Mis on meedia?-essee (6)

Mis on meedia?

Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsiooni kandjate ühine nimetus.

Meedia allharud:

-Kõne, telefon
-Heli- ja videolindistused
-Paber
- Massimeedia : ajaleht, ajakiri, film , raadio, televisioon
- Internet
Meedia levib nii aktsiaalselt kui retiaalselt. Aktsiaalses levikus on info levik ühelt ressursilt teisele. Aktsiaalse variandi info võib olla edasi levimisel natuke muutunud ja mitte täpne. Retiaalses levikutüübis on info edastatud ühest keskusest kõikidele vastuvõtjatele ning siis võib kindle olla info õigsuses.
Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle iformatsiooni tähtsused on uudis , meelelahutus , arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega.
Info esitus on oluline. Info on kindlalt suunatud kelllelegi , kuid rahvapärast teksti pole hea kasutada ja info on uudiste edastamise vahend. Infos on kõigil asjadel mingi mote. Meediale on kahjuks vähe tagasisidet. Ette valmistatud kõne on kindla teavega , suunatud kindlale aadressile , edastatud spetsiaalsete vahenditega , mõeldud laiale kuulajaskonnale ja selle tagasiside on suhteliselt väike.
Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. Oma olemuselt on see vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda , jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit.
Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem , mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja avatud süsteem , mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel. Esineb füüsiline vahemaa kaugus , sotsiaalselt erinevad sotsiaalsed grupid , teabest arusaamine ja meeldivama valik.
Massikommunikatsioonivahendid ei võistle omavahel , sest neid on tavaliselt mitu. Televisioonisaated ühtlustuvad. Massikommunikatsioonivahendite eelistused olenevad mitmest tegurist , millest isiklik mõjutamine on kõige mõjusam. Massikommunikatsioonivahendi info on valikuliselt vastuvõetav , aga seda infot proovitakse veenmise abil mõjutada.
Meediakanalit võib iseloomustada kui allikat , millel puudub vahetu kontakt ja massikommunikatsioonil on teatav ettemääratus , seisund või olemus. Vastuvõtjale on esitatud maksimaalne mõjutatavus ja võitlus psühholoogiliste hoikakutega. Meediakanalilt levib info järgmisena: on olemas teave või sõnum , mis on selleks infoks mida tahetakse edastada , siis on olemas kanal , mis koostab selle info kohta teate ja edastab selle vastuvõtjale , kes mõtestab info lahti ja saab aru.
Üheks meedia osaks on ka kommunikatsioon. Kommunikatsioon on dünaamiline protsess , mis ei seisa paigal ja on kui üks staatiline üksus. See on pidevalt jätkuv ja ilma kindla lõpu ning alguseta. Kommunikatsioon kandub edasi ringlevalt. Kommunikatsioon on kordumatu sarnasusega ja kommunikatsiooni mõju on võimatu ette ära proovida. Seda ei saa ka tagsi pöörata algusesse . Kommunikatsioon on üsna kompleksne ja võimaldab palju kommunikatsioonivariante.
Meedia üheks osaks on sellega kaasnevad psühholoogilised hoiakud. Nagu me teame on media suunatud konkreetsele sotsiaalsele grupile , kindlal sobival ajal ja temas on arvestatud psühholoogilise konkurentsiga ning tänu sellele on saavutatud maksimaalne mõju või tagajärg. Edu on saavutatud tänu emotsionaalsele komponendile teaves , mis inimlikustab antud teabe. Psühholoogilised mõjutused keskenduvad sellele et toetavad ideed esitatakse kohe algul ja et sellele järgnevad vastukäivad elemendid. Poolt argumendid on toodud välja emotsionaalsemalt ja vastukäivad argumendid on ratsionaalsema väljundiga.
Psühholoogilised mõjutused keskenduvad sellele, et toetavad ideed esitatakse kohe algul ja et sellele järgnevad vastukäivad elemendid. Poolt argumendid on toodud võlja emotsionaalsemalt ja vastukäivad ratsionaalsema väljundiga. Mõjutustega kaasneb ka see et poolt olevad argumendid on lihtsamaskeeles esitatud ja vastukäivad raskemas keeles. Põhjus on see et lihtsam keel on kergesti meelde java ja raskem keel tavaliselt kustub mälust. Psühholoogilised mõjud sunnivad tihti alluma massikommunikatsioonile , mida on tunda monopoli puhul , kus toimub arvamuste omaksvõtt. Samuti sunnitakse ka alluma grupisurvele , millel on positiivselt tugevdav efekt. Ka on arvestatud operatiivsusega , mis tagab esitmest korda kuuldes , lugedes või vaadates kõige suurema efektiivsuse.
Meedia mõjutab inimeste igapäeaelu ja vahel püüab seda ka korraldada. Meedia on olemuselt mitmetahuline ja tema väljendusviisid on väga erinevad.