100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nuiapea
Õppematerjali autor
kõikidel ametikohtadel, aga minu kursusetöös on lähtutud minu erialast. Motivatsiooni protsess on kogu ettevõtte protsess. Kõik meetodid, mille abil motiveeritakse töötajat, kujunevad tavaliselt organisatsiooni siseselt. Lähtuda tuleb kogemustest ja ümbritsevast keskkonnast. Eesmärgiks on luua motiveeriv õhkkond. See kuidas motivatsiooni leida, ei puuduta ainult sekretäri vaid, juht on motivatsiooni allika looja. Olen oma töös koguaeg arvanud, et ainult mina pean motivatsiooni endale ise leidma, aga tänu oma lõputööle sain aru, et ma ei saa seda üksi teha. KASUTATUD ALLIKAD 1. Elenurm T. (2002). Tööõhkkond kujundab motivatsiooni. 2. Landsberg M. (2003). Motiveerimise kunst. Inspireeri ennast ja teisi. 3. Mölder E. (2001). Juhi abi ja juhi efektiivne koostöö. 4. Templar R. (2003) Töö mängureeglid 5. Malmberg K. (2005) Tahte tekitajad 6. Türk K. (2001) Eestvedamine 7. http://www.tlu
etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine .............................................................................................................. 7 Lihtkaart ..........................................
On küll välja töötatud terve hunnik reegleid ja tegutsemisviise, millest enamik on mõeldud just asutuse, mitte aga kliendi jaoks. Põhimõtted on need, mille järgi elatakse ja tegutsemisviisid on need, millega elatakse. 3)Juhtkonna vilets eeskuju Viletsa eeskuju all mõtlen just neid inimesi juhtkonnast, kes on kättesaamatud nii klientidele kui ka töötajatele. Neid inimesi tunneb kergesti ära nad tavaliselt varjavad ennast sõnade taha "ega siis mina ei saa temale ütelda, millega see kõik on seotud või mis on selle taga". Samuti kuuluvad sinna gruppi ka need inimesed, kes iial ei vasta või ei helista tagasi või on rohkem tegevuses iseenda aitamisega kui teiste abistamisega. 4)Ebaviisakas käitumine klientidega Kui öelda kliendile "ei", siis tegelikult tema vajadus jääb ju ikkagi püsima ja see ajab teda raevu. Ja siis visatakse veel õli tulle, öeldes talle, et "ärge rääkige minuga sellisel toonil"
Liider peab suutma 7 panna end järgijate asemele, mõistma nende soove ja tundeid. Selleks, et saada liidriks, tuleb ajutiselt loobuda oma vaadetest ja astuma nende inimeste asemele, keda ta tahab juhtida (Eero 2002). Eestvedamise tõhusus oleneb suurel määral liidri veenmisjõust ja enesekehtestamise oskusest arusaamatuste, konfliktide ja probleemide lahendamisel. Liider peab kasutama kogu oma mina, sh nii intellektuaalset, emotsionaalset, vaimset kui ka professionaalset mina, et olla edukas. Seepärast peab liider omama viit peamist oskust: iseseisev mõtlemine, süsteemne mõtlemine, avatus, vaimsus, meisterlikkus. Iseseisev mõtlemine eeldab isiklikku arusaama, ideesid ja mõtlemist, mitte teiste poolt püstitatud reeglite ja eeskirjade järgimist. Iseseisvalt mõtlevad inimesed on isiksused, kes julgevad kahelda väljakujunenud arusaamades, neil on oma arvamus. Nad ütlevad,
Kaebustega tegelemine Eesti teeninduse head ja vead Lõpetuseks Lisaks Teenindaja välimus Põhimõisted 5sõrme meetod on üheks täpsustamise meetodiks kuulamise puhul. See meetod on seotud paksude sõnadega (udukeelega) Agressiivne käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. Sel juhul on inimese jaoks kõige olulisemaks tema enda mina, teised on ebaolulised. Kuna ta püüab asju enda kontrolli all hoida, siis võtab ta suhtes ka kogu vastutuse endale Alistuv käitumine on üks suhtlemisviisidest, mida inimesed kasutavad vastuoludega situatsioonis. Sellist käitumist juhib mõtteviis, et olulised on teised, nende huvid ja vajadused, enda huvid ja vajadused ei ole nii olulised. Alistuva käitumisega inimene jätab vastutuse teistele.
kontakti võtmisest. Teine näide. Heliseb telefon. Kiirustav naisehääl küsib:" Juhan on ka kodus või?" Kontrollige! Mida te tegelikult kuulsite? Tavaliselt läheb suhtlemise algus kaduma , antud juhul sõna "Juhan". Sel ajal toimus alles kontaktivõtmine ja kuulma hakatakse alles järgnevat infot. Telefoniga suhtlemisel on seetõttu välja kujunenud traditsioon alustada suhtlemist nn. sissejuhatavate sõnadega: tere, halloo, mina olen..., vabandage, kas... Kontakti võtmise ja hoidmise oskused jaotatakse tinglikult kaheks - välisteks ja sisemisteks. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 12 Kontakt Väliste kontaktioskused on sellised, mille abil ka kõrvalt suhtlemist jälgiv inimene saab aru, et kaks inimest on valmis suhtlema. Tasub tähele panna poos
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organ
Klienditeenindaja arvab, et tööandja hindab eelkõige suhtlemisoskust ja välimust. Tööandja ootused Teenindaja arvamus Tulemused 65% 15% Teadmised 15% 25% Oskused 10% 40% Suhtlemine 10% 20% Klienditeenindaja tööks on vajalik MINA allasurumine, enesehinnangu tõstmise ja enesemotiveerimise oskus. Hea enesehinnang on üles ehitatud püsiväärtustel. Aluseks 10 käsku: tublidus, tarkus jne. Mitte: rikkus, parem auto jne. Inimene on seda rohkem haavatav, mida madalam on tema enesehinnang! Vältimaks olukorda, kus teine tunneb end meie käitumise tagajärjel halvasti, on vajalik taktitunne me ei ütle kõike, mida näeme. Igal tegevusel on positiivne ja negatiivne külg, rõhuda tuleb positiivsele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid