ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Bütsantsis polnud pikka aega Keisri ainuvõim polnud päritav, ta määras endale ise järeltulija. Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles 11. Sajandil. 4. Riik sekkus eraettevõtlusesse, et tagada kaupade kvaliteet ja kõrged kaupade hinnad. Seepärast pidid kaupmehed ja käsitöölised koonduma kolleegiumidesse, mis vastas riigi ettekirjutustele. Riik kehtestas hinnad ja laenuprotsendid. Kaupmeestelt nõuti ka ametieksami sooritamist. 5. Linnas olid olemas mitmed kommunaalteenused: saunad, haiglad, kanalisatsioon, spordiplatsid, koolid. Äritänav Mese, mis oli ääristatud turgude, kaubamajade ja restoranidega. Inimesi kohtas väljas nii päeval kui öösel. Linnas oli ka väga suur toiduvalik. Linna õitseng tugines kaubandusel ja oma asukohal, kuna linn oli rajatud strateegiliselt väga heasse punkti ühendades paljusid mere- ja kaubateid.
Suurelt jaolt oma soodsa asendi tõttu suutiski Bütsants püsima jääda, samal ajal kui Lääne-Rooma keisririik barbarite rünnakute all kokku varises. Tänu piirkonda läbivatele mere- ja maismaateedele rikastusid Bütsantsi linnad kaubanduses arvelt, aga ka oma kõrgetasemeliste käsitöötoodete müümisest. Bütsantsi territooriumil elas palju vabasid talupoegi, orje oli suhteliselt vähe. Tänu kaupmeestelt, käsitöölistelt ja talupoegadelt korjatud maksudele oli Bütsantsi keisritel piisavalt raha, et värvata palgasõdureid. Palgasõdureiks hakkasid heameelega kreeklastest talupojad. Seetõttu ei pidanud keisrid palkama oma teenistusse väheusaldusväärseid germaanlasi. Bütsantsi õnneks jäi ta kõrvale germaanlaste peamistest rändeteedest, seega oli surve Bütsantsile väiksem.
Pirita klooster Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Üks neist - Hinrich Swalbart - juhatas ehitustöid. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16
KREEKA RAHVUSLIK ÄRKAMINE! Kreeka oli pikalt kuulunud Türgi võimu alla: Mandri-Kreeka elanikud kannatasid kõrgete maksude all ning hiljem Osmanite riigiajal sisuliselt pärisorjuses. 18. sajandil kerkis Kreekas esile laevastikuga jõukaks saanud kaupmeeskond, kes domineerisid Türgi sisekaubanduses, lõid sidemeid Vahemere, Balkani ja Lääne Euroopaga. Kaupmeestelt jõudsid kreeklasteni ka reformatsiooni-ja valgustuse ideed + Prantsuse revolutsiooni ideaalid. 18. sajandi lõpus avaldas Kreeka riigimees Rigas Feraios Viinis: 1. Kreeka iseseisvust käsitlevad dokumendid 2. Rahvushümni 3. Detailse maakaardi Nii andis ta sealsetele mõista, et Kreeka on liikumas iseseisva riigi poole. Kreeka iseseisvussõda(1821-1828): 1814. aastal asutati salaorganisatsioon Filiki Eteria ehk Sõprade Ühing, mille eesmärgiks oli Kreeka vabastamine
karjamaale, sest tänaval on värske sõnnik. Raehärra ei soovi oma riideid määrida ja ta otsustab kõndida tagasi ning suunduda raekoja platsile. Teel raekoja platsini kõnnib raehärra mööda tsunftihoonest. Hoone on suur ja võimas. Sellest liikusid inimesed pidevalt sisse ja välja. See oli kalurite tsunftihoone kuna vapil oli sinisel taustal 2 kala. Raekojaplatsil peetakse turgu. Seal müüvad kaupmehed inimestele kaupa. Igal pool käis suur sagimine, sest inimesed tahtsid kaupmeestelt kaupa osta. Enamasti oli lettidel näha kapsad, naerid, peedid, porgandeid ja sibulad kuid oli ka müüa herneid, ube ja läätsi. Müüdi ka soola ja ürte nagu pipar. Muidugi ei puudunud ka lettidelt puuviljad, liha, kala, siid jne. Raekojaplatsil oli ka suur ilus gooti stiilist ehitatud kirik. Seda stiili pole inimesed veel väga palju kasutanud kuna selline stiil oli eksisteerinud ainult paarsada aastat. Raekojal oli ka tornis mehaaniline kell. See oli linna suurim uhkus
TÖÖSTUSLIK PÖÖRE sai alguse eri riikides, eri aegadel Käsitöölt-masintööle, manufaktuurilt-vabrikule Eeldused: 1.Põllumajandus pööre(maa muutus eraomandiks-tootmise suurenemine,tööjõu ülejäägid 2.Vaba tööjõud(tööjõudu saadi...maalt linna läinud inimesed) +tööjõuna kasutati ka manufaktuuride töölisi, kes olid tööjõuks vabrikutes 3. Raha e. Kapital(et osta/ehitada/hankida/maksta masinad, hooned, tooraine, palgad) raha hangiti suur kaupmeestelt-kaubandus tõi palju sisse. 4. Turg e. Nõudlus vastavatele toodetele(turu moodustasid/vabriku toodangu turu- linnakodanikud,kes ise ka mõned vabrikutes töötasid. Turu moodustasid-talupojad. 5. Tehnika areng(oli vaja leiutada, valmis ehitada masinad vabrikutesse Eri riikidel eri aegadel t.pööre Inglismaal algas tööstuslik pööre 1760-80a, lõppes 1850. Masintootmine igal pool Inglismaal 1850a. Prantusmaal t.pööre 19.saj alguses, lõppes seal 1860ndatel. USA t.pööre 19
jäjendada (eluviis ja kombed). LINNUSTE rajamine sai eriti suure hoo, kui lagunes Frangi riik. Linnuseid ehitati, kuna keskvõim ei suutnud pakkuda piisavat kaitset ja aadlike omavahelised tihedad sõjad nõudsid elukoha kindlustamist (vaenused). Samuti oli linnusel esindusfunktsioon üle maastiku kõrguv linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. (Reini jõe ääres olid linnused iga paari kilomeetri järel ja omanikus nõudsid kaupmeestelt teemaksu, kes mööda jõge kaupa vedasid). Linnus ehitati võimalikult raskesti vallutatavale kohale (mäetipp), ümbritseti vallikraaviga ja sinna varuti toiduvarusid. TURNIIRID. Aadlite ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Sõjakäik tähendas neile kõrghetke nii said nad näidata oma vaprust, koguda kuulsust ja au. Rahuajal pidasid nad turniire ja käisid jahil (nende harrastusi peeti harimatute ülikute tooreks meelelahutuseks). Kuid nii
India kultuur Referaat Eve-Liina Laane 11 klass Juhendaja Siiri Kivisoo Suure- Jaani 2010 Iga asjapulk ja kuli ehk pakivedaja, isehakanud teenäitaja, templi väravate juures jalatsite valvur või mis iganes asjamees, tahab saada bakshees't ehk jootraha meie mõistes. See võib olla täiesti sümboolne, vaid mõni ruupia, aga ka see ajab asja ära. Samuti on kaupmeestelt millegi ostmisel vaja üldjuhul tõsiselt tegeleda tingimisega aga põhi toiduainete ost enamasti selle alla ei käi. Templite külastamisel , kui sisse lastakse, tuleb jalanõud jalast võtta, samuti tuleb tihtilugu nahkesemed ukse taha jätta. Mosheede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav ennast pesta samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad. Samuti tuleks
Pirita klooster Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt, umbes aastast 1400. Põhi eestvedajateks said kolm kaupmeest: Hinrich Swalbart, Hinrich Huxer ja Gerlich Kruse. Nagu enamik toonaseid kloostreid oli see monasteria mixta tüüpi. Klooster oli mõeldud elamiseks kuuekümnele nunnale ja kolmeteistkümnele preestrile, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Klooster ja kirik oli jaotatud kaheks, millest üks pool oli mõeldud nunnadele ja teine pool
Rasked süüteod- Rohkem kui 14 päeva pihtimata olek, kõva häälega laulmine, kloostris ilma loori ja kroonita ringi käimine, paastu ajal seebi söömine, rääkimine siis kui ei tohi Raskemad süüteod- Viha ja vimma külvamine, vale pealekaebamine, varastamine jne. Väikseim karistus raske süüteo puhul on kolm päeva kartseris kinniseotult olemine ja pärast seda 55 Ave Maria palvet lugeda. Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Üks neist - Hinrich Swalbart - juhatas ehitustöid. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16
Seetõttu tekkiski palgasõjavägi, mis koosnes enamjaolt hästi väljaõpetatud jalaväelastest, kelle põhitööks oligi sõdimine. Gutenberg ja trükikunsti leiutamine kuigi Aasiamaades oli trükikunst juba ammu leiutatud, jõudis see Euroopasse alles tänu Gutenbergile. Tema trükkis esimese raamatu Euroopas, milleks on Piibel. Suurte maadeavastuste põhjused ja tulemused/tagajärjed Oli vajadus väärismetallide, vürtside järele, mis olid Euroopas väga hinnas. Idamaa kaupmeestelt ostes olid need luksuskaubad väga kallid, niisiis läksid Eurooplased retkedele, et tuua idamaadest ise Euroopasse neid samu kaupu. Tulemuseks oli see, et eurooplased vallutasid ja koloniseerisid need piirkonnad, mis nad olid avastanud. Orjastasid kohalikke ja hävitasid kõrgkultuure. Kulla ja hõbeda hind langes märgatavalt, mis soodustas feodaalsuhete lagunemist. Tõusis märgatavalt Eurooplaste maailmapilt. Laevandus arenes ning sel perioodil
Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed. Suure osa piirist moodustas meri, aga kuna barbarid ei olnud meresõitjad, ei tungitud merd pidi Bütsantsi. Riiki piirasid mäed ja kõrb. - inimressursid Bütsantsis oli väga palju vabu kohalikke (mitte germaanlasi nagu Lääne-Roomas) talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. - materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. - riik jäi tähtsate kaubateede ristumiskohale, mis tuli majandusele kasuks. Bütsantsi juhtimine: Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines
Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed. Suure osa piirist moodustas meri, aga kuna barbarid ei olnud meresõitjad, ei tungitud merd pidi Bütsantsi. Riiki piirasid mäed ja kõrb. - inimressursid Bütsantsis oli väga palju vabu kohalikke (mitte germaanlasi nagu Lääne-Roomas) talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. - materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. - riik jäi tähtsate kaubateede ristumiskohale, mis tuli majandusele kasuks. Bütsantsi juhtimine: Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines
o Euroopa kaupmehed – kaubandussuhete laiendamine, kauplemine slaavlastega o Taani kuningas – võimu ja alade laiendamine o Euroopa rüütlid – teenistuse, elatusallika otsimine Aastaks 1208 Läti alade hõimud kristianiseeritud MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 - 1227 I periood 1208-1215 o 1208 - Ugandisse saabusid sakslaste esindajad. Sakslased tahtsid saksa kaupmeestelt röövitud vara tagasi saada. Ugalased keeldusid – tähendas sõda. Ordu väed tulid appi, laastasid piirkonna. Algas sõda. o 1210 Novgorodi vürst Uljase sõjaretk Ugandisse. Piiras ümber Otepää. Ümera lahing. Ugandisse rüüsteretk -> eestlased saatsid maleva ristisõdijate tugipunkti
EVL-il oli ainult üks kongress ja see toimus detsembris 1933. aastal, kus valiti keskjuhatuse liikmed 1933. aastal hakkas ilmuma EVL-i kuukiri „Vabadussõjalaste Koduleht“ Propagandad EVL-i vastu riigivanema valimise perioodil: - otsene ja organiseeritud vägivald ja vandaalitsemine EVL-i vastu - EVL-i vastased panid ennast sarnaselt vapside moodi riide ja hirmutasid inimesi ringijoostes ja kisamas „Heil Hitler“ - Sarnase riietusega käidi kaupmeestelt kaupa norimas ja ähvardati vastuhakkajaid karmi kohtlemisega juhul kui vapsid võitma peaksid kaitseks loodi Korrapidajate rühmad Olenemata propagandast said vapsid 1934. aasta valimistel küll ainult 10,7% häältest, kuid enamus saadikukohad Tallinnas, Tartus ja Narvas Liidu tegevuse lõpetas 12. märtsil 1934. aastal Pätsi ja Laidoneri rühmituse riigipööre ARTUR SIRK • Sündis 25. septembril 1900. aastal Lehtse vallas Pruuna külas Sepa talus – suri 2.
Miks peetakse Ameerika avastajaks Columbust mitte Leif Erikssoni? V: Sest Columbus kirjutas Ameerikast raamatu. VIIKING-Taani, Norra, Rootsi sõdalane u.8-11 saj. Kuidas nim. Oma kuningriiki bütsantslased ise? Kuidas lääneeurooplased? miKs? V:Lääneeurooplased-............................................... Bütsantslased-.................................................. Miks arenes Büstants kiiremini kui lääneeuroopa? V:Soodne geograafiline asend, maksud, kaupmeestelt sadamates tolli, maksude pealt sai raha, mida kasutati kindluse ehituseks ja sõdurite palkamiseks. Miks oli Justinianuse valitsemisaeg edukas? Tema olulisemad saavutused ajaloos? V: Vallutas Põhja-Aafrika ja sõdis tagasi Itaalia. Lasi ehitada HAGIA SOPHIA KATEDRAALI. Koostas ROOMA ÕIGUSE. Millised valitsejad olid Justinianusega ühel ajal? V:Chlodovech BÜTSANTS-Ida-Rooma keisririik keskajal JUSTINIANUS-( valitses:527-565 )Tähtis keiser,kellle valitsemise ajal oli hiilgeaeg. Sai
· Valla kogukonna ülesanne oli arutada koolide ülalpidamist. · Esimene teadaolev vallamaja ehitati Vana-Kuustes 1863. aastal. · Esimeseks ruumiks vallamajas oli ooteruum. Sealt viisid uksed kartsa ja kantseleisse. Kartseris hoiti korrarikkujaid ja kurjategijaid, kes viidu kuhugi edasi. SELTSIMAJAD · 19. sajandil tekkis seoses rahvusliku ärkamisega rohkesti seltse, kes vajasid oma ruume. Esialgu neid polnud ja kasutati leeritube, vallamaju ja üüriti kaupmeestelt ja mõisalt ruume. Tavaliselt suuremate talude peremehed, kes kuulusid seltsi andsid oma ruume kasutusse. · Muusika, laulukoorigategelemine, peod vajasid suuremaid ruume ja selle pärast hakati ehitama seltsimaju. · Raha ehitamiseks sai näitusmüükidest, pidude korraldamisest, seltsi liikmes andsid ehitusmaterjale. Ehitus võis toimuda ka talgude korras. · Esimene seltsimaja ehitati Toilas 1882. aastal. RISTIMÄED JA RISTIPUUD · Kuulsaim ristimägi Eestis Hiiumaal
mereröövlite vastu. Seda tehtigi. 1204 vallutasid ristisõdijad tormijooksuga Konstantinoopoli ja see laastamine seal oli julm ja põhjalik. Peale selle veel 4 ristisõda, mis lõppesid lüüasaamisega. Toimus ka laste (712aastased) ristisõda aastal 1212. Saksamaalt ja Prantsusmaalt tulid lapsed kokku ja läksid sõtta. Umbes 30 000 last jõudis Prantsuse sadamalinna Marseille'. Edasiminekuks laenati laevu sealsetelt kaupmeestelt. Kokku oli 7 laeva, kuid selleasemel, et jõuda Jeruusalemma, randusid osa laevu Sardiinias, osa Egiptuses. Mõlemal juhul müüdi lapsed orjadeks. Saksamaa lapsed: 20 000 last. Pidid ületama raskeid Alpi mägesid, et jõuda mere äärde. Suur osa hukkus. Mere äärest edasi jõuda polnud võimalik, tagasiteel koju hukkus jällegi teine osa lapsi. Koju jõudis väike osa lapsi. Ristisõdade tagajärjed
Suurim probleem oli orjakaubandus. Aafrika kaotas selle tüttu 16 - 18 sajandil umbes 15 miljonit inimest. Mehe hind - 1 rull tubakat, 5 väikest riidetükki , 24 taskurätikut, 1 linane rätik, 1 püss Tütarlapse hind - 12 pooleliitrist kruusi, 3 meremõõka, 1 nööritäis torukoralle, 1 paelaga kübar, 3 kannutäit rummi Miks oli kauplemine kristlastel Osmanite riigis keeruline ? Osmanite impeeriumis valitses islam, teiseusuliste suhtes oldi vaenulikud , euroopa kaupmeestelt nõutisuuri makse ning nende julgeolek polnud tagatud. Miks võtsid hiina võimud Eurooplasi vaenulikult vastu ? Nad kahtlustasid neid salakaubaveos ja piraatluses. 1557 õnnestus portugallastel Aomeni poolsaarele rajada väike kaubapunkt. Sellest sai peagi merevärav kauplemisel eurooplastega. Mis on Ladina-Ameerika ? Ameerika jaguneb - Põhja, Kesk, Lõuna- Ameerikaks. Põhjaosas valitseb inglise keel, mujal valdavalt romaani keeled. ( hispaania ja portugali ) Romaani keeled on
Alesja Zuk Keila Kool, 10B 13. saj Liivimaa haldusjaotuse kujunemine ehk feodaalriikide kujunemine pärast muistset vabadusvõitlust Läti Henrik räägib, kuidas ugalased olid enne Riia asutamist röövinud sealtkaudu Pihkvasse suunduvatelt saksa kaupmeestelt nende vara, kallihinnalise voori, mille väärtust Henrik hindab 900 margale. Igatahes on tõenäoline, et just kaupmehed "avastasid" Liivimaa, kellele siis järgnesid misjonärid ja ristisõdijad, esimesed teated saksa kaupmeestest Novgorodis pärinevad pealegi juba 1165. aastast. Kui alguses suheldi Liivimaal pigem Väina suudmealal, siis peatselt pöördus pilk ka Eestit läbivatele kaubateedele Sel perioodil oli ülekaalus kaubanduspoliitika, vallutustest veel juttu pole.
Ugandi ja Sakala alistuvad. 1215. aasta suvel tegid sakslased ja eriti latgalid mitmeid laastavaid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati seni, kui eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad või hävitatakse nad täielikult. Ugalaste olukord oli muutunud lootusetuks. Abi polnud kusagilt saada, arvestada tuli ka venelaste poolt lähtuva ohuga. Seepärast läkitati saadikud Riiga rahu paluma. Seal esitati ugalastele taas vana nõudmine tagastada kunagi saksa kaupmeestelt ära võetud varad. Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega. Ka sakalased, keda hirmutas Ugandi saatus, sõlmisid rahu ja palusid saata preestreid ristimist lõpule viima. Võit Otepää all. 1217. aasta veebruaris saabus suur venelaste vägi Otepää alla. Nendega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki. Riiast läkitati sakslasele abiks 3000 meest eesotsas ordumeistriga. Kolmandal päeval pärast sakslaste abiväe saabumist algasid läbirääkimised
Teenindatakse sees kui ka väljaspool ettevõtet. Töötajad töötavad kahes vahetuses graafiku alusel. Kohvik kasvatab enamus puuvilju ,juurvilju ja marju ise. Kohvik töötab väikese kasumiga. Ettevõtte tuleb toime klientide erisoovidega. Hinnad on tarbijaskonnale taskukohased. Peamiseks sissetuleku allikaks on kondiitritooted. Kohvik tegutseb klientide rahulolu nimel. Aeg-ajalt ületab töökoormus töötajate arvu. Tellitud kauba kogused on väiksed. Kohvik tellib oma kaupa erinevatelt kaupmeestelt. Kohvik laenutab teistele nõusid välja. Uute töötajate väljaõpe toimub ettevõttes. Kohvik viib soovi korral kliendi tellitud kauba talle sobivasse kohta. Ettevõte toitlustab ka lastelaagreid. 1.4.Tehnilise varustuse iseloomustus Kauba vastuvõtmine kui ka väljastamine toimub saatelehtede kaudu. Arvlemine toimub sularahas, kaardimaksega kui ka ülekandega. Kaup saabub ettevõttesse hulgiladudest,
Jõukad indialased lähevad enamasti välismaale edasi õppima ning paljud tulevad tagasi Indiasse ja perefirmasse tööle. India kombed ja tavad Iga asjapulk ja kuli (pakivedaja, isehakanud teenäitaja, templi väravate juures jalatsite valvur või mis iganes asjamees) tahab saada bakshees't ehk jootraha meie mõistes. See võib olla täiesti sümboolne, vaid mõni ruupia, aga ka see ajab asja ära. Samuti on kaupmeestelt millegi ostmisel vaja üldjuhul tõsiselt tegeleda tingimisega (põhi toiduainete ost enamasti selle alla ei käi). Templite külastamisel (kui sisse lastakse), tuleb jalanõud jalast võtta, samuti tuleb tihtilugu nahkesemed ukse taha jätta. Mosheede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav ennast pesta samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad. Samuti tuleks ülimalt tagasihoidlik olla templites fotografeerimisega
talupoegade elukorraldust ning iseloomusta linnaelu, kaubandust ja käsitööd. Bütsants on riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Bütsantsi pealinn oli konstantinoopol ja enamik elanikke olid kreeklased. Bütsants jäi püsima oma kultuuri, sõjaväetegevuse ja majandusliku olude tõttu, ning oli üks mõjukamaid riike sel ajal. Kaubandus(ja ka käsitöö) oli väga kõrgel tasemel. Koguti makse talupoegadelt ja kaupmeestelt, sest nii sai palgata sõdureid ja tugevdada riigi kaitset. Piiramatu võimuga valitseja oli Bütsantsis keiser. Tema kõrval oli aristokraatlik senat, kes võis keisrile ainult nõud anda. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülimseadusandja. Keisri valisid ametisse armee, senat ja rahvas. Et turvaliselt võimul püsida, pidikeise rahva meeleolusid arvestama. Pikka aega polnud keisrivõim päristav. Ktegelikkuses
Siinkohal tuleb välja renessansi uuenduslikkus kiriku erapoolikutes dokumentides ei olnud enam peaaegu mingeid jälgi vastumeelsuses ja vihas kaupmeeste tehingute vastu, mida möödanikus rangelt hukka mõisteti ja kontrolliti. Muidugi võis katoliiklasest kaupmees ise süümepiinu tunda oma tegude õigsuse suhte, kuid ma kahtlen selles. Pigem oldi väljas võimalikult suure kasumi teenimisel ja seda ka teiste arvelt. Itaalia kaupmehed õppisid antud perioodil matemaatikat nt Araabia kaupmeestelt araabia numbritega ja nulliga muutus arveldamine hoopis hõlpsamaks, kui see oli olnud rooma numbritega. Koos uute numbritega levis ka araablaste uus, suur avastus algebra. Kui varasemalt arvati, et heaolu ja rikkus ei käi käsikäes, siis nüüdseks oli taoline mõttekäik unustatud. Isegi teoloogid ei olnud enam sellele vastu. Taoline muutus, renessansi ühiskonna aluseks sai raha, tähendas aga ka seda, et
· Parimad päevad ohverdamiseks: - pühad (jõuluaeg, jüripäev, jaanipäev, mihklipäev). - neljapäev (ehk muinaseestlaste pühapäev). - suurte ettevõtmiste eel · Mida ohverdati: - vereohvrid (nimeseohver, lapsi (viimane kirjalik teade Eesti alalt pärineb 17.sajandist), koduloomi). N: 11.sajandi Breemeni Adami kroonikas on kirjutatud-"eestlased ostsid võõrastelt kaupmeestelt Peep Reimer 8 sõjavange ja vaatasid ostes hoolega järele, et vangid oleksid täiesti ilma veata. Neid ostetud vange ohverdanud nad lohemadudele ja lendvatele". Läti Henriku kroonikas kirjeldatakse eestlaste katset ohverdada preester Hartwici. - mitteverised ehk aineohvrid (piim, juust, mesi, vaha, vili, mõdu,
jumalateenistuse ajal ei tohtinud tulla. Alates 16. sst on klooster varemetes. Ilusaim portaal kõrgete tervakaareliste ja ringikujuliste petiknisside ning neliksiirudega. Läänefassaadi perspektiivportaal on kaunistatud Katariina portaalile sarnaste tammelehtedest ornamentidega. Edelanurgas oli kabel ilmselt Birgittale. Niisugune kabel iseloomulik Tallinna arhitektuurile, ka Toomkirikus ja Nigulistes. Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Üks neist - Hinrich Swalbart - juhatas ehitustöid. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16. sajandi alguskümnendini. Ehituse
kontseptsioonid,Maaema ja taevajumal,Viljahaldjad,Külapühamud ja preestrid. 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. 1)Novgorodi esimene leettopiss. 2)Hamburgi kiriku piiskoppide teod-Kirjeldatakse saart Aestland(Eesti?), mille elanikud ei usu kristlaste jumalat. Selle asemel nad austavad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Neid vaadatakse enne hoolikalt, et nad oleksid terved ja et daakon ohvrit tagasi ei lükkaks. 3)Henrici Chronicon Livoniae 10. Kirjelda R. Fr. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia panteoni ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Räägib eestlaste ainujumalast Taara, Vanaisa ehk Vana. Kangelased ehk Kaleviidid: Vanemune, Ilmarine, Lämmeküne,Viboane, Koit ja Hämarik. Kangelaste järeltulijad: Kalevipoeg,Endel ja Juta. Hiiud:nõid
Ülikooli astumiseks oli tarvis osata ladina keelt. Õppimine keskaegses ülikoolis nõudis palju raha, millega tasuda eluaseme, toidu ja rõivaste eest. Immatrikuleerimise ajal maksti rektorile ja dekaanile tasusid ning ka edasised loengud olid tasulised. Maksude summa olenes perekonna jõukuse astmest. Õpperaha saadi tavaliselt vanematelt, sugulastelt või annetajatelt. Ülikoolidele annetatud raha, mis saadi katoliku kirikult, suurfeodaalidelt ja jõukatelt kaupmeestelt, jagati ka õpilastele stipendiumite näol. Üliõpilased käisid vahel ka koolmeistriteks või kaupmeeste sekretärideks, keda abistati kirjaoskusega. (Havlidis 2015) Üliõpilaste vanused keskaegses ülikoolis varieerusid alates 14-aastast kuni 30-aastani. Enamasti elasid üliõpilased ülikoolidest õppimisperioodi ajal kaugel ning olles sedasi koduse järelvalveta, kujunes neile reputatsioon kui purjutatest ja huligaanidest, kes linna
Olles okupeerinud Lõuna-Hispaania ja Sitsiilia, kasvatasid nad seal suhkruroogu. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias enne ülejäänud Euroopasse eksportimist. Valge kuld Suhkur oli äärmiselt kallis ning seda tunti ,,valge kulla" nime all. Rikkad inimesed isegi kogusid suhkrut kui hinnalist vara. Räägitakse, et üks piiskop ostnud aastaid Portugali kaupmeestelt suhkrut kokku ja hoidnud seda oma kambris. Kui ta suri, jagati tema varandus kloostri munkade vahel. Muu vara hulgas jagati ära ka suhkur. Mungad maitsesid seda ootusärevalt, kuid nende näod venisid pikaks. Magusa asemel tundsid nad ebameeldivat kibedat maitset. Nad ei teadnud, et suhkur veeti läbi Egiptuse kaamelite seljas. Reisi ajal imes suhkur endasse kaamelite higi, see muutiski suhkru kibedaks. Kuna magus maitse oli rikutud, oli suhkur nüüd väärtusetu. Suhkru tootmise kasv
nunnakloostri ehitust alustati 1407. a. Ehitis oli tüüpiline Tallinnas asunud hilisgooti kirik. 16. sajandi teisel poolel hävitatud kirikust seisavad tänaseks püüti veel vaid 35 meetri kõrgune lääneviil ja külgmised seinad. 17. sajandil kujunes varemete esisest alast talupoegade surnuaed. Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Üks neist - Hinrich Swalbart - juhatas ehitustöid. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal
Olles okupeerinud Lõuna-Hispaania ja Sitsiilia, kasvatasid nad seal suhkruroogu. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias enne ülejäänud Euroopasse eksportimist. Valge kuld Suhkur oli äärmiselt kallis ning seda tunti „valge kulla” nime all. Rikkad inimesed isegi kogusid suhkrut kui hinnalist vara. Räägitakse, et üks piiskop ostnud aastaid Portugali kaupmeestelt suhkrut kokku ja hoidnud seda oma kambris. Kui ta suri, jagati tema varandus kloostri munkade vahel. Muu vara hulgas jagati ära ka suhkur. Mungad maitsesid seda ootusärevalt, kuid nende näod venisid pikaks. Magusa asemel tundsid nad ebameeldivat kibedat maitset. Nad ei teadnud, et suhkur veeti läbi Egiptuse kaamelite seljas. Reisi ajal imes suhkur endasse kaamelite higi, see muutiski suhkru kibedaks. Kuna magus maitse oli rikutud, oli suhkur nüüd väärtusetu. Suhkru tootmise kasv
kummitab oma endises kodupaigas. Ta suhtub elavatesse pahatahtlikult. 15. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes valitakse väga hoolikalt välja. Novgorodi tohtkiri- neid leitud Novgorodi väljakaevamistel, seal mainitakse nn Jumala noolt ehk PIKSET. See oli loits pikse vastu, et inimene viga ei saaks. Hiljem vastu vaieldudoli hoopis mingi kuldne kurikas või vaskne vasar. Jumala nooleks olid teatud haigused, nt lendva. Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi
Ohverdamiseks olid kindlad paigad (hiied, puud, kivid jne). Pühadeks puudeks olid tammed, pärnad. Hiiepuu alla ei lastud isegi loomi. Ohvrikivid olid õõnestatud kas looduslikult või kunstlikult. Ohverdamiseks püha päev oli neljapäev. Ennustati tegevuste tulemusi ja püüti mõjuda neile ohverdamise kaudu. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Selleks, et kasutada tervistavaid allikaid tuli nende juures ohverdada. Eetlased said teada ristiusust kaupmeestelt Rootsist, Taanist ja Venemaalt. 11.saj levis labidamatmine, maeti labidaga lääne suunas. 12.saj kanti ehetena pronksiristikesi. 1070.a määras Bremeni peapiiskop Adalbert Läänemere maade rahavste piiskopiks munk Hiltinuse, kes ei saanud hakkama eestlaste ristiusustamisega ja loobus titlist. 1167.a pühitseti Eesti piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kellel oli abiline Nicolause. Nad külastasid Eestit arvatavasti 1170.a. Uude usku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Hendriku
nii levis Läänemere maades lübrcki õigus, mis võeti XIII saj kasutuseleka Tallinnas. Vahemere kaubandus-Euroopa kaugkaubanduses etendasid kõige olulisemat rolli Itaalia kaubalinnad, eriti Veneetsia ja Genua. Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad, sealhulgas siid ja vürtsid. Araabia kaupmehed tõid need kaubad Vahemere-äärsetesse linnadesse. Euroopasse edasitoimetamine läks aga kõrgkeskajal üha enam araablastelt ja Bütsanti kaupmeestelt itaallaste kätte. Veneetsia ja Genua rajasid tugipunkte Vahemere idaosas ning isegi Mustal merel. Bütsantsi keisrid lubasid neile privileege kauplemiseks oma riigis. Samal ajal olid Veneetsia ja Genua konkurendid, pidades omavahel meresõdu juhtpositsiooni pärast Vahemere kaubateedel. Hansakaubandus-Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sai tekkinud Hansa liit. Algul oli see saksa kaupmeeste
Tolleaegne meresõit siinsetel laiuskraadidel toimus peamiselt rannasõiduna ning kiikriga varustamata inimsilm ei suuda erista paari kilomeetri kaugusel asuvas rannajoones poolsaari ja lahtesid. Rändajal, kellel maale asja polnud, võis Visla suudmest põhja poole sõites kergesti jääda mulje sirgest ja ühtlasest rannajoonest. On teada, et Ptolemaios lahkus Aleksandriast harva, seega teadmised, millest ta raamatutes kirjutab tulid kõik meremeestelt või kaupmeestelt, kes Sarmaatia ookeani rannikualadelt Rooma põhiliselt merevaiku viisid. Merevaigu tähtsamatel leiualadel Preisimaa kallastel ongi mererand valdavalt edela-kirdesuunaline. Roomas võis teave siinsetest aladest suhteliselt täpne olla, kuid Aleksandriasse jõudes ei pruukinud see enam nii täpne olla. Teisalt oli Ptolemaiosel teavet ka põhjas ja lõunas asuvaid meresid ühendava veetee kohta piki suuri jõgesid, kuid ilmselt polnud võimalust teavet
· 1215 suvel tegid sakslased ja eriti latgalid mitmeid laastavaid retki ugandisse. · Sõdida lubati seni, kui eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad või hävitatakse nad täielikult. · Ugalaste olukord oli muutunud lootusetuks o Abi polnud kusagilt saada o Arvestada tuli ka venelaste poolt lähtuva ohuga. · Seepärast saadeti saadikud riiga rahu paluma. o Seal esitati ugalastele taas vana nõudmine tagastada saksa kaupmeestelt kunagi Siim Kingu 13 Tartu Tamme Gümnaasium varastatud varad. · Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega. · Ka sakalased, keda kirmutas Ugandi saatus sõlmisid rahu ja palusid saata preestreid ristimist lõpule viima.
viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nadohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Novgorodi tohtkiri- pikseloits Henriku Liivimaa kroonika- mainitakse „suurt jumalat“ Tharapitat, samuti räägitakse Tharapitast loobumist ristimise läbi. 10. Kirjelda R. Fr. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia panteoni ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana Kangelased ehk Kaleviidid: Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Viboane (kõik < Kalevala); Koit ja Hämarik; Kalev oma abikaasaga
Sumeri mütoloogias olid maa ja vesi juba olemas. 17. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta.Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. - Novgorodi 13. sajandist pärit tohtkirja pikseloits. - Hamburgi kiriku piiskopi teodes mainitud Aestland (eesti) kus kirjeldatakse kristlike tavasid eiravaid inimesi, kes kummardavad draakoneid ja ja linde, kes ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi draakonile. -Liivi kroonikates mainitakse Virumaa ja muhulaste jumalat Tharapitat. Paganlikud jumalad, pikne. 18. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Taarast "vanade eestlaste" pea- või sõjajumal? Taara (Tarapita) nimi saab alguse muistsete eestlase sõjahüüdest Thor Avita!, millega kutsutakse appi Thori. Sellele tõlgendusele on aja jooksul lisandunud mitmeid teisi. Siiski on
2. 1215-1221.a.- ostsustavate heitluste periood 3. 1222-1227.a- lõppjärk! Mille alusel perioode eristatakse? 1.periood- 13.saj alguseks oli eestis 8 suurt( Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Rävalamaa, Saaremaa, Läänemaa, Sakala, Ugandi) ja 4 väikest maakonda(Alempois, Nurmekund, Soopoolitse, Jegentagana). 1207.a-Piiskop Albert annab Saksamaa üle Philippele, kellet saab selle läänina tagasi. 1208.a- Ugandisse saabub Toreida liivlaste ja Ümera lätlaste saatkond nudega anda tagasi saksa kaupmeestelt röövitud vara. Sügisel (septembris) tulid riialased koos mõõgavendadega, rüüstasid ja põletasid otepää linnuse ning lahkusid eesti alalt. 1210.a- Ümera lahing: Eesti malevat siirduvad Läti alale kavatsusega lõhkda maha Cesises e Võnnus ehitamisjärgus olev ordulinnus ja see järel ajada välja sakslased kogu liivimaalt. Linnust vallutada ei suudetud, asuti piirama.Kuna eestlased parematel positsioonidel võitsid nad lahingu.Tunnetati et ollakse võimelised vastupanu osutama. 1211
Tänapäeval keedavad handid mustikatest, sinikatest, mustsõstardest ja vaarikatest moosi. 4 Suve lõpul ja sügisel süüakse seedripähkleid. Seeni handid varem ei söönud. Tänapäeval on neid venelaste eeskujul hakatud vähesel määral sööma. Enamasti korjatakse puravikke, mis kuivatatakse või praetakse. Jahu said handid endisel ajal kaubavahetuse käigus vene ja tatari kaupmeestelt. Leiba küpsetati põhiliselt rukkijahust ja valmistati nii hapendatud kui ka hapendamata tainast. Praegu tehakse leiba põhiliselt nisujahust, tainast kergitatakse pärmiga. Tänapäeval ostetakse küllaltki palju toiduaineid poest. Palju joovad handid teed. Varem joodi kasekäsna-, mustika- ja pohlaleheteed, mida ka tänapäeval tehakse, aga üldine on poest ostetud tee. Traditsioonilisi handi toite söövad rohkem rändlevad põhjapõdrakasvatajad ja väiksemate külade elanikud.
Bütsants ja slaavlased Lääne-Rooma oli lagunenud, kuid Ida-Rooma jäi püsima. Selle pealinnaks sai Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi nimetama Ida-Roomat Bütsantiks. Enamus riigis elavatest elanikest olid kreeklased ja rahvuskeeleks sai kreeka keel. Konstantinoopol oli väga jõukas linn ja käsitöö ning kaubandus olid seal kõrgel tasemel. Vabu talupoegi oli Bütsantsis rohkem, kui Ida-Roomas. Talupoegadelt koguti iga aastast maksu ja kaupmeestelt sadamates tolli. Nii kogunes keisritele suur summa raha, mille eest nad said palgata sõdureid ja ehitada kindluseid riigi piiridele. Keiser Justinianus saatis oma väed esmalt Põhja- Aafrikasse, mille ta suutis vallutada. Edasi proovis ta vallutada Itaaliat, kuid see võitlus osutus väga raskeks aga ikkagi suutis Justinianus Itaalia endale vallutada. Keiser Justinianus rajas Konstantinoopolisse Hagia Sophia katedraali, mis oli väga võimas ja mida seestpoolt kaunistasid mosaiigid
välimuselt mustad, sabadega), kui sureb mõni Teie (Novgorodi mees) inimestest, siis viiakse ta üles taevasse, aga kui sureb mõni meie inimestest, siis meie jumal viib ta sügavikku Bremeni Aadama Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum (Hamburgi kiriku piiskoppide teod, 1073-1076) kirjeldatakse saart, mille elanikud "ei usu kristuse jumalat", selle asemel "austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Neid vaadatakse hoolikalt, et nad oleksid terved ja et draakon ohvrit tagasi ei lükkaks" Novgorodi tohtkiri nr 292 (13. sajand) Läti Hendriku Liivimaa kroonika ristimine, Tharapitha (jumal), eestlane hüüab appi hiit, mitte jeesust, muudes HLK kohtades mainitakse Tharapitha välja heitmist ehk temast loobumist ristimise kaudu NÄITED: 10. Kirjelda R. Fr. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia panteoni ning seleta lahti, missugustele
Sakslased käisid salaja mõõkadega vilja lõikamas, aga mõned õnnestus saarlastel kinni võtta. Saksa kogesid tuldi piirama 200 paadiga. Alles 2 nädala pärast suutsid sakslased sadamasuust välja murda ja avamerele pääseda. Ugandi ja Sakala alistuvad 1215. a. suvel tehti mitmeid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati nii kaua, kuni eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad või hävitatakse nad täielikult. Ugalased pidid rahu paluma, saksa kaupmeestelt ära võetud varad tagastama ja end ristida laskma. Ka sakalased lasid end ristida. 1216. a. tegi Vürst Vladimir rüüsteretke Ugandisse. Seejärel ugalased oma liitlaste sakslastega kaitsesid Otepää linnust. 1217. a. kolmekuningapäeval (6. jaanuar) tehti vasturetk Venemaale, kust tagasi pöörduti vangide, kariloomade ja muu saagiga. Võit Otepää all 1217. a. veebruaris saabus Otepääle venelaste sõjavägi, kellega liitusid saarlased, harjulased ja ristitud sakalasedki
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased
pliidi all pole tuldki, et peremees ei pakugi meile süüa ega siin toimugi mingit pidu. Samal ajal tulevad hoovi kaupmehed, kellele peremees Indu külaliste poolt toodud kingid kõik maha müüb ja selle eest hulga raha saab. Külalised vaatavad seda kõike imestunut pealt ega oska midagi öelda, enne kui nad millestkist arugi said olid juba kaupmehed läinud. Külalised aru saanud, et ega Indu midagi oma tütre pulma korral ei tee, siis suubuvad kõik pulmalised naabri aeda, ostavad kaupmeestelt kõik oma toodud asjad tagasi, toovad kohale pillimehe ja peavad seal maha ühe suure peo. Peedrega hoovipeale jäävad ainult peremees Indu ise ja tema tütar Elda, keda naabripeole ei kutsutud. Elda, kes on teinud oma toa, kus veeta oma esimene öö mehega ilusaks, kukub nüüd nuttes voodisse, sest ta mees on naabri aias ja tähistab seda jumalikku päeva. Samas on elda väga vihane oma isa peale, kes on liialt ahne, et isegi oma tütre pulma suurelt tähistada
ugalaste mehi tulega surnuks piinama nagu nende isaga oli käitutud. Ühel suuremal, Jogentaganasse ulatunud sõjaretkel osalesid ka ordu ja piiskopi väed eesotsas Võnnu Bertoldi ja piiskop Alberti venna Theoderichiga. Otsustati, et rünnakuid ei lõpetata enne, kui ellujäänud ugalased tulevad rahu ja ristimist paluma. Lõpuks, kui 9 erinevat rüüsteretke olevat maa "tühjaks ja mahajäetuks" muutnud, saatsid ugalaste ülikud saadikud Riiga rahu tegema. Sõja algne ajend, saksa kaupmeestelt röövitud vara küsimus loeti lahendatuks saadikute seletusega, et röövijad on juba sõjas surma saanud. Lepiti kokku, et ugalased võtavad ristiusu vastu. Sündmusi kõrvalt jälginud sakalased otsustasid oma valduste rüüstamise vältimiseks samuti rahu teha ja ristimise vastu võtta. Maakondade ulatuslik, ehkki mitte täielik ristimine (kuni Navesti ja Emajõeni põhjas) viidi läbi arvatavasti suve lõpul või sügise alguses. "Teiste eestlaste
meile süüa ega siin toimugi mingit pidu. Samal ajal tulevad hoovi kaupmehed, kellele peremees Indu külaliste poolt toodud kingid kõik maha müüb ja selle eest hulga raha saab. Külalised vaatavad seda kõike imestunut pealt ega oska midagi öelda, enne kui nad millestkist arugi said olid juba kaupmehed läinud. Külalised aru saanud, et ega Indu midagi oma tütre pulma korral ei tee, siis suubuvad kõik pulmalised naabri aeda, ostavad kaupmeestelt kõik oma toodud asjad tagasi, toovad kohale pillimehe ja peavad seal maha ühe suure peo. Peedrega hoovipeale jäävad ainult peremees Indu ise ja tema tütar Elda, keda naabripeole ei kutsutud. Elda, kes on teinud oma toa, kus veeta oma esimene öö mehega ilusaks, kukub nüüd nuttes voodisse, sest ta mees on naabri aias ja tähistab seda jumalikku päeva. Samas on elda väga vihane oma isa peale, kes on liialt ahne, et isegi oma tütre pulma suurelt tähistada.
Kodust võeti kaasa muna ja poest osti pudel viina ja sellega tuli lüpsiku turgutada ( osa teksti sellest puudu, kuidas turgutati). MAI- lehekuu • 1.05 kevadpüha ja volbripäev • 9.05 kevadine nigulapäev- ümber kirikuristi käik ja küünlad viidi ja pandi kirikus põlema, et saaks toidule õnnistust. • Kirmasepüha (kirchmess-kirikulaat saksakeel)- peale kirikuteenistust lahutati meelt, tantsiti, lauldi, osteti vajaminevat kaupa kaupmeestelt ja oli ka abiellumisealiste tutvumise ja kohtamise kohaks. Juunikuu- jaanikuu • 24. 06 jaanipäev- Käiakse omaste haudasid külastamas, süüdati lõke ja käidi saunas. • 27.06 seitsmemagajapäev- • 10.07 seitsmevennapäev- vihma sajab siis sajab 7 nädalat; JUULIKUU- jaagupikuu • 2.07 heinamaarjapäev- naistel töökeeld; maarjapuna joomine. • 10.07 seitsmevennapäev- vihma sajab siis sajab 7 nädalat; • 22.07 madlipäev- uudse leivapäev
esimene leetopiss, Hamburgi piiskoppide teod, Novgorodi tohtkiri, Läti Henriku kroonika. Esimeses allikas on räägitud sellest, et eesti aladel levinud jumal viib surnud inimesed sügavikku, välimuselt on nad mustad ja tiivulised ja neil on saba. Gesta: Hamburgi kiriku piiskoppide teod (1073-1076). Selles nimetatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud ei usu kristlaste jumalat. Selle asemel austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes peavad olema terved, et draakon ei lükkaks ohvrit tagasi. 10. Kirjelda R. Fr. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia panteoni ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Tema käsitlus toetub peamiselt soome eeposele kalevala, kust on paljud tegelased üle võetud, kuigi eestis neid ei tunta ning samuti on üle võetud kohad, kus sündmused aset leiavad. Ainest sai ta ka varem ilmunud teostest, kus on käsitletud
annaabi.ee 
