni 
ettepanekul eesti keeles. 
3.7. Suulise eksami ajal ei ole lubatud abimaterjalide kasutamine (v.a näitvahendid, pildid, 
kaardid jms, mida kandidaat vajab näitlikustamiseks). Ka oma esinemisjärjekorda 
oodates ei ole lubatud abimaterjale kasutada. 
3.8. Hinnatavad aspektid suulisel eksamil: faktilised teadmised, faktide täpsus ja valik, 
faktide seostamine, olulisema väljatoomine; suuline väljendusoskus, loo rääkimise 
oskus ja terviklik esitus, teksti sidusus ja huvitavus, seoste loomise oskus; 
(võõr) keeleoskus ; võime  kohandada  teksti vastavalt (võõrkeelsele) kuulajaskonnale; 
ekskursiooni läbiviimise oskus, grupi juhtimine ja  paigutamine linnaruumis, grupi 
asetus tutvustatava objekti suhtes; grupi ja  giidi turvalisus; isikupära, suhtlemine, 
koostöö, hoiak ja  teeninduskultuur jms. 
3.9. Hindamiskomisjonil on õigus esitada kandidaadile täiendavaid küsimusi ekskursiooni 
ajal. 
 
4.  Korduvatesteerimine 
4.1. Korduvatesteerimise peavad läbima: 
−  kõik atesteeritud giidid, kelle eelmisest atesteerimisest on jooksval aastal 
möödumas viis aastat 
−  esmase atesteerimise läbinud giidid, kes atesteeriti 1 aastaks. 
4.2. Korduvatesteerimiseks 5 aasta järel tuleb giidil omal valikul esitada kas giidipäevik 
aktiivse giiditegevuse tõendamiseks või teha suuline eksam (jalgsiekskursioon). 
4.3. Korduvatesteerimiseks tuleb esitada vormikohane avaldus (Lisa 2) ja maksta 
korduvatesteerimistasu. 
4.4. Aktiivseks giiditegevuseks loetaks 5 aastase atestatsiooniperioodi jooksul vähemalt 
30 ekskursiooni (keskmiselt aastas 6 ekskursiooni) läbiviimist ja vähemalt 10 tundi 

 
täiendkoolitust aastas, mille puhul on lubatud atesteerimine giidipäeviku alusel. 
Giidipäevikus peavad olema esindatud kõik töökeeled. 
4.5. Kui p. 4.4 nõuded pole täidetud, siis giidipäeviku alusel atesteerida ei saa ja giid peab 
tegema suulise eksami valitud keel(t)es. 
4.6. Atesteerimine giidipäeviku alusel 
4.6.1.  Giidipäevikus esitab giid andmed järgmiselt: läbiviidud ekskursioonid (kuupäev, 
tellija  nimi ja  kontaktandmed , koht, kestus, keel); täiendkoolituse andmed 
(kuupäev, koht, tundide arv, lektor , teema); arvestatakse ka iseseisvat tööd 
kirjandusega, milleks tuleb koostada loetud artiklite, raamatute vms loetelu  
(nimetus, autor, ilmumisaasta, artiklite puhul väljaanne jms). 
4.6.2.  Giidipäevik tuleb esitada paberil või elektrooniliselt  jooksva  aasta 1. märtsiks. 
4.7. Giidil on õigus lisada täiendavaid andmeid oma giiditegevuse kohta, nt peetud 
loengud, tunnistused, tänukirjad jms. 
4.8. Atesteerimiskomisjonil on õigus paluda  atesteeritavalt giidilt ja tema klientidelt 
täiendavat teavet giiditegevuse kohta. 
4.9. Atesteerimiskomisjonil on õigus kutsuda korduvatesteerimise suulisele eksamile giid, 
kelle kohta on tellija(te)lt kolm korda laekunud põhjendatud negatiivne tagasiside 
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 
4.10. 
Üheks aastaks atesteeritud giidid peavad tegema suulise eksami ehk 
jalgsiekskursiooni valitud keel(t)es. Suuline eksam toimub esmase atesteerimise 
reeglite järgi jooksva aasta väljakuulutatud eksamipäeval. Kandidaat peab õigeaegselt 
nõuetekohaselt registreeruma ja  tasuma  korduvatesteerimise tasu. 
4.11. 
Suulise eksami läbiviimist (punktid 4.2, 4.5, 4.9 ja 4.10) korraldab 
atesteerimiskomisjon, suuline eksam toimub jooksva aasta väljakuulutatud 
eksamipäeval. 
4.12. 
Atesteerimiskomisjonil ja  juhatusel on õigus lahendada võimalikud 
eriolukorrad. 
 
5.  Võõrkeele lisamine 
5.1. Kui atesteeritud giid soovib lisada seni atesteeritud töökeeltele uut võõrkeelt, tuleb tal 
oma keeleoskust näidata atesteerimiseksami suulise osa raames. Selleks registreerib 
tegevgiid end eksamile ja esitab atesteerimiskomisjonile vastava avalduse (Lisa 1) ja 
muud nõutud dokumendid. 
5.2. Eksamit saab sooritada  üks kord aastas jooksva aasta väljakuulutatud eksamipäeval. 
Eksamitasu tuleb maksta esmase atesteerimise tasu määras. 
 
6.  Giiditunnistuse kehtivus 
6.1. Esmase ja korduvatesteerimise positiivse sooritamise järel väljastab PGÜ 
atestatsioonitunnistuse ja giiditõendi 1 või 5 aastaks. 
6.2. Viieks aastaks antakse atestatsioon, kui  
6.2.1.  kandidaat sooritab kirjaliku testi ja suulise eksami positiivselt; 

 
6.2.2.  kandidaadi võõrkeeleoskuse tase vastab kehtestatud nõuetele; 
6.2.3.  tegevgiid täidab giidipäeviku esitamisega või suulise eksami sooritamisega 
korduvatesteerimise nõuded. 
6.3. Üheks aastaks antakse atestatsioon kui: 
6.3.1.  esmasel atesteerimisel kandidaadi võõrkeeleoskus ei vasta mõningal määral 
nõutud tasemele, kuid võimaldab ekskursioonide läbiviimist; 
6.3.2.  esmasel atesteerimisel kandidaadi suulise eksami osas ilmnevad puudused nt 
faktiteadmistes, grupi juhtimises vms, mis vajavad täiendavat õpet, kuid ei takista 
heal tasemel ekskursioonide läbiviimist.  
6.4. Giiditunnistuse väljastamisel üheks aastaks AK eeldab, et kandidaat täiendab oma 
võõrkeeleoskust või muid AK või HK poolt tagasisides osundatud oskusi, ja sooritab 
uue eksami ühe aasta pärast. 
 
7.  Atesteerimistasu 
7.1. Atesteerimistasu suuruse määrab PGÜ juhatus, esmase ja korduvatesteerimise tasu 
määrad on erinevad. 
7.2. Koos esmasele või korduvatesteerimisele registreerimisega  tasub kandidaat/tegevgiid 
atesteerimistasu Pärnu Giidide Ühingu arveldusarvele. Maksekorralduse koopia 
lisatakse registreerimisavaldusele. 
7.3. Atesteerimistasu ei tagastata juhul kui:  
-  registreerunud isik ei ilmu eksamile;  
-  teatab mitteosalemisest vähem kui 14 päeva enne eksamit; 
-  isiku eksamitulemus (kirjalikus testis on negatiivne tulemus või positiivse 
kirjaliku testi tulemuse järel suuline osa ebaõnnestub) on ebapiisav giiditunnistuse 
saamiseks; 
-  tegevgiid ei esita nõutud kuupäevaks giidipäevikut või eksami suuline osa 
ebaõnnestub. 
7.4. Kui kandidaat tühistab eksamil osalemise enam kui 14 päeva enne eksamit, 
tagastatakse 50% atesteerimistasust. 
 
Atesteerimise kord on vastu võetud PGÜ üldkoosolekul 10. märtsil 2018.a. 
 
 

 
 
Lisa 1. Esmasele atesteerimisele registreerimise avaldus 
 
Pärnu Giidide Ühingu atesteerimiskomisjonile  
AVALDUS  
Palun registreerida mind /nimi/, isikukood/sünniaeg /number/ Pärnu linna ja maakonna giidide 
20.... a atesteerimisele. Soovin suulist eksamit sooritada järgmis(t)es võõrkeel(t)es: 
................ 
Olen tutvunud Pärnu giidide atesteerimiskorraga ja maksnud atesteerimistasu.  
 
