Hiliskeskaeg, varauusaeg (2)

HILISKESKAEG , VARAUUSAEG
*Riigivõim kõrg-ja hiliskeskajal – riigivõim koondus kuninga ja kiriku kätte. riigil puudus kindel territoorium . Riigi ühendas tervikuks valitseja isik, kellel võis olla valdusi väga erinevates kohtades. Riigid polnud püsivad.
Feodaalne killustatus – kuningatest vähesõltuvad suurfeodaalid hakkasid omavahel sõdima. Riigisiseselt tekkisid eraldi feodaalide „riigid“.
Kuidas toimus valitsemine? - eksisteerisid nõukogud, mis koosnesid vasallidest kes tegelesid riigiküsimistega. Nõukogude liikmete hulgas polnud talupoegi. Suurimaks võimukandjaks oli riigis ikkagi kuningas ja kirik .
*Gregoriuse reformid ja investituuritüli – Gregorius leidis, et reformid on vajalikud, kuna senimaani olid paljud vaimulikud oma ametid välja ostnud. Seetõttu leidsid aset järgnevad reformid: 1) ainult paavst tohib piiskoppe ametisse määrata, 2) ainult paavst saab keisrile võimu anda, 3) paavsti otsust ei saa vaidlustada, küll saab paavst teiste otsuseid vaidlustada. Kirik soovis saavutada ülemvõimu kuninga üle.
Investituuritüli – vaimulike nõue keisritele, et keisrid loobuksid oma õigusest otsustada kellele vaimuliku võimutunnused anda. Vaimulikud soovisid , et see oleks paavsti õigus.
Saksa keisri Heinrich IV ja Rooma paavst Gregorius VII tüli – Kuna Gregorius soovis, et kirikul oleks kõrgeim võim ning et vaid paavstil on õigus vaimulikke ametisse seada, siis Heinrich keeldus Gregoriuse käsku täitmast. Ta valis ikkagi vaimulikke oma suva järgi, ent lõpuks tuli tal siiski Gregoriuse ees alandlikult andestust paluda , sest vastasel juhul oleks ta võimult kukutatud. Paavstile sai osaks ainuõigus nimetada vaimulikke ametisse.
Mõisted: Ketser – inimene, kelle tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku tõekspidamistega.
Inkvisitsioon – usust taganenute üle peetav kohus. Kõige karmim karistus , mis ketseriks tunnistatud usust taganenut võis tabada oli surmanuhtlus.
Rekonista – Pürenee poolsaare tagasivõtmine muhamedlaste käest.
Turniir – võitlusmäng, kus võistlesid omavahel rüütlid, et demostreerida oma sõjalisi võimeid.
Tsunft – käsitööliste ühing keskajal
skraa – käsitööliste ühingu – tsunfti põhikiri
humanism – sai alguse hiliskeskajal Itaalias. Kujutab endast inimese ja inimlikkuse väärtustamist.
Renessanss – ajastu, mis järgnes keskajale. Inimese maailmapilt muutus – enam ei olnud inimese elukeskmeks kristlik religioon , vaid inimene ise oma tunnete, mõtete ja soovidega.
Ristisõdade põhjused, tagajärjed, tulemused – põhjuseks toodi Kristuse haua vabastamine ning paganate , „valeusuliste“ ristimine kristlasteks. Tegelikuks põhjuseks võib pidada ristisõdijate soovi vallutada uusi maid ning koguda rüüstamise läbi rikkust. Ristisõdijatel õnnestus küll palju röövida, rüüstada ja ka inimesi ristida, ent Kristuse haua vabastamine muhamedlaste käest ei õnnestunud.
Keskaja seisused – Vaimulikud – palvetamine ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest palumine. Olemine jumala maapealseks kehastuseks.
Feodaalid – ühiskonnaliikmete kaitsmine.
Talupojad – lihttöö tegemine, kogu ühiskonna ülalhoidmine oma raske füüsilise tööga.
/ linnakodanikud – käsitöö tegemine
Keskaegne sõjavägi, miks tekkis palgasõjavägi? - Rüütlisõjaväe eksisteerimises ilmnes mitmeid puudujääke. Nimelt sõjaolukorras võttis rüütlite kokkukutsumine liialt kaua aega, teisalt leidus vaesunud rüütleid kes ei osanud teha midagi muud peale sõdimise. Seetõttu tekkiski palgasõjavägi, mis koosnes enamjaolt hästi väljaõpetatud jalaväelastest, kelle põhitööks oligi sõdimine.
Gutenberg ja trükikunsti leiutamine – kuigi Aasiamaades oli trükikunst juba ammu leiutatud, jõudis see Euroopasse alles tänu Gutenbergile. Tema trükkis esimese raamatu Euroopas, milleks on Piibel .
Suurte maadeavastuste põhjused ja tulemused/tagajärjed – Oli vajadus väärismetallide, vürtside järele, mis olid Euroopas väga hinnas . Idamaa kaupmeestelt ostes olid need luksuskaubad väga kallid, niisiis läksid Eurooplased retkedele, et tuua idamaadest ise Euroopasse neid samu kaupu.
Tulemuseks oli see, et eurooplased vallutasid ja koloniseerisid need piirkonnad, mis nad olid avastanud. Orjastasid kohalikke ja hävitasid kõrgkultuure. Kulla ja hõbeda hind langes märgatavalt, mis soodustas feodaalsuhete lagunemist. Tõusis märgatavalt Eurooplaste maailmapilt. Laevandus arenes ning sel perioodil toodi palju uusi leiutisi euroopasse aladelt , mis eurooplased olid vallutanud.
Kuulsamad maadeavastajad – Cristoph Kolumbus – mees, kes ületas esimesena Atlandi ookeani, avastas Ameerika, Haiti , Bahama jt Kariibimere saared, kuigi tegelikult soovis jõuda hoopis Indiasse , kuid valearvestuse tõttu jõudis Ameerikasse. Kolumbus on esimene eurooplane , kes jõudis Ameerikasse.
Vasco da Gama – Avastas Indiasse viiva idapoolse meretee . Euroopalane.
Amerigo Vespucci – avastas Brasiilia.
Magalhaes – mees, kes sooritas teadaolevalt esimesena ümbermaailmareisi.
Saksa reformatsioon . Miks oli vaja kirikut reformida? - Reformatsioonide käigus puhastati kirikut ja ühiskonda ajapikku ladestunud väärarusaamadest ja valetõlgendustest kristluse kohta käivates küsimustes. kirikusüsteeme oli vaja reformida, kuna kirik tegutses liiga kasuahnelt. Üheks tõestuseks sellele väitele on fakt, et kirikult oli võimalik osta indulgentse, et oma patte lunastada. Tegelikult peaks olema ainuüksi Jumalal see võim, et inimesele tema patud andestada . Martin Luther on luterismi rajaja, kes kritiseeris tugevalt katoliku kiriku seisukohti.
Augsburgi usurahu ja selle sisu – usurahu sõlmiti keiser Karl V algatusel , et lõpeksid riigisisesed vaidlused usuküsimustes ning et riik saaks täielikult pühenduda välisvaenlaste türklaste vastu koondudes. Määratleti luterluse põhiseisukohad. Hüljati kiriku välisele hiilgusele tähelepanu pööramine ning jutlused hakkasaid toimuma emakeeles.
Isikud:
Luther – luterismi rajaja, kes algatas usureformid Saksamaal. Kritiseeris tugevalt katoliku kiriku seisukohti.
Gregorius VII – Rooma paavst, kes leidis et kirikul peab olema kuninga üle ülemvõim. Oma tegevusega kindlustas kirikule suurema mõjuvõimu!
Gutenberg – Euroopa trükikunsti leiutaja. Trükkis esimese raamatu – Piibli.
Leonardo da Vinci – leiutaja, kunstnik, insener, kes on maailma kõige kaunima naiseportree „ Mona Lisa“ autor.
Jan Hus – Tšehh, kes kritiseeris teravalt katoliku kirikut raha võtmises erinevate kirikutalituste, nt matuste , ristimise eest. Oma vaadete eest mõisteti ta hukka ketserina ja põletati tuleriidal.
Jan Žižka – Tšehh, hussiitide liider. Jan Husi järgija.
Kolumbus – ...
Magalhaes – ümbermaailmareis
Vasco da Gama – idapoolne meretee Indiasse.
Tähtsaimad aastad.
1492 – Kolumbus avastas ameerika
1517 – reformatsioon Saksamaal, keskaja lõpp.
1555 – Augsburgi usurahu sõlmimine