50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
grettuke91
Õppematerjali autor
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Noorsootöö-ja täiendõppe osakond Kuulmispuue Õpimapp Koostaja: Loore Kääramees Juhendaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude funktsionaalsetest piiranguteks on helide eristamisraskused (inimene ei suuda eristada talle vajalikku heli taustamürast). Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad sensoneuraalsed põhjused, näi
Haridusalasteks eesmärkideks on: 1. vanusele vastav esimese keele lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulamisoskuse omandamine; 2. teise keele hea lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulmise järgi arusaamisoskuse omandamine; 3. vastavas klassis nõutavate üldhariduslike oskuste omandamine teistes ainetes, nagu matemaatika ja looduslugu; 4. nii koduse keele kõnelejate kui ka sihtkeele kõnelejate kultuuri mõistmine ja hindamine. Seega on keelekümblusprogrammis kakskeelne haridus lisaväärtus, kuna eesmärgiks on mõlema keele (K1 ja K2) funktsionaalse oskuse oman-damine ning mõningatel juhtudel ka kolmanda keele valdamine (vt Genesee, 1998, nt). Kõige iseloomulikum joon keelekümblusprogrammis ongi asjaolu, et teises keeles õpetatakse tavalisi üldhariduslikke õppe-aineid, nagu matemaatika ja looduslugu. Keelekümblusõpilastelt oodatakse nendes õppeainetes samu tulemusi kui oma
............................................10 3.2. Sõnavara õppimine...................................................................................11 3.3.Kuulamine,lugemine,rääkimine.................................................................13 4. Meetodi valik..............................................................................................17 4.1. Traditsioonilised meetodid......................................................................17 4.1.1. Grammatika-tõlke meetod,lugemismeetod..........................................17 4.1.2. Otsene meetod, audiolingvaalne meetod, kognitiivne meetod............18 KOKKUVÕTE..............................................................................................20 ALLIKALOEND..........................................................................................21 SISSEJUHATUS Tänapäeval on väga populaarne keelte õppimine. Kui rohkem sa tead keeli, seda palju
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, e
Bioloogiline (neurofüsioloogiline) psühholoogia põhineb püüdeil tuletada psüühika funktsioneerimise seaduspärasused neurofüsioloogilistest, -anatoomilistest ja -keemilistest faktidest. Meetodiks eksperiment (plaanipäraselt ja süstemaatiliselt korraldatud katse). Psühhodünaamiline (psühhoanalüütiline) psühholoogia uurib inimkäitumist mõjutavate alateadlike impulsside ja konfliktide päritolu, püüdes nende kaudu seletada psüühika ja käitumise häireid. Meetod: Alateadlike konfliktide taastoomine teadvusse (unenägude ja väljendusvigade sisu analüüsi ning sõnade vaheliste seoste ehk assotsiatsioonide leidmise kaudu) võimaldab neid (osaliselt) lahendada ja selle tulemusena häireid ravida. S. Freud, C.G. Jung, A. Adler: Tänased probleemid on lapseeas lahendamata jäänud konfliktide tagajärjeks. © AAVO LUUK 2003 - 2004
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid