Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"keel ja kõne" - 509 õppematerjali

thumbnail
6
docx

Tunnetuspsühholoogia - Keel ja kõne

Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Keele suulist kasutamist nimetatakse kõneks. · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena · suuline-kirjalik kõne 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektsem. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadab tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lauseülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge...

Tunnetuspsühholoogia ja...
287 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Keel ja kõne

Mis on keel ja mis on kõne ? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandam...

Eesti keel
151 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Keel ja kõne

Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Kõne on selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena 2) Mille poolest on kõne kuulamine a) lihtsam b) keerulisem kui teksti lugemine? Suuline kõne on kirjalikuga võrreldes lühem, sõnavaralt erinev ning grammatiliselt vähem korrektne. Jutule lisanduvad zestid ja miimika. Seega suhtlusest saadav tagasiside võib oluliselt muuta sõnade tähendust. Kirjalik kõne on teistsuguse lause ülesehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge. 3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused? Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse sam...

Tunnetuspsühholoogia ja...
65 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keel ja kõne keeleline areng

, Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile KEEL JA KÕNE (Keeleline areng) .Keele omandamise teooriad. ÕPPIMISTEOORIA: keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel ehk kinnitamisel. Kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida, nende vigu parandada. Vanemad kinnitavad neid lapse öeldud häälikuid, mis on emakeeles olemas ja teisi ignoreerivad, seega pole neljakuulise lapse häälitsustes märgata emakeele mõju, kuid 9-kuune kasutab just emakeele häälikuid. Teooria vastuargumendid: Lapsed, kellel pole kombeks teiste juttu imiteerida, ei jää oma kõne arengus imiteerijatest maha. Selle teooriaga ei saa seletada ülereguleerimise nähtust, mis on sage 3-4 a laste kõnes. (ülereguleerimine ­ laps teeb vigu, mida ta varem ei te...

Sissejuhatus psühholoogiasse...
216 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Keel ja Kõne

Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid...

Psühholoogia
183 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keel ja kõne

Mis vahe on keelel ja kõnel ? Tooge näiteid. Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav senantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel. Tüüpiliselt inimlik nähtus. On välja kujunenud koos inimühiskonnaga, tööprotsessis ning on sotsiaalsete kogemuste salvestamise ning põlvest põlve edasiandmise vahendiks ning seega kultuuri edasikandjaks. Keele suulist kasutamist nim kõneks. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. 2. Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov? Keel annab võimaluse luua teksti 3. "Olemusest keele tahan teada asju" ­ Mis on siin valesti? Loogilise sõnade järjestuse puudumine, lausest pole võimalik aru saada. Grammatika 4. "Venilased kodraselt volpusse kulmasid...

Psühholoogia
100 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kultuur, kõne ja mõtlemine

mai 15.15 T318 Teadus Teadus keskajal märkimaks ükskõik millise teadmiste haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu rakenduseta. Kasutati vastandina kunstile. Oluline valida määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. 1726 Watts (16741748) teadus on õpetatud meeste korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, tuleb teha metoodilise vaatluse uuringuid. Kui ei tea, kust idee on tulnud, ei pruugi me sellest aru saada. Statistilise andmeanalüüsi meetodeid kasut tänapäeva psys. Selleks et teha põhjuslikke järeldusi, tuleb teada, millel (nt mõõtmisskaalad) põhinevad teadmised. Teaduslik meetod> rakendus. Määratleda võib suvalistel viisidel. Teadmiste liik, mi...

Kultuur, kõne ja mõtlemine
145 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kõne eesti keel 12.klass

Kõik me ju tahame, et kodus oleks võimalikult hea ja mugav elada, seega peame pidevalt midagi parandama ja täiustama. Kõige efektiivsem on maailma parandada üheskoos, mida rohkem on osalisi, seda kiiremini töö tehtud saab, lihtne loogika. Koostööd segab aga inimeste suhtumine teistesse. Eriti mõjutavad seda eelarvamused ja mõistmatus. Siinkohal saabki iga inimene ise maailma paremaks muuta, tuleb vaid oma mõttemaailma muuta. Eelarvamused tekivad iseenesest ja tavaliselt isegi ei mõelda, et see kuidas teise inimesega suheldakse on nendest tingitud. Suurt rolli meie arvamuses mängib ka meedia. Eriti praegusel ajal, mil pagulased on igapäevaselt meediapildis. Mustanahalisi kujutatakse kriminaalidena. Kujutage ennast korra mustanahalisena. Palju õnne! Te olete nüüd ametlikult vägistaja. Terve rass on sildistatud mõne mustanahalise kuriteo pärast. Miks aga siis ei sildistata...

Kõne ja väitlus
57 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kordamine aines „Keel ja ühiskond”

Selgita, too näiteid. Keel kui märgisüsteemi kasutatakse teadete edastamiseks. Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Näiteks, kui inimene on õppinud keelt ning selle märke ehk erinevaid tähti, siis ta oskab end nende abil väljendada ning oma mõtteid, arvamust ja ennast teistele selgitada. 2) Mis on keelemärk? Selle duaalsus? Motiveeritud ja motiveerimata märgid? Näited! Keelemärgid jagunevad kaheks: Loomulikud märgid: nt suits, kui kuskil on, teab inimene kohe, et seal on ka tuli. Ja kokkuleppelised märgid: nt k+a+s+s=kass. St, et nende märkide ära õppimisel inimene saab aru, mida on mõeldud nende tähtede kokku kir...

Eesti keel
55 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kõne teemal "Noored ja alkohol"

Küsimused palun esitada kõne lõpus. Alkoholi tarbimine on läbi ajaloo olnud seotud mitmete traditsioonidega. Enamasti saab alkoholi tarbimine alguse teismeliseeas, kuid uurimused on näidanud, et alkoholi esmatarvitajate keskmine vanus langeb pidevalt. Samuti kasvab pidevalt tarbitava alkoholi kogus, ning seda suuresti noorte seas. Väga paljud alaealised ootavad nädalavahetusi, et salaja alkoholi kellelgi osta lasta ning siis end purju juua. Noortele tundub see lahe olevat. Tihti uhkustatakse sellega, kui täis keegi jäänud oli ning millised lollusi korda saadeti. Pealtnäha on see nende jaoks täiesti süütu lõbu. Mõeldakse vaid, et selle peale kulub omajagu raha, kuid vastutasuks on lõbus tuju ning seltskond. Mis on alkohol? Tegelikult on alkohol uimasti, mille üleliigsel tarbimisel võib tekkida äge mürgitusseisund,...

Eesti keel
155 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Kõne ja kõnepidamine

KÕNE... ... on eesmärgistatud suuline esinemine, suhtlemine kõneleja ja kuulajate vahel. KÕNE (õp lk 35)... ... erineb tavalisest suulisest kõnest ja vestlusest selle poolest, et üks inimene esineb pikema, sageli varem läbi mõeldud sõnavõtuga. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks igal elualal ja elus üldse, sest mida paremini oskame oma mõtteid, taotlusi ja plaane teistele selgitada, seda edukamad oleme. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks elus üldse, nt: Olete ekslikult ostnud bussipileti Tartusse sõitmiseks vale kuupäevaga, vaja ümber vahetada: põhjendamine. On vaja juuksurile selgitada, millist soengut soovite: selgitamine. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks elus üldse, nt: Soovite sõpru veenda minema vaatama kinno filmi, mida teie soovite: tuleb osata veenda e mõjutada. Tahate aidata õde või venda mingis õppeaines: tuleb osata selgitada. KÕNE pidamise oskus tuleb kasuks el...

Eesti keel
33 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Missugune on õnnestunud kõne ja hea kõneleja

Kõnesid on peetud juba antiikajast saadik. Välja on kujunenud kõneliigid ning nende otstarve on erinev. Kõne eesmärk võib olla informeerimine, propaganda ja veenmine või inimeste tunnete mõjutamine. Tänapäeval analüüsitakse eeskätt riigiesindajate või avaliku elu tegelaste kõnesid, kuid milline on siiski õnnestunud kõne ning kes on hea kõneleja ? Olenemata kõneliigist tuleks meeles pidada kõne esitamise põhjust ning kõne eesmärki, siis on kindel, et ei räägita teemast mööda. Samuti on kõne puhul oluline selle ülesehitus. Kõnele eelneb rääkija viisakas pöördumine publiku poole, et nende tähelepanu köita. Kõne algab huviäratava sissejuhatusega, seejärel mõtestatakse lahti kõne olemus või probleem. Esitatakse põhiväide ning tõestatakse seda, millele järgneb poleemika ehk vastuargumentide leidmine ja nende ümber lükkamine. Lõpetuseks tõestatud põhiväitest jä...

Eesti keel
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kõne Kohustuslik kirjandus - poolt ja vastu

Usun, et nõustute minu väitega, et kohustuslik kirjandus on iga kooliõpilase jaoks möödapääsmatu. Loetud raamatute põhjal tehtud tööde eest saadakse hindeid ning need omakorda mõjutavad õpilase eesti keele või kirjanduse hindeid. Kohustusliku kirjanduse loeteludes leidub raamatuid, mida on lausa lust lugeda, kuid ka neid, mida kohe mitte kuidagi läbi ei suudeta lugeda. Siinkohal tahaksingi esitada oma arvamuse kohustusliku kirjanduse kohta, tuua välja miinused ja pakkuda oma variandid, kuidas probleemi kõigile osapooltele, antud juhul siis õpilastele ja õpetajatele, meelepäraselt lahendada. Tihti mõtleme meie, kooliõpilased, et õpetaja vihkab meid, kui käsib meil lugeda raamatuid, mis on nii igavad, et pärast esimese leheküljega lõpule jõudmist võiks juba magama jääda. On ju arusaadav, et iga noor peab tutvuma kõigi nende kuulsate kirjani...

Eesti keel
143 allalaadimist
thumbnail
2
doc

1. septembri kõne eesti ja vene keeles

Koolimajad on avanud oma uksed nii vanadele tuttavatele nägudele kui ka alles esimest korda kooliteed ettevõtvatele lastele. Esimesel koolipäeval on raske öelda, kes rohkem elevil on ­ lapsed või vanemad. Eriline tähtpäev on ta siiski. 1. september on teadmistepäev ning tähtis päev paljudele inimestele nagu õpilased, õpetajad, professorid, üliõpilased, lapsevanemad ning üleüldse nendele, kes töötavad kõikvõimalikes õppeasutustes. Selle päeva peategelased on siiski õpilased ning eriti esimesse klassi astujad. See on päev, kui laps teeb oma esimesed sammud iseseisvuse poole, saades endale väärika tiitli ,,õpilane" ja hakates endasse vaikselt tarkust sisendama. Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni lõpuks oligi viimase augustipäeva õhtu ning hommikuse aktuse puhuks said kõik riided mitu korda üle kontrollitud....

Vene keel
41 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kõne teemal ''Jõugud, kambad ja sõpruskonnad''

Tavaliselt suheldkse sõpruskonnas väga aktiivselt ja tuntakse inimesi, kes on selles sõpruskonnas. Jõugus või kambas vahel ei tuntagi kõiki liikmeid ja kõigiga ei suhelda. Tuntakse võibolla ainult nägupidi ja nime, kuid inimest ennast üldsegi mitte. Öeldakse, et sõprus on nagu lill- seda tuleb hoida, kaitsta ja kasta, et ta õitseks. Mina arvan, et sõprus on midagi enamat. Sõprus on üks neist asjadest, mis elus püsimisele väärtuse annab. Sõprus on ühine, sõnulseletamatu aimdus, ühine veendumus, samasihiline püüe või vahest ehk ka erimeelsus, aga vastastikuse mõistmise varal, mil mõistmine ülendab erimeelsusegi. Sõprus sünnib vastastikku. Tavaliselt on sõpruskonnas samasoolised isikud, hiljem ka vastassoolised . Sõber teab ja mõistab sinu puudusi ja voorusi. Sõber on alati olemas, kui teda vajatakse ning isegi siis, kui teda ei vajata. Sõprus täiustab õnne ja leevendab kurbus...

Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Eesti suuline keel ja suhtlus

Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti. Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?), käsklausega (Palun öelge mulle rektori telefon!) või jutustava lausega (Ma ei tea rektori telefoni.). Kokkuvõttes on meil hulk erinevaid enam või vähem sünonüümseid keelevahendeid. Sellised variandid ei moodusta keeles suvalisi kämpe, vaid s...

Eesti keel
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti ja eestlased välismaal - kõne

veebruaril 95-aastaseks. Eesti keel , meie kallis kodumaa ja kaasmaalased on meile nii südamelähedaseks saanud ainult seetõttu, et oleme suutnud säilitada oma iseseisvust, vaatamata loendamatutele sündmustele, mis teda ohustanud on. Oleme tõrjunud välja kõik sissetungijad ning jäänud truuks oma armsale, imelisele Eestimaale ­ see on midagi, mida paljud rahvad pole suutnud saavutada. Vabana tunnevad end inimesed siin riigis ning käituvad vastavalt. Meie kodanikud käivad avastamas teiste maade võlusid ja imesid ning rändavad tohutute vahemaade taha, ületades palju barrikaade ja tõkkeid, mida elu neile ette viskab. Paljud naasevad, mõnele jääb meie riigipiir aga alatiseks kaugustesse. Küllap tunnevad, et sündisid valesse kohta ning nad ei kuulu sinna ja rabelevad lahti ahelatest, mis neid kinni hoiavad. ,,Veni, vidi, vi...

Eesti keel
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

20. ja 21. sajandi eesti keel ja sõnavara muutumine

ja 21. sajandi eesti keel ja sõnavara muutumine Eesti keel on aastate jooksul väga palju muutunud. Samuti ei suuda keele tulevasi käänakuid mitte keegi ette ennustada. Keelte, seejuures nende sõnavara muutumine on arengu loomulik avaldumine. Mis muutub ja kuidas ­ seda saame öelda ainult tagasi vaadates, võrdluses keele varasema olemisega. Tulevikku võime vaid oletada. 1990-ndate lõpuaastatel olid eesti keeles toimivad muutumistendentsid sedavõrd kindlad, et kutsusid esile avaliku mõttevahetuse ajakirjas Keel ja Kirjandus (1998-2000, ühisnimetuse all ,,Muutuv keel"). Sõnavaraga seaoses väljendasid paljud sõnavõtjad muret keeles valitseva anarhia ja võõrkeelendite pidurdamatu sissetungi pärast, kuid ohu olemusest ja ulatusest polnud veel ülevaadet. Rõhutati vajadust kaitsta eesti keelt teda risustavate, tema omapära ja väljendusvõimet vaestavate võõrmõjude, eriti inglise keelest võetud tsitaatsõnade laviini eest. En...

Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti keel enne, nüüd ja tulevikus

KÕNE Eesti keel enne, nüüd ja tulevikus Tere, kallid klassikaaslased! Mina olen Karin 10-1 klassist ja ma tutvustan teile täpsemalt, kuidas on arenenud eesti keel ja milleine peaks olema see tulevikus. Eesti keel on läänemere lõunarühma kuuluv keel, mille varasem nimetus oli maakeel. Selle lähimad sugulased on läänemeresoome keeled ­ vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes miljon inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on ka riigikeeleks. Alates 2004.aastast on eesti keel üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Eesti keele tähestik võrreldes teiste riikidega on küllaldki erinev tänu oma erilistele täpitähtedele, mida on keeruline välismaalastel öelda, kuna nemad neid ei kasuta. Meie emakeele eristab ära paljudest teistest keeltest seoses häälikute pikkusega, mis annab sõnadele hoopis teie tähenduse nagu näiteks lina/linna. Eesti keelt saab võrrelda teiste ke...

Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne (Referaat)

Luua Metsanduskool Maastikuehitus Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne Referaat Ana Tilkson, MEPK I Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu.............................................................................7 5. Tunded ehk emotsioonid......................................................8 6. Mõtlemine......................................................................9 7. Kõne...

Inimese õpetus
87 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun