Vapsid (0)

VAPSID
Enel   Tubin
DSL - DEMOBLISEERITUD 
SÕJ
 AsutatiA
 
V
192 ÄE
1. aasta L
l
ASTE LIIT
 Esimene Vabadussõja veteranide  organisatsioon
 Algselt väga palju toetajaid:
I kongressil 1921. aastal oli  esindatud  50  osakond  
5000  liikmega
II kongressil 1922. aastal oli esindatud 148 osakond 
44 000 liikmega
 DSL-i põhi eesmärk oli maareformi läbiviimine
 1923. aastal, II Riigikogu valimistel, saadi üks koht 
Riigikokku – Heinrich Laretei
 Laretei oli 1925-26.aastail põllutööminister ja 1926.aastal siseminister
 Kaitseliidu taastamine 1925. aastal viis DSL-i likvideerumiseni, kuid 
osakond ja tuumik - Artur  Sirk , Andres  Larka  ja Aleksander Seiman, 
jätkasid, mille alusel loodi Eesti Vabadussõjaliste Liit 
EESTI VABADUSSÕJALASTE 
LIIT
 10. oktoobril 1926 asutati Tallinna Vabadussõjalaste Liit, peagi hakkasid  tekkima  sellised 
liidud ka mujal Eesti paigus
 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste  Keskliit  (EVKL)
 Põhialgatajaks oli Artur Sirk, kes oli liidu ideeliseks juhiks terveks liidu ajaks, isegi siis, 
kui Andres Larka 1930. aastal liidu esimeheks valiti
 Liikmete arv:
-  1931 . aastal 5000
- 1932. aastal 15 000
- 1933. aastal 40 000
 Siht  Riigivõimu tugevndamine põhiseaduse reformi abil
 1930. aastal kõlasid esimesed poliitilised seisukohadvõtud – peamiselt erakondliku 
korruptsiooni ja marksismi vastu
 1931. aastal nimetati nõudmised põhiseaduse muutmiseks – Riigikogu koosseisu 
vähendamine, majoritaarsed  isikuvalmised, laialdlaste täitevvõimu volitusega  riigipea , 
eelnõude rahvaalgatus jm.
 
 1. mail 1931. aastal hakkas ilmuma vabadussõjalaste häälekandja „Võitlus“
 21. augustil 1931. aastal asutati New  Yorgi  Eesti Vabadussõjalaste Liit, mille 
eesmärgiks oli ühendada kõiki USA-s elavaid vabadussõdalasi
 1932. aastal said loa liiduga liitumiseks ka Vabadussõjas mitte võidelnud 
(kõigest toetajaliikmed, neil puudus hääleõigus)
 1933. aastaks ületas EVKL liikmeskond kõigi poliitiliste parteide 
koguliikmeskonna arvu ligi 15 000 inimesega
 EVKL-il tekkis uus siht – riigi võimu ülevõtmine
 11. augustil 1933. aastal kehtestati kaitseseiskord ja EVKL (kui ka mõned teised 
parteid) suleti peale seda, kui Tõnissoni kõne ajal visati põrandala „paukherned“
 1933. aasta  oktoobris  võeti rahvahääletusel vastu vapside esitatud 
põhiseaduse muutmise eelnõu, mille alusel pidi Eestist saama  presidentaalne  
riik
 28. oktoobril nõustus uus Pätsi  juhitud  ajutine valitsus registeerima Eesti 
Vabadussõjaliste Liitu (EVL)
 1934. aasta  kevadeks  oli EVL-il 500  osakonda  ja 60 000 liiget
 EVL-il oli ainult üks  kongress  ja see toimus detsembris 
 1933. aastal, kus valiti keskjuhatuse liikmed 
 1933. aastal hakkas ilmuma EVL-i kuukiri
„Vabadussõjalaste  Koduleht “
 Propagandad EVL-i vastu riigivanema 
valimise perioodil:
- otsene ja organiseeritud  vägivald  ja
vandaalitsemine EVL-i vastu
- EVL-i vastased panid ennast sarnaselt
vapside moodi  riide  ja hirmutasid inimesi
ringijoostes ja kisamas „Heil  Hitler “
- Sarnase riietusega käidi kaupmeestelt kaupa
norimas ja ähvardati vastuhakkajaid karmi kohtlemisega
juhul kui vapsid võitma peaksid  kaitseks loodi Korrapidajate rühmad
 Olenemata propagandast said vapsid 1934. aasta valimistel küll ainult 
10,7% häältest, kuid enamus saadikukohad Tallinnas, Tartus ja Narvas
 Liidu tegevuse lõpetas 12. märtsil 1934. aastal Pätsi ja Laidoneri rühmituse 
riigipööre
ARTUR SIRK
•
Sündis 25. septembril 1900. aastal Lehtse 
vallas Pruuna külas Sepa  talus  – suri 2. 
augustil 1937. aastal Luksemburgis
•
1908-11 õppis Pruuna külakoolis, 1911-14 
Ambla Haridusseltsi koolis, 1914-16 
Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis ja 
1916-19 Tallinna Peetri Reaalkoolis
•
Reaalkooli  lõpuklassis astus Sirk 
vabatahtlikuna Tallinna  kooliõpilaste  
roodu, kust asus teenistusse Laiarööplelise 
Soomusringi Nr.2 peale – koolipoiste rong
•
Tegi kaasa taandumise  Tapa  alt Kehrani, 
murdelahingud  Aegviidu  ruumis ja 
pealetungi üle Tapa, Tartu ja valga 
Petserini, viimane lahing oli Tartu lähedal 
Tähtvere mõisa väljadel
•
1919. aasta märtis õpingu  
d Tallinna kooliõpilaste 
pataljonis ( tavaline haridustee ning ja sõjaline 
väljaõpe)
•
3. augustil 1919. aastal lõpetas Sirk Sõjakooli 
lipnikuna ja jätkas Vabadussõja ohvitserina
•
1921. aastal astus Sirk Tartu Ülikooli 
õigusteaduskonda
•
1926. aastal peale lõpetamist eelistas sirk 
sõjaväelisele karjäärile advokaadipraksist
•
1926. aastal alustas Sirk Eesti Vabadussõjalaste 
Liidu algatamist
•
Peale Laidoneri ja Pätsi poolset riigipööret vahistati 
Sirk 12.märtsil 1934 koos ülejäänud juhtivate 
vabadussõjalastega ja paigutati patarei vanglasse
•
Sirk põgenes vanglast 11.novembril 1934 ja liikus 
Lätti kus  ärimees  Nikolai Falk, kes põgeniku varjas, 
puksiiri üüris ja Sirgu 4. detsembril Soome saatis
•
Artur Sirk suri 2.augustil 1937 – „enesetapp“
Artur Sirk perekonnaga Lohja järvel Soomes
Artur Sirk koos tütrega 1930-date alguses
•
A
Sü N
ndi D
s 5.  R
mä E
rt S 
sil 18 JA
79.a A
ast N
al V I 
ilja LA
ndi
R
maal  K
Ka A
bala vallas 
Laeva külas – suri 8. jaanuaril 1943. aastal
• Astus 1899. aastal vabatahtlikus sõjaväkke
•  1902 . aastal lõpetas Vilniuse sõjakooli
• 1905 võttis osa Vene-Jaapani sõjast
• 1912. aastal lõpetas Peterbuti Sõjaväeakadeemia
• Esimeses maailmasõjas augustist 1914 osales 
lahingutes Saksa vägede vastu Ida- Preisimaal  ja Poolas
•  Jaanuarist  märtsini 1918 oli ta Eesti suurtükiväe 
formeerija ja ülem  Haapsalus  
• Eesti Ajutise Valitsuse esimene sõjaminister 
24. veebruarist  27.novembrini 1918 ja ühtlasi Eesti 
sõjaväe ülem 28.veebruarist 13. aprillini  1918
• Vabadussõja eel, 26.novembril, nimetati ta Peastaabi 
ülemas
• Lahkus sõjateenistusest 1925. aastal
•
1928. aastal liitus vabadussõjalaste liikumisega
•
Aastatel 1930-33 oli Vabadussõjalaste Keskkliidu 
esimees
•
Aastatel 1933-34 oli Vabadussõjalaste Liidu esimees
•
1934. aastal kandideeris ta ka riigivanema kohale
•
1934. aastal kehtestatud kaitseseisukorraga 
keelustati  igasugune vapside tegevus
•
Larkat ei arriteeritud, aga talle määrati 1935. aastal 
Sõjakohtu poolt 1 aastane tingimisi vanglakaristus
•
Pärast 1935. aastal toimunud vapside riigipöörte ta 
arriteeriti ja saadeti 15 aastaks sunnitööle
•
1937. aastal vabastati Larka sunnitööst  amnestia  
(kõrgem võim vabastab mingisse gruppi kuuluvad 
karistatud) alusel
•
23. juulil 1940. aastal arreteeriti Larka  taaskord  ja 
mõisteti 8 aastaks ja 3 kuuks vangilaagrisse
•
Vangilaagrist Larka aga tagasi ei tulnud ja 8.jaanuaril 
suri ta teadmata põhjustel ning tema  matmispaik  on 
siiamaani teadmata
Vasakult: Jaan Soots, Johan Laidoner, 
Konstantin Päts, Andres Larka, Johan Pirka
Andres Larka  mälestuskivi   Kabala  külas
EVL-I 
E
•
MB
Läbi kõikiLE
de 
organisatsioonilE
isteM
 
muutuste püsis 
vabadussõjalastel sama 
rinnamärk:
- 22x22mm 
kullavärvilisest metallist 
valgeks emailitud, 
ümardatud nurkadega 
Maria-Theresia-risti kujutis
- Risti harude vahel on 
kuldsed kiired ja keskel 
EVL-i  lipp
Vabadusrristi südamikule 
viitav käsi mõõgaga ning 
tähed V ja L
- Alaharule märgiti sõja 
daatumid 1918-1920
•
Märgi kandmine:
- Tsiviilülikonna puhul  kanti  
märki vasakul revääril
- Vormi puhul kanti märki 
vasakul pool rinnas
     EVL-i rinnamärk                                    EVL-i 
käiselint
EVL-I 
V
•
OR
Valge
M
-must lint vasakul 
käisel 
  lini  keskel  embleem
•
Must  barett , mille eest 
kanti ümmargust märki 
mõõgaga käega
•
Täielik vorm (mida 
kandsid peamiselt 
lipnikud ja 
korrapidajad):
- Kaitsevärvi  pluus , 
kalifeed ja säärikud
- Must barett
- Käiselint
- Vöörihm oli  helepruun
•
Larka tervitamas vabadussõjalasi 1933. aasta novembris
Tervitus: parema käe 
tõstmine Itaalia 
fašistide stiilis
KASUTATUD KIRJANDUS
  http://vapsid.weebly.com/
  http://www.hot.ee/koma/vapsid.ht m
 William Tomingas, „Mälestused: vaikiv ajastu Eestis“ 1961
 http://
g4.nh.ee/images/pix/900x585/NtlxZZWFQxs/file64759840_2b
dc5c89.jpg
 http://
ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vapside- lahendamata -
saladused ?id=27674905
 http://
www.tallinnatv.eu/index.php/ saated -sarjad/elusaated/vapsid?
start=6
  vaadata klassis!
TÄNAN  
TÄHELEPANU 
EEST!

Document Outline

• Slide 1
• DSL - demobliseeritud Sõjaväelaste liit
• Eesti Vabadussõjalaste liit
• Artur sirk
• Slide 8
• Andres Jaani larka
• Slide 11
• EVL-i embleem
• EVL-i vorm
• Kasutatud kirjandus
• TÄNAN TÄHELEPANU EEST!