Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Hei, Lilli!“ Susanne Füslcher (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Hei, Lilli!“ Susanne Füslcher
Tegelased : Lilli , Lilli vanemad , Jenny , Amy , Marek , monsieur ja madame Sarraute , Arthur , Fabienne , Julie , Katrin , madame Paulot , madame Morlat , koer Napoleon .
Kokkuvõte :
Lilli on täiesti tavaline 18.aastane tüdruk . Ta tahtis välimaale minna , et seal lapsehoidjaks saada . Et Prantsusmaale lapsehoidjaks minna pidi Lilli maha pikki lahinguid . Ta vanemad ja klassikaaslased arvasid , et ta ei saa seal iseseisvalt hakkama . Lõpuks Lilli sai mis tahtis ja ta sõitiski välismaale . Ta lootis saada Pariisi või kuskile uhkesse kohta aga sai hoopis Prantsusmaale kuskile külakolkasse , seal võtsid teda vastu pereisa Jean , pereema Marie , nende lapsed kes olid kaksikud Julie ja Fabienne ning koer Napoleon . Esimesel päeval ei pidanud ta midagi tegema , ta ainult pakkis oma asju lahti . Teisel päeval talle räägiti ta palgast , tööst ja tutvustati kõike lähemalt . Lilli pidi ju kõigiga hästi läbi saama kes temaga ühes majas koos elasid . Pereisa Jean tundus Lillile väga süpaatne . Lillile aga Marie ei meeldinud , sest ta valab kõik oma viha Lilli peale välja . Kaksikud ka ei olnud Lilli vastu toredaid , nad vaid vältisid teda nii kuidas sai . Lilli läks Prantusmaale ka selleks , et oma keeleoskust arendada . Ning ta soovis väga kursustele minna , kuigi pereema Marie ei olnud algul sellega nõus . Kursustel ta sai endale kaks uut sõpra Marek ja Amy . Nad said väga headeks sõpradeks . Lilli käis ise ka jalgrattaga linnas toitu ostmas ja ühel päeval ta kohtas pagaris ühte poissi nimega Arthur , Lillile hakkas ta kohe meeldima . Möödusid töörohked päevad ja Lillil juhtus suuur õnnetus . Ta koristas ja pani Jeani CD plaadi mängima , see laulis kui järsku laul lõppes poole pealt . Lilli ehmus ja arvas , et ta lõhkus maki ära ning ta pani CD õigesse kohta tagasi ja jooksis oma tuppa . Pärast kui Marie seda märkas jooksis ta kohe Lilli tuppa ja Lilli tunnistas üles , et tema seda tegi . Marie hakkas talle kõrvakiilu andma . Ning Lilli solvus ning ütles , et see on juba liig . Lapsed piinavad teda ja nüüd veel Marie ka . Ta pakkis asjad , et koju tagasi sõita . Ta jõudis juba rongijaama kui nägi , et rong oli juba ära läinud ja uus tuleb alles tunni aja pärast . Ta siis mõtles , et ta läheb Mareki või Amy juurde ning räägib kõik ära küll nende perekonnad aru saavad ja äkki ta saab nende juures ööbida ta ei tahtnud minna tagasi koju siis oleksid ju kõik arvanud , et ta ei saanudki hakkama . Lilli hakkas minema kui nägi järsku Mariet . Lilli kukkus pikali , Marie jooksis Lilli juurde ning palus vabandust . Nad sõitsid koju ja leppisid ära . Möödusid päevad ja Lilli , Amy ja Marek olid nädalavahetusel väljas koos käinud ning nad mõtlesid , et nad võiksid uuesti ju minna . Saabus järgmine nädalavahetus Lilli oli valmis kui sai teada , et see ei toimu kuna Amy on haige . Nad läksid Marekiga teda vaatama ja leppisid kokku , et järgmine nädalavahetus lähevad kindlasti siis . Kuid ei , järgmine nädalavahetus oli Marek haige . Kuid siis juba hakkas saabuma madame Paulot-i sünnipäev . Lilli , Marek ja Amy olid ka sinna kutsutut . Lilli sõitis sünnipäevale ja vaatas , et kus on Amy ja Marek . Nad elavad kõrvuti majades ehk nad on siis koos kuskil tee peal ja Lilli sõitis autoga nende maja juurde kuid ei , neid ei olnud , Lilli otsis ja otsis kuid asjatult . Ta mõtles siis , et läheb sünnipäevale tagasi , kui järsku kui ta hakkas uksest sisse minema , nägi ta ühte paari suudlemas . Ta arvas , et need on Amy ja Marek kuid ta kahtles . Ta hakkas nende poole ja äkki hüüdis Amy tema nime . See oli tõsi Marek ja Amy olid seal ja nad suudlesid . Lilli oli väga solvunud , nad pidid ju parimad sõbrad kolmekesi olema ja niiimoodi siis nad Lillit petsitki koguaeg , Lilli pööras otsa ümber ja sammus autosse , ning sõitis koju . Ta oli nii solvunud , kui ta koju jõudis läks ta kohe oma tuppa ja puhkes nutma . Järgmisel päeval küsis Marie Lillilt mis juhtus ja Lilli rääkis ära . Kuid kui Lilli oli üksinda kodus siis Marek ja Amy tulid Lilli ukse taha . Lilli ust ei avanud , ta ei soovinud neid ültse teadagi . Järgmine päev tulid nad uuesti ja Lilli ei avanud ikkagi ust . Kui järsku ükspäev sai Lilli teada , et Marek ok haiglas ja ta tormas haiglasse ning seal oli ka Amy ja Lilli ütles Amyle , et ta andestab neile ja nad olid sõbrad edasi . : )
Hei-Lilli- Susanne Füslcher #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pisisanspu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Marek Pieguse uskumatud seiklused
3
doc

�Marek Pieguse uskumatud seiklused�

,,Marek Pieguse uskumatud seiklused" E. Niziurski Selle raamatu tegelased on Marek Piegus (peategelane, tegeles poksiga ja nimetas ennast pigilinnuks ehk poiss, kellega juhtub väga tihti õnnetusi, juhtumeid), Alek (lellepoeg, sportlane), pann Truba (üürnik Marek Pieguse kodus), Czesiek (Mareki sõber, klassivend), tädi Dora (tädi Dorale meeldib hoolitseda tervise eest), Buba I ja Kärbes-Czopek (kaks venda, käivad koos Marekiga poksi trennis), Okulusowa (Mareki klassijuhataja), Zdeb (õpib Marekiga ühesklassis, volask ehk istuma jäänud poiss), Papkiewiczit (Mareki klassivend, sööb kriiti), leitnant Prot (uuris Marek Pieguse kadumis juhtumit), pann Ceduur (pann Truba tuttav sõber, kes tutvustas Hippollit Kwassi), Hippollit Kwass (kuulus detektiiv), Teodor (loomataltsutaja ja väga hea detektiiv ning tal oli oma poiste salk) ja palju teisi tegelasi. See raamat jutustab ühest poisist nimega Marek Pieguse. Marek nimetas ennast pigili

Kirjandus
Seitsmes rahukevad – märksõnad
7
docx

Seitsmes rahukevad – märksõnad

Seitsmes rahukevad ­ märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tütar käisid ning ka

Kirjandus
Nimed Marmortahvlil
12
doc

Nimed Marmortahvlil

NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlap

Eesti keel
NIMED MARMORTAHVLIL
12
doc

NIMED MARMORTAHVLIL

NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlap

Eesti keel
Tšehhov-Daam koerakesega
2
doc

Tšehhov "Daam koerakesega"

Tsehhov "Daam koerakesega" Tegelased: Dmitri Dmitrits Gurov , Anna Sergejevna Peamõte: Kui inimesel on 2 elu: üks - avalik, mida teavad ja näevad kõik ja teine - salajane. Enese järgi otsustades teiste üle samal ajal uskudes seda, mida näeme ning samal ajal ka oletades, et igal inimesel möödub midagi ka saladuskatte all. Selle saladuskatte varjus võib peituda inimese tõeline, kuid samas ka kõige huvitavam elu. Sündmustik: Sissejuhatuses räägitakse sellest, kuidas Gurov nägi rannapromenaadil üht noort daami koos spitsiga. Ta möödus Gurovist. Hiljem kohtas Gurov teda linnapargis ja skvääril mitu korda. Daam jalutas üksinda, kaasas valge spits. Keegi ei teadnud, kes see on ja teda kutsuti lihtsalt daamiks koerakesega. Tegevus hakkab sellest, kui Gurov ühel õhtupoolikul pargis lõunatas. Daam koerakesega lähenes, et istuda kõrvallauda. Gurov meelitas spitsi enda juurde ning daam ütles, et koer ei hammusta. Siis daam ja Gurov hakkasid

Kirjandus
TAEVAL EI OLE SOOSIKUID
4
doc

TAEVAL EI OLE SOOSIKUID

Erich Maria Remarque TAEVAL EI OLE SOOSIKUID Ipeatükk Peategelane, kelle nimeks on CLERFAYT oli bensiinijaamas, käsutas seal töötavat poissi nimega Hubert oma auto paaki täis laskma, ja küsis eesootavate teeolude kohta. Poiss hoiatas, et tee on jääs ja kurust ta üle ei saa. Kuna tal oli kõht tühi, läks ta kõrtsi sööma. Sõi kõhu täis, jõi natuke ja asus teele. Tunni aja pärast oligi ta lumevangis. Veidi aja möödudes tuli lumesahk, mis ta välja aitas. Ta sõitis edasi ning jõudis aja möödudes sanatooriumisse, kus pidi elama HOLLMANN, tema rallisõidu paarimees, kes oli aasta tagasi haigestunud. Tal oli tuberkuloos. Sanatooriumi nimi oli Bella Vista, see oli ehitatud väiksele platoole külast kõrgemale. Ta parkis auto ära ja kohe märkas teda Hollmann, kes algul ei suutnud enda silmi uskuda. Nad rääkisid natukene Clerfayt võidusõidu autost ­ Giuseppest, et ta ostis ta firmalt ä

Kirjandus
Hirm pole tähtis
9
odp

Hirm pole tähtis

Hirm pole tähtis- Ketlin Priilinn Agnes Pentsa 7.b Tegelased Matilda ­ peategelane, 11aastane . Mattias - Matilda vend, kaotas alla 8 aastaselt nägemise. Adeele - Matilda sõber, pruunid juuksed. Ema joob. Joanna - Matilda sõber, isa jättis pere maha. Olivia - Matilda sõber, esimene kes Matildaga tutvus. Elab vanaemaga. Ema - soomes. Õde, isa ­ surnud. Antonia ­ nõiatüdruk, ema suri kodutiigis. Dromodor - deemon Pikk sisu jutustlus Matilda kolis oma perega Pärnust väikesesse külla. Ta armastas oma venda, kes oli kahe aastaselt kaotanud oma nägemise. Nüüd oli ta vend kaheksane ja Matilda ise kaheteist aastane. Tal puudusid igasugused sõbrad Pärnus ning lootis siin alustada uut lehekülge. Kui nad saabusid külla, märkas Matilda esimesena tüdrukut, kelle silmis oli suur kurbus. Hiljem asju koju sisse tassides nägi ta maja juures kahte tema vanust tüdrukut ja lapsekäru

Kirjandus
Friedebert Tuglas-Väike Illimar
8
docx

Friedebert Tuglas „Väike Illimar”

Friedebert Tuglas ,,Väike Illimar" Illimar ärkas hommikul vara, kui päikesekiired talle silma paistma hakkasid. Illimar ei tõusnud veel üles vaid vaatas toas ringi. Ta vaatas truupi, millele algul küljelt paistev päikesevalgus joonistas kühmukesed ja lohukesed. Päike aga muudkui tõusis ja tõusis ning ühel hetkel olid päikesekiired valgustamas truupi otse. Nüüd nägi Illimar truubi erinevaid värvivarjundeid: sinist, roosakat ja tumedamat. Truupi oli lubjatud mitmeid kordi ning osaliselt oli lubi maha koorunud. Samas oli aga seda kohta uuesti lubjatud ning lupjamisrante oli veelgi rohkem näha. Illimar sai lasta oma kujutlusvõimel lennata, sellepärast kaunistasidki truupi vahel kodukünkad ja orud ning vahel hoopiski mets oma puude ja põõsastega. Illimar pööras külge ning nägi, et tema vanemad olid juba üles tõusnud. Illimari isa oli teinud enamuse toa sisustusest. Seda tegi ta siis, kui nad veel alatare juures elasid. Illimar mäletas sellest ajast vaid vaigus

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun