Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KREEKA RAHVUSLIK ÄRKAMINE (0)

1 Hindamata
Punktid
KREEKA RAHVUSLIK ÄRKAMINE!
Kreeka oli pikalt kuulunud Türgi võimu alla: Mandri-Kreeka elanikud kannatasid kõrgete maksude all ning hiljem Osmanite riigiajal sisuliselt pärisorjuses.
18. sajandil kerkis Kreekas esile laevastikuga jõukaks saanud kaupmeeskond, kes domineerisid Türgi sisekaubanduses, lõid sidemeid Vahemere, Balkani ja Lääne – Euroopaga. Kaupmeestelt jõudsid kreeklasteni ka reformatsiooni-ja valgustuse ideed + Prantsuse revolutsiooni ideaalid.
18. sajandi lõpus avaldas Kreeka riigimees Rigas Feraios Viinis :
1. Kreeka iseseisvust käsitlevad dokumendid
2. Rahvushümni
3. Detailse maakaardi
Nii andis ta sealsetele mõista, et Kreeka on liikumas iseseisva riigi poole.
Kreeka iseseisvussõda( 1821 -1828):
1814 . aastal asutati salaorganisatsioon Filiki Eteria ehk Sõprade Ühing, mille eesmärgiks oli Kreeka vabastamine. Plaaniks seati revolutsioon Peloponnesosel, Doonau vürstiriikides ja Konstantinoopolis.
6. märtsil 1821. aastal puhkeski Alexandros Ypsilantisen juhtimisel ülestõus Doonau vürstiriikides, mis türklaste poolt koheselt maha suruti. Ülestõus aga motiveeris kreeklasi astuma türklaste vastu ning 17. märtsil kuulutasid Peloponnesose kreeklased Osmanite riigile sõja. Ülestõus levis üle Peloponnesose ning kreeklased vallutasid ühiselt Tripolitsa.
Sellele järgnesid mitmed ülestõusud: Kreetal, Makedoonias ja Kesk-Kreekas, mis kõik türklaste poolt maha suruti. Kreekas ülestõusnud laevastik seevastu tegutses Egeuse merel türklaste vastu edukalt ning takistas neil lisajõudude toomist .
1822. ja 1824. rüüstasid türklased ja egiptlased Kreeka saari ning korraldasid elanike vastu tapatalgud. Neid sündmusi loetakse ka Lääne-Euroopa sekkumise ajendiks.
1825. aastal maabus Egiptuse valitseja poolt Kreekasse saadetud väejuht Ibrahim Paša, kes saavutas kiire sõjalise edu- aasta lõpuks oli suurem osa Peloponnesosest Egiptuse vägede kontrolli all ning tagasi suudeti võita ka Ateena . Peale Ibrahimi võidukat saavutust otsustasid Venemaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa sekkuda ja saatsid oma laevastiku Türgi-Egiptuse laevastiku vastu.
1827. aastal 20. oktoobril leidis aset Navarino merelahing, kus liitlased hävitasid Türgi-Egiptuse mereväe ja tagasid Egiptuse vägede lõpliku lahkumise Kreekast.
1830. aastal tunnustati Kreeka riik Londoni protokolli alusel iseseisvaks!
KREEKA RAHVUSLIK ÄRKAMINE #1 KREEKA RAHVUSLIK ÄRKAMINE #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elisabeth_proos Õppematerjali autor
Kuidas Kreeka iseseisvus?

Sarnased õppematerjalid

Vanaaeg
45
doc

Vanaaeg

U. 730. a. vallutas Kusi kuningas Pianhi (747 ­ 716) ka Memphise ja ühendas Egiptuse Kusi valitsejate (25. dünastia) võimu alla. 671 vallutas Assüüria kuningas Assarhaddon Memphise. Tema järglane Assurbanipal vallutas 664 ka Teeba ja alistas terve Egiptuse. 550datel aastatel lõi assürlaste nimetatud asevalitseja Psamtik (664 ­ 610) Assüüriast lahku ja pani aluse Egiptuse viimasele hiilgeajale (26. dünastia). Psamtik võttis teenistusse kreeka palgasõdureid ja soosis kreeka kaupmehi. Necho II (610 ­ 595) arendas laevastikku ja alustas Niilust Punase merega ühendava kanali rajamist. Sekkus nõrgeneva assüüria poolel Aasia poliitikasse, kuid sai 605 Karhemisi lahingus Babüloonia Nebukadnetsarilt lüüa. 525 vallutas Pärsia kuningas Kambyses Egiptuse. KAANAN III aastatuhandel kujunesid mitmed linnalised keskused, mille hulgas tuntuim, Byblos, oli küllalt tihedates kontaktides Egiptusega. 23. ­ 22. sajandi tagasilangus tõi kaasa

Ajalugu
Kreeka poliitiline ajalugu
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

............................... 21 Früügia .............................................................................................. 21 Lüüdia ............................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia ................................................... 26 Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 Ateena demokraatia Periklese ajal ................................................................................... 29 Peloponnesose sõda (431 ­ 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 Archidamose sõda (431 ­ 421) ..................................................................

Ajalugu
Rahvusvaheliste suhete ajalugu
54
docx

Rahvusvaheliste suhete ajalugu

Foiniiklaste järeltulijateks olid kartaagolased. 2. PELOPONNESOSE SÕDA 431-404 Peloponnesose sõda toimus Ateena mereliidu ja Sparta juhitud Peloponnesose liidu vahel ülemvõimu pärast Kreekas. Sõja ajendiks oli Ateena-Korintose kaubanduskonkurents, mis sundis korintlasi Spartalt abi paluma, seejuures motiveerisid korintlased oma palvet asjaoluga, et Ateena on muutunud liiga tugevaks ning ohustab kõigi Kreeka poliste iseseisvust (anti-hegemonialism). Sõda kulges vahelduva eduga, kuid lõppes Sparta võidu ja Ateena lüüasaamisega. Kreekas kujunes välja Sparta hegemoonia. Nüüd organiseerisid korintlased Sparta-vastase koalitsiooni ning puhkes Korintose sõda 395-386, mis lõppes Antalkidese rahuga. 3. ROOMA VABARIIK, PUUNIA SÕJAD 3.1 Rooma impeeriumi näol on tegemist suurima antiikaegse impeeriumiga, mis oma hiilgeajal

Rahvusvaheliste suhete ajalugu
Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani
134
doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7

Rahvusvaheliste suhete ajalugu
Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu
17
doc

Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu

IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi

Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu
10-kl ajaloo üleminekueksam
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Käsitöölised ­ osalt eraettevõtjad, töötasid ülikute või vaaraode losside juures, tasuti tarbeesemetega, sotsiaalne positsioon ja elatustase oli talupoegadest mõnevõrra kõrgem. Võimalus tõusta ülemkihi hulka. Orjade ­ positsioon oli teisejärguline(sõjavangid, talupojad, käsitöölised) kasutati erinevateks vajadusteks. 2.Reformatsioon 31.oktoober 1517 Esimene suurem murrang kirikus: Kiriku lõhenemine Rooma ja Kreeka katolikusks kirikusks Teine suurem murrang oli reformatsioonRahvusriikide teke- püüd vabaneda paavsti võimu alt Vaimulikud privileegid tekitavad pahandusi Kiriku kõlbeline allakäik Indulkentside müük Martin Luther (1483-1546) 95 teesi ehk põhimõtet, kuidas kirikuelu ümber korraldada Surivoodi kirjandus, kui surema hakkad siis loed kirjandust Lutheri seisