Setu Kuningriigi päev (1)

5 VÄGA HEA

Setu Kuningriigi Päev
Uurimistöö
Sisukord

Sissejuhatus……………………………………………………….3

Kuningriigi päeva traditsiooni loomise ajendid …………………..4

Paul Hagu …………………………………………………………5

Setu Kuningriigi Päeva korraldamine…………………………….6

Muutused aegade jooksul…………………………………………7
5. Muutused 1. ja 6. Kuningriigi päeva korralduses………………..7
6. Setu Kuningriigi hümn……………………………………………8
7. Sootskad ja aasta, mil nad sellesse ametisse(taas) valiti …………9
8. Kokkuvõte…………………………………………………………10
9. Kasutatud allikad………………………………………………….11
10. Seto Kuningriigi Päeva Lastepäeva programm…………………….12
11. Fotod Setu Kuningriigi päevast…………………………………….13
Sissejuhatus
Uuurimistöö teemaks on „Seto kuningriigi päev.“ Selleks uurisin teavet Internetist, ajalehtedest, teatmeteostest, Kuingriidipäeva lehtedest. Kuningriigi päev, millest oma uurimistöös räägin, on ellu kutsutud ühendamaks nii põlisaladel elavaid kui ka väljarännanud setusid, pakkudes erinevaid tegevusi, võistlusi ja meelelahutust. Minu uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna Setu Kuningriigi päevade ajalugu.
3
Kuningriigi Päeva traditsiooni loomise ajendid
Setomaa eepos „ Peko “ laulab lauluema Anne Vabarna vägimehe Peko Setomaa kuningaks. Kuna kuningas magab Petseri linna liivakoopas, peab igapäevaselt keegi Setomaad valitsema. Nii tulevadki setod igal aastal kokku, loovad oma kuningriigi ja valivad oma kuninga ja kuninga meistrid oma maad valitsema.
Kuningriigi loomisel võeti eeskuju Norras ja Rootsis elavatelt metsasoomlastelt. 1991. aastal käis Paul Hagu koos Hellero poistega Norramaal ja nägi midagi, mis setodelegi sobiks. Norra Kuningriigis kuulutatakse välja juulikuu teisel nädalavahetusel 3 päevaks välja Metsasoome Vabariik. (Norra ja Rootsi Kuningriigis elavad metsasoomlaste järglased) Neil on oma president ja oma Mõtsasoome vabariigi valitsus, lipp, piir ja ületamiseks viisa .
Nii otsustatigi luua Seto Kuningriik . Kuningriik vajas aga kuningat. Kuninga verd ei teatud üheski suguvõsas olevat. Pealegi ei saa kuningatega mängida, sest ajaloos on teada, et harilikult võetakse vanal kuningal enne pea maha, kui uut valima hakatakse. Kuninga asemikku võib rahvas valida nii tihti, kui talle meeldib. Ja nii sündiski mõte valida rahva poolt kuninga Peko asemik – Setomaa ülemsootska. Kogukonna nõudmine oli, et kuningriik ei oleks vaid ühe "nulga" või valla asi, vaid puudutaks kõiki setusid, seega muutuks ka Setu Kuningriigi pealinna koht.
Esimest korda kuulutati Setu Kuningriik välja 1994. aastal Meremäe vallas Obinitsas, kirikupüha paasapäeva järgsel päeval 20. augustil. Ka 2. Setu Kuningriigi päev toimus 20. augustil Obinitsas, 1995. aastal. Järgmiste kuningriigipäevade ajaks määrati augustikuu esimene laupäev, koht aga kordamööda igas neljas praeguse Eesti Vabariigi Setu vallas – Mikitamäel, Värskas, Meremäel ja Missos.
4
Paul Hagu
Paul Hagu on sündinud 02. oktoobril 1946. aastal Meremäe valla Ostruva külas. Ta on lõpetanud Meremäe Keskkooli ja Tartu Ülikooli. Praegu Tartu ülikool eesti rahvaluule dotsent, eesti ja võrdleva rahvaluule erakorraline vanemteadur, 2003/2004. õppeaastast eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli hoidja. 1988. aastast ajalookandidaat. kaitstud tööks “ Setude agraarkombestik ja uskumused”. Tartu ülikooli juures tegutseva Lõuna-Eesti keele ja kultuuriuuringute keskuse juht. Värska ja Setomaa rahvas tunneb Paul Hagu laiemalt 1990. aastatest. Tema sõnavõtud seto kongressil , osalemised Setomaal korraldatud üritustel ja eriti viimasel ajal etteasted meestelaulugrupiga Liinatsüra’ on teinud ta tuntuks ka noorema põlvkonna ehk õpilaste seas.
mõned Paul Hagu olulisemad tööd ja artiklid, sõnavõtud 1980. aastast alates:

Eitav parallelism regivärsi stiilivõttena

Uba ja hernes setu laulutraditsioonis

Regivärsist netinaljadeni : sissejuhatus rahvaluulesse P. Hagu üks autoritest.

redigeerinud Anne Vabarna laulud seto esimese värssromaani “Ale” teksti.

Teose “Kolmas seto kongress ” 9. oktoober 1993 Saateks. Samal kongressil esines ettekandega “ Kiil , kultuur ja haridus Setomaal. Seto umakultuur täämbä ja hummõn.”

Anne Vabarna eepilise loomingu algus

Anne Vabarna 120. sünnipääväle mõtõldõh

Seto legendilauluq

Seto lauluema Miku Ode

Setu lüroeepika geograafilisest levikust

Setu mõrsjaitkude koht pulmarituaalis

Anne Vabarna . Peko laul II

Kauksi Ülle Taarka . tõlkinud ja toimetanud Paul Hagu
Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust.
5
Setu Kuningriigi Päeva korraldamine
Kuningriigi päeval on peaaegu kõik setu traditsioonilisele külapeole omased elemendid: peo korraldab kohalik külarahvas (nüüd koos vallavalitsuse ja sootskaga) , peopäeva eelõhtul või hommikul peetakse kirikus jumalateenistus, valmistatakse traditsioonilisi toite, rahvas koguneb tantsima, laulma, võistlema, kauplema ja suhtlema . Alates 1996. aastast toimuvad kuningriigi päevad augustikuu esimesel nädalalõpul.
Alljärgnevalt Kuningriigi päeva toimumisajad ja kohad:
1. 20. august 1994 Meremäe vald Obinitsa
2. 20. august 1995 Meremäe vald Obinitsa
3. 08.august 1996 Mikitamäe vald Mikitamäe vallamaja ees
4. 02.august 1997 Misso vald Luhamaa
5. 08.august 1998 Meremäe vald Meremäe
6. 07.august 1999 Mikitamäe vald
7. 05.august 2000 Värska vald Värska Seto Talumuuseum
8. 04.august 2001 Misso vald Luhamaa
9. 03.august 2002 Mikitamäe vald Mikitamäe
10. 02.august 2003 Meremäe vald Obinitsa
11. 07.august 2004 Värska vald Värska (lauluväljak ja Seto Talumuuseum)
12. 06.august 2005 Misso vald Luhamaa
13. 05.august 2006 Mikitamäe vald Mikitamäe (kooli staadion )
14. 04.august 2007 Meremäe vald Meremäe mägi
15. 02 .august 2008 Värska vald Värska(lauluväljak)
16. 01.august 2009 Misso vald Luhamaa
Viimati toimunud Setu Kuningriigi päeva kohta kirjutab ajaleht Võrumaa Teataja järgmist:
”Kuningriigi päev pole enam pelgalt setu asi, vaid sellest tahaksid kas või kordki osa saada kõik eestimaalased. Nõnda loeti laupäeval kuningriigi külastajaid kokku umbes 6000. Kokku valiti 13 meistrit mitmelt erinevalt ametialalt. Päeva esimesel poolel toimus üks tähtsamatest võistlustest - sõnolise ehk leelutamise võistlus. Seal tuli improviseerida etteantud teemal. Lauluvõistluse meistritiitli võitis Elvi Nassar Tallinna Leelokoorist Sõsarõ.
Kuningriigi päeva korraldajad ütlesid, et tänavu oli käsitöö ja muu põnevaga kauplejaid mullusest rohkem. Püsti pandi peaaegu sada letti, kust võis setu näputööd, puumeistrite nikerdusi, aga ka süüa osta. Kõige pikem saba vonkles kruubipudru müüjate ümber ja mehed silitasid oma kõri setu õllega.
Setu Kuningriigi pidu edenes lõbusalt ja vaimukalt. Lisaks lihtrahvale võis kuningriigi territooriumil näha liikumas ka Eesti riigi peaministrit Andrus Ansipit, välisministrit Urmas Paeti, metropoliit Stefanust, endist rahandusministrit Ivari Padarit, riigikogulasi Ene Ergmad ja Ivi Eenmaad ning Vene saatkonna töötajaid, ülepiirikülalisi ja teisi tähtsaid kodanikke. Sõjaväeparaadi võttis vastu juba uus sootska. Tema eest möödusid Misso kooli küberkaitse pataljon, Meremäe merevägi, allveelaev Poloda Höödo, Poloda paabade kümblusrühm, purõjad lambad ning kahurivägi ja hulk papist rasketehnikat. 16. Setu Kuningriik lõppes kirmasega kell 1.15 uue päeva algul.
6
Muutused aegade jooksul
Päeva tähtsamad sündmused: sootska valimine, meistrite väljaselgitamine, setu laulude laulmine ja tantsimine ning käsitöölaat on kuulunud kõikide Setu Kuningriigi päevade programmi. Kasvanud on võistluste ja võistlejate, müüjate ja külastajate arv.
Kui alguses olid setud enamuses, siis nüüd on järjest rohkem tulnud publikut ja kaasalööjaid mujalt. Nende hulgas on inimesi, kelle kauged juured on seotud Setumaaga ja ka neid, kellele lihtsalt pakub huvi setude kultuur ja traditsioonid.
Setu Kuningriigi päeval on olnud auväärseid külastajaid: Eesti Vabariigi president ja peaminister, mitmeid poliitikuid, tuntud näitlejaid ja lauljaid, kultuuritegelasi, kunstnikke ja sportlasi. Suurenenud on ka välisturistide osakaal pidustustel.
Arengute ja muutuste väljatoomiseks valisin neli erinevas Setumaa vallas korraldatud Kuningriigi päeva: esimese, kuuenda, viieteistkümnenda ja kuueteistkümnenda. Järgnevalt leiab käsitlemist nimetatud päevade võrdlus.
Muutused 1. ja 6. Setu Kuningriigi Päeva korralduses
I SETU KUNINGRIIGI PÄEVA PROGRAMM :
12-13 õpetati savitööd, käsitööd, laulu ,pillimängu, tantsu
13.00 parema seto sõnalise võistlus .Võitis Anne Linnupuu Võrust
13.30 seto vägimehe, kinda-, vöö- ja sukakuduja, leiva-, sõira-, õlle- ja veinitegija ning ilusama Setomaa hobuse valimised-võistlused.
15.00 pidulik vastuvõtt, Setomaa nurkade esindajatel tuli 3. minuti jooksul anda aru oma nurga elust, kuulutati välja parimad, võeti vastu saadikuid.
17.00 kaeti Kuninga laud. Kuninga lauda said need, kes kuningriigi heaks vaeva nägid ja kellel oli korvikene kaasas, et kuninga lauale otsa jätkata.
18.00 kirmask
Sootskaks valiti Vello Anipai.
Meistriteks osutusid:
Anne Linnupuu - sõnaline
Kalmer Kikas - vägimees
Anna Horn - sõirategija
Maime Kapten - õlletegija
Maria Kala – veinitegija
6. SETU KUNINGRIIGI PÄEVA PROGRAMM :
12.00 Kuningriigi väljakuulutamine. Lipu heiskamine . Kuninga käsud .Sootska valimise algus.
13.00 Algab paremate meistrimeeste võistlus. Kuninga leivaküpsetaja, sõirameistri, õlletegija, veinimeistri ja hansaajaja selgitamine .
14.00 Setu kuninga pillimehe, sõnalise, käsitöömeistri, karjuse võistlused
14.30 Kuningriigi parema kargusetantsija võistlus
15.00 Torgu Kuningriigi külaliste tervitus .
16.00 Sõna on Setumaa Naljahambal ja Setumaa Piigal.
16.30 Kuninga meistrite väljakuulutamine
17.15 Setu Kuningriigi sõjaväe paraad
18.00 Kuningalaud ja kirmask
Sootskaks valiti Sulo Nurmeots Mikitamäelt.
Meistriteks osutusid:
Leida Heliste - kargusetantsija
Hiie Taal - leivaküpsetaja
Liisi Kikkamägi - sõiraküpsetaja
Salme Püve - õlletegija
Maria Kala - veinitegija
Harri Järve - hansaajaja
Kalju Tero - pillimees
Leida Heliste - sõnaline
Mati Palolill - vägimees
Taavi Kann – karjus
Esimese kuningriigi päeva programmi valitud tegevused, välja arvatud ilusama hobuse valimine, toimusid ka 6. kuningriigi päeval. Uute aladena olid lisandunud setu tantsu (kargusekargaja) parima oskaja selgitamine, väärtustati leivaküpsetamise oskust, selgitati parim setu vilja-viina tegija ehk hansaajaja ja pakuti võistlust lastele – selgitati parim karjus. Meistrid olid pärit setu kogukonna hulgast nagu esimeselgi kuningriigi päeval. Programmi oli lisandunud ülipopulaarne sõjaväeparaad, mis sai alguse 3. kuningriigi päevast. Üritus oli jõudnud (teist korda) Võru maakonnast Põlva maakonda Mikitamäe valda. Kasvanud oli külastatavus – kui esimesel oli osalejaid alla tuhande, siis nüüd vähemalt kaks korda rohkem ja vallamajaesine peoplats jäi seetõttu kitsaks . Probleemiks oli toitlustamine , sest nõudlus ületas pakkumist.
7
Kuningriigi hümn
Olli suurõ Säksa sõa’
Vinnõ väe oll vägeä`
Suurõmp hulk jäi saksa oräs,
Meist sai vilets Vinne viir .
Visati meid ütte viirde,
Tõisto viirde tõugati-
Sääl meid surbi Säksa rüütli,
Vinne vürtsi vindsodi.
Küll oll’ rassõ ello ellä
Püha esä Maarjamaal ,
Küll oll’ rassõ koto tetä
Katõ ilma veere pääl.
Siski esä-esä kombõ
Jõudsõ hoita alalõ.
Uma keele ,valgõ rõiva,
Uma hüa süame.
Kui mi jäll’ sis kokku tulli
Ummi vanno laulõga,
ar sis veli vele tundsõ,
sugu nakas selgümä.
Õt mi latsõ sammu pitä’
jovvasi õks tõisiga,
õt saas ’ valgõt päivä nätä’
tulõvikuh Setomaa –
nõsta üles uma lipu,
käüsekange kirivä,
tüllütulijalõ paku
mõrro seto sibulat.
Kui no jälki uma Peko
Om Seto riigih kuningas,
Küll sis varsti vahtsõst nakas
Setomaa kõik häitsemä!
8
Sootskad ja aasta, mil nad sellesse ametisse(taas) valiti:
1. Vello Anipai (1994)
2. Paul Hagu (1995)
3. Paul Hagu (1996)
4. Paul Hagu (1997)
5. Volli Kera (1998)
6. Sulo Nurmeots (1999)
7. Aare Hõrn (2000)
8. Inara Luigas (2001)
9. Inara Luigas (2002)
10. Evar Riitsaar (2003)
11. Evar Riitsaar (2004)
12. Evar Riitsaar (2005)
13. Evar Riitsaar (2006)
14. Aare Hõrn ( 2007)
15. Silver Hüdsi (2008)
16. Õie Sarv (2009)
9
Kokkuvõte
Uurimistööst saab ülevaate kuningriigi päeva olemusest ja korraldamisest, kusjuures ülevaate aluseks on kõik siiani peetud kuningriigi päevad.
Setu Kuningriigi Päevast on saanud 1994. aastast alates regulaarselt toimuv setude kokkutulek, mis on avatud kõigile ning mida üsna paljud rahvahulgad teavad kui lõbusat ja omapärast rahvapidu Lõuna-Eestis. Seda tõestab suur publikuhuvi, mis on aasta-aastalt kasvanud. See on rahvapidu kirju ja tiheda programmiga, kus mitmekesist tegevust pakutakse erinevatele vanusegruppidele. Kuna peo juhtimine, laulu- ehk sõnalise võistlus ja muudki tegevused on setukeelsed, eeldab see osavõtjateltki vastavat keeleoskust või selle mõistmishuvi. Seega on Setu Kuningriigi Päeva traditsioon väga tähtis setu keele säilitamise seisukohalt.
Kuningriigi päevade edu on taganud eristumise teistest Eestis peetavatest suveüritustest ja laatadest. Ainulaadne setu pärimuskultuuri kasutamine, arendamine, väärtustamine ja tutvustamine läbi võistluste, improvisatsioonide, näitusmüükide jm, on tõstnud ta mitte ainult Setumaa rahvarohkemaks, vaid suuremaks taoliseks ürituseks Kagu-Eestis.
Uurimistööd tehes sain teada, kuidas see päev alguse sai ja miks seda üldse korraldama hakati. Väga huvitav on uurida varem toimunud kuningriigi päevi ja neid omavahel võrrelda. Sain hea ülevaate Kuningriigi päeva toimumisaegadest ja –kohtadest. Kuningriigi päeval kõlab setu hümn ja lehvib setu lipp, see on koht, kus setud saavad olla uhked oma päritolu üle ning see on üks võimalus tugevdada oma identiteeti.
10
Kasutatud allikad
Kuningriigileht
Ajaleht Setomaa
Koit
Koduloo õpik
Värska valla leht
Internet http://www.mikitamae.ee/setokuningriik/index.php?option=com_content&task=view&id=17&Itemid=30
http://arielu.ee/est/polva/?news=950379&category=1&Seto-Kuningriigi-Kroonikogo-maaras-valimise-korrast
11
Seto Kuningriigi Päeva Lastepäeva programm
Alljärgnevalt 9.kuningriigi Latsipäävä(Lastepäeva) proggramm:
14.00 oodatakse noori setosid, kes esindavad oma nurga koole alustusel ja rivistusel
15.00 hakkab sõit Mikitamäe vallast Lüübnitsa külla ,kus meie sõbrad venelased viivad lapsi paadiga Peipsi peale kalu püüdma. Siis neid puhastatakse ,soolatakse.
17.00 järve äärest Mikitamäele tagasi jõudnud, tuleb noortel setodel ette näidata Kuningriigi Pöeva jaoks selgeks õpitud kava. Kava sees tuleb kõnelda sellest ,kes mida aasta jooksul koolis seto kultuuri hoidmiseks on teinud. Võitja kool saab „Seto Kuningriigi Koolikõsõ“ tiitli ja auhinna. Pärast etteastet tehakse tuld ja lüüakse tantsu ,süüakse suppi ja minnakse telki magama.
12
Fotod Setu Kuningriigi Päevast
Sõjaväeparaad.
Sõjaväeparaad.
Karguse tantsimine.
Ülemsootska valimine.
13

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 14 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

grazu Õppematerjali autor

uurimistöö Kuningriigi päevast

setu hümn setumaa setu kuningriigi päev

Sarnased õppematerjalid

ppt

Seto kuningriigi päeva esitlus

· Koos Heno Sarvega alustasid 1970. aastail Eesti esimeste vanade meestelaulude laulmist kooris Hellero. · Praegu eesti ja võrdleva rahvaluule erakorraline vanemteadur. · Hagu on peamiselt uurinud seto rahvaluulet ning kombestikku, aga ka eesti folkloori laiemalt. Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust Aare Hõrn · Aare Hõrn on sündinud 09. augustil 1959.a Meremäe vallas Antkruva külas. · Ülemsootska aastatel 2000 ja 2007 · Seto Kuningriigi päeva põhiteostaja. · Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige. Aare Hõrn Seto Kuningriigi päeval Mikitamäel Kuningriigi päeva korraldamine · Kuningriigi päeva korraldab üks Setomaa vald Värska, Mikitamäe, Meremäe või Misso. · Peopäeva eelõhtul või hommikul peetakse kirikus jumalateenistus, valmistatakse traditsioonilisi toite. · Alates 1996. aastast toimuvad kuningriigi päevad augustikuu esimesel nädalalõpul. Kuningriigi päeva programm

Uurimistöö

rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja

Kultuurilugu

226

doc

Portugali põhjalik referaat

10.Guarda ringkond 11. Coimbra ringkond 12. Aveiro ringkond 13. Viseu ringkond 14. Bragança ringkond 16 17 Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138-136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711.aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139.aastal rajas Alfonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). 1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse. Brittide abiga aeti Napoleoni väed välja, toimunud liberaalse revolutsiooni tulemusena võeti 1821 vastu esimene põhiseadus. 7

Geograafia