Kontaktandmed ja muu teave 
Haridus :  
Tegevusala või töökoht:  
Aadress:  
Telefon(id):  
E-post: 
Lühike  enesetutvustus
 
 
Kuupäev 
Allkiri  
 
 

 
 
LISA 2. Avaldus giidi korduvaks atesteerimiseks 
 
Pärnu Giidide Ühingu atesteerimiskomisjonile 
AVALDUS  
Palun  registreerida mind (nimi) Pärnu linna/Pärnumaa  giidide 20…. a. kordusatesteerimisele 
giidipäeviku/suulise eksami alusel (vali sobiv variant)
Olen  tutvunud  Pärnu  Giidide  Ühingu  kehtiva  atesteerimise  korraga  ja  maksnud 
kordusatesteerimistasu (maksekorralduse koopia lisatud avaldusele). 
 
Täiendav teave 
Haridus
Tegevusala või töökoht: 
Aadress:  
Telefon(id): 
E-post: 
Atesteerimiskeel(ed): 
Esmane atesteerimine: 
 
aasta 
Viimane atesteerimine: 
 
aasta 
 
Kuupäev 
Allikiri 
 
Vasakule Paremale
Atesteerimise kord 2018 #1 Atesteerimise kord 2018 #2 Atesteerimise kord 2018 #3 Atesteerimise kord 2018 #4 Atesteerimise kord 2018 #5 Atesteerimise kord 2018 #6 Atesteerimise kord 2018 #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor opetaja_A Õppematerjali autor
Giiditunnistuse saamiseks Pärnu linnas, 2018.a. vastuvõetud atesteerimise kord

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus kõrgkooliõpingutesse eksam
20
doc

Sissejuhatus kõrgkooliõpingutesse eksam

instituudi juhataja otsusel sooritada eksam ja vajaduse korral korduseksam õppejõu määratud ajal hiljemalt õppeaine toimumise semestrile järgneva kahe semestri jooksul, kursusesüsteemis õppival üliõpilasel hiljemalt punktis103 ja 104 kehtestatud tähtaja jooksul. Avaldus eksami sooritamiseks esitatakse dekaanile või instituudi juhatajale viivitamatult pärast mõjuva põhjuse äralangemist. 109. Mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumise puhul loetakse üks eksami sooritamise kord kasutatuks eeskirja punktide 150.3.4 ja 150.3.5 mõttes. 110. Kui üliõpilane eemaldatakse eksamilt punktides 203.1–203.5 sätestatud juhtudel, märgitakse protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud”. 111. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, mis on nimetatud ainekavas, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus. 112. indamistulemused sisestatakse õppeinfosüsteemi eksami toimumisele

Pedagoogika
Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus-perekonnaseadus
27
doc

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus

· Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab kindlal päeval maksma. Kui palgapäev jääb nädalavahetusele siis tuleb palk kätte saada viimasel tööpäeval. 6) Muud hüved 7) Tööaeg ­ 8h. Lõuna 30 min- 1h. Lühikesed puhke pausid lähevad tööaja sisse. 8) Töö tegemise kord ­ kui puudub kindel koht tuleb panna firma aadress. 9) Puhkus ­ tavakestus 28 päeva

Õigusõpetus
RÕ II konspekt
60
docx

RÕ II konspekt

Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS  Vabariigi Valimiskomisjon:  Valla või linna valimiskomisjon:  Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD  Allikas: läte, alguskoht info saamiseks  Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust  Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3

Õigus
Ühiskonnaõpetus II kursusele
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

kujundab välja oma seisukohad käsitletavate teemade kohta ja oskab neid kaitsta; suhtub kriitiliselt massimeedias avaldatusse. MÕISTED Advokaat ­ jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus Anarhia ­ kreeka k valitsuse ja juhi puudumine. Eitatakse riiki ja igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Aristokraatia ehk paremate valitsus on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima ­ parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks Dotatsioon ­ riiklik toetus (nt bussiettevõtetele) Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja

Ühiskond
Õiguse konspekt
45
docx

Õiguse konspekt

Kehtivus ajas määramata tähtaja (senikaua kui tekib vajadus uue seadusakti järele) aktis endas määratud tähtajani aktis endas määratud sündmuse või toiminguni Kehtivus ruumis Millisel territooriumil kehtib o Kogu riigi territooriumil o Teatud tunnustega aladel (lennuväljad, sadamad, operatsiooni plokk, KV territoorium) o Riigi territooriumi haldus jaotusüksustes (koerte ja kasside pidamise kord pärnu linnas) Kehtivus isikute ringis Kõikidele isikutele (kes viibivad eestis) Teatud isikute grupile (kaitseväelased, tudengid) Konkreetsele isikule (karistamine, ameti kõrgenduse andmine) KODU TÖÖ: Euroopaliidu õigusaktid (5tk) Euroopa õiguse mõju eesti õigusele Õigusaktide süstematiseerimine Õigusaktide süstematiseerimine - aktide viimine kooskõlastatud süsteemi rühmitades neid kindlas järjestuses.

Õiguse alused
Riigiõiguse konspekt
142
doc

Riigiõiguse konspekt

autonoomsete piirkondade võimude vahekorrad, unitaarriikides, kus autonoomseid piirkondi pole (näiteks Eesti), kohalike omavalitsuste õigusliku staatuse. Reguleerimisobjekti järgi toimub ka riigiõ-e definitsioon – riigiõ. on avaliku õiguse hulka kuuluv õ.haru, mille normidega määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, riiklik korraldus, kõrgemad riigiorganid, nende moodustamise kord, pädevus ja omavahelised suhted ning isiku õiguslik seisund ühiskonnas. Mitte alati ei ole võimalik tõmmata piiri riigiõ-e ja haldusõiguse reguleerimise eseme vahele, seda just täitevvõimu, eriti valitsusorganite käsitlemisel. Peale riigiõiguse mõiste on paljudes riikides levinud mõiste "konstitutsiooniline õ" (eriti peale II maailmasõda) ja viimasel ajal mõistet "riigiõ." ei kasutata

Riigiõigus
Auditeerimine
20
pdf

Auditeerimine

Tegevuse üldine kordineerimine, nimekirja pidamine, vara valitsemine, esitatud kaebuste läbivaatamine. Audiitorkoguorganiteks on üldkoosolek, juhatus ja revisjoni komisjon (kontrollorgan). Üldkoosolek 1) Põhikirja kinnitamine 2) Määrab juhatuse revisjoniliikmete arvu ja valib liikmed 3) Kinnitab eelarve ja majandusaasta aruande 4) Valib audiitorkoguesindajad kutsekomisjoni 5) Kinnitab nõuded tegevusaruandele Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt kord aastas ja mitte hiljem kui 6 kuu jooksul majandusaasta jooksul. Juhatus teatab koosolekust vähemalt 1 kuu ette. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku: 1. Omal algatusel 2. Revisjoni organi algatusel 3. Rahandusministri algatusel 4. Kui seda nõuab vähemalt 1/6 audiitorkogu liikmetest. Erakorralisest koosolekust peab ette teatama 2 nädalat. Kui juhatus ei kutsu taotluse saamisest 1 kuu jooksul üldkoosolekut kokku siis võivad seda teha taotluse esitanud ise.

Auditeerimine
Auditeerimine - Arhipov
19
doc

Auditeerimine - Arhipov

Tegevuse üldine kordineerimine, nimekirja pidamine, vara valitsemine, esitatud kaebuste läbivaatamine. Audiitorkoguorganiteks on üldkoosolek, juhatus ja revisjoni komisjon (kontrollorgan). Üldkoosolek 1) Põhikirja kinnitamine 2) Määrab juhatuse revisjoniliikmete arvu ja valib liikmed 3) Kinnitab eelarve ja majandusaasta aruande 4) Valib audiitorkoguesindajad kutsekomisjoni 5) Kinnitab nõuded tegevusaruandele Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt kord aastas ja mitte hiljem kui 6 kuu jooksul majandusaasta jooksul. Juhatus teatab koosolekust vähemalt 1 kuu ette. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku: 1. Omal algatusel 2. Revisjoni organi algatusel 3. Rahandusministri algatusel 4. Kui seda nõuab vähemalt 1/6 audiitorkogu liikmetest. Erakorralisest koosolekust peab ette teatama 2 nädalat. Kui juhatus ei kutsu taotluse saamisest 1 kuu jooksul üldkoosolekut kokku siis võivad seda teha taotluse esitanud ise.

Raamatupidamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun