Eesti keele hoidmine (0)

Eesti keele hoidmine
Eesti keele kõnelejaid on maailma teiste keeltega võrreldes vaid käputäis, kuid sellegi poolest on eesti keel läbi aastasadade säilinud. Ta on küll läbi teinud palju muutusi. Teda on mõjutanud valitsenud riigikorrad, arenev tehnikasajand ning tänapäeva meedia.
Olen alati imestanud, kuidas on suutnud aastaid näiteks USA-s elavad eestlased säilitada oma keeleoskust ja õpetada seda oma lastelegi. Võõras kultuuris on oma keelt väga raske hoida, sest puudub võimalus ja ka vajadus seda keelt kasutada. Sellegipoolest on suutnud väga paljud inimesed, kes lahkusid Eestist enam kui 60 aastat tagasi, säilitada oma keeleoskuse. Mida nad siis tegid, et eesti keele oskus ei kaoks ka võõras riigis elades ning et seda oskaksid ka nende lapsed? Olen lugenud, et vaatamata sellele, et eestlased on väga individualistlik rahvus, hoidsid nad võõrsil kokku. Käisid koos Eesti seltsides, lapsed õppisid pühapäevakoolis eesti keelt, osalesid laulukoorides ja rahvatantsus. Suviti korraldati ülemaailmseid väliseestlaste kokkutulekuid. Nii nad oma keelt hoidsidki. Mis sellest, et kui nad aastaid hiljem Eestit külastasid, ei saanud „päriseestlased“ neist alati hästi aru, sest kodumaal oli keel arenenud – paljusid sõnu ja vorme enam keeles ei kasutatud. Samuti oli väliseestlaste eesti keel tihti pikitud inglise keele väljenditega, aga sellegipoolest ei olnud nad mitmekümne aastaga kaotanud emakeeleoskust.
Keele arendamiseks ja elus hoidmiseks ei piisa sellest, kui üks vanematest on eestlane. Sa pead ise pingutama, kusjuures pidevalt, iga päev. Siin meenutan Poola suursaadiku, kes külastas mõni aasta tagasi meie kooli, vastust küsimusele, kuidas erinevaid keeli, mida ta oskab, elus hoiab. Ta vastas: „ Ma pühendan igale keelele, mida valdan, iga päev vähemalt viis minutit. Ma loen nendes keeltes lehti, vaatan telerit, suhtlen.“
Miks üldse on vaja, et me oskaks eesti keelt. Palju lihtsam oleks ju suhelda, asju ajada, kui me räägiks kõik näiteks inglise keeles, sest selles keeles on palju rohkem kirjandust, see on teadusekeel, seda kõneleb ligi 380 miljonit emakeelena ja 600 miljonit esimese võõrkeelena. Miks on siis eesti keel meile nii tähtis? Oma emakeele säilitamise nimel oleme palju pingutanud. Läbi aegade on Eestimaal läbi viidud nii venestamis- kui ka saksastamispoliitikat, mil kirjakeelt oli võimalik omandada vaid nendes keeltes.
Vaatamata suurte keelte pealetungile, peame me kalliks oma emakeelt ja rahvust – see on osa meie identiteedist. Kuigi me oleme rahvaarvult väiksed, peame oluliseks oma kultuuri säilimist eestikeelsena, sest see on ainulaadne maailmas. Ainult Eestis saab omandada eesti keeles kõrgharidust, ainulaadsed on rahvustunnet äratavad laulu- ja tantsupeod. Samuti on meie jaoks eesti keel ja Eestimaa seotud tähtsamate sõnadega elus: ema- emakeel ning kodu ja isa – kodumaa, isamaa.
Eesti keele hoidmine peaks olema iga eestlase kohus, et mitte lasta tal välja surra nagu liivi keelega on juhtunud. Meie jaoks on keelt hoidnud meie esivanemad ja meil tuleb seda hoida oma järglaste jaoks.