Meedia Kodukirjand (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Mis on meedia?-essee

Meediakanalit võib iseloomustada kui allikat , millel puudub vahetu kontakt ja massikommunikatsioonil on teatav ettemääratus , seisund või olemus. Vastuvõtjale on esitatud maksimaalne mõjutatavus ja võitlus psühholoogiliste hoikakutega. Meediakanalilt levib info järgmisena: on olemas teave või sõnum , mis on selleks infoks mida tahetakse edastada , siis on olemas kanal , mis koostab selle info kohta teate ja edastab selle vastuvõtjale , kes mõtestab info lahti ja saab aru. Üheks meedia osaks on ka kommunikatsioon. Kommunikatsioon on dünaamiline protsess , mis ei seisa paigal ja on kui üks staatiline üksus. See on pidevalt jätkuv ja ilma kindla lõpu ning alguseta. Kommunikatsioon kandub edasi ringlevalt. Kommunikatsioon on kordumatu sarnasusega ja kommunikatsiooni mõju on võimatu ette ära proovida. Seda ei saa ka tagsi pöörata algusesse. Kommunikatsioon on üsna kompleksne ja võimaldab palju kommunikatsioonivariante.

Meedia

9

docx

Meedia ja sugu

Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 Meedia ja sugu Referaat Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Mis on meedia? Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia ülesandeks on kajastada arvamuste paljusust , et igaüks saaks erinevaid seisukohti võrrelda ja nendest omi järeldusi teha. Kuidas tekkis meedia? · Teave levis vanematelt noortele, · Tehnika arenedes edastati sõnumeid massidele, · Tööstuse arenedes tekkis reklaamivajadus ehk toodang tuli kellelegi maha müüa, · Demokraatia arenguga tekkis vajadus tuua poliitika ühiskonda, · Majanduse arenedes tuli teabelevi vajadus, · Ühiskonna tagasisidekanal · Ja tänu majanduse arenemisele tekkis vaba aega ja see omakorda tekitas vajadust meelelahutusele.

Ühiskond

21

doc

McQuail "Massikommunikatsiooniteo oria"

Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele ­ kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta ­ see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse

28

doc

Kõne koostamine ja esitamine

Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood ­ 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda, sõltub eelkõige k�

Väitlus

16

docx

Väljendusoskuse kontrolltöö - inimkommunikatsioon

Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? Sõnum võib teiseneda, muutuda *Tasandamine... osa detaile jäetakse ära*Teravdamine... osa detailidega liialdatakse*Kohandamine... kohandatakse oma nägemusega 82. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? Kuulujutud on inimkommunikatsiooni vältimatu osa: (K=t*e*1/K; K-kuulujutud, t-tähtsus, e-ebamäärasus, k- kriitiline meel)? 83. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Meedia Suur Auditoorium Kommunikatsiooni allikas Tagasiside piiratud Sõnumite valik sõltub paljudest teguritest: majanduslikud, seadusandlikud, tähtajad, eetika, konkurents, uudise väärtus Massikommunikatsiooni eripära Ø Massimeedia kõige olulisem omadus ­ ta peab paljudele kättesaadav olema. Ø Saatjaks alati organisatsioon või tema palgaline liige( ajakirjanik, teadustaja, produtsent jne). Ø Piiratud ja kontrollitud ligipääs saatja vahenditele.

Väljendusoskus

75

docx

Kognitiivne psühholoogia

Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po

Psühhomeetria

56

doc

Semiootika konspekt ja küsimused

1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r

Semiootika

42

docx

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioon

Kognitiivne psühholoogia

Kommentaarid (0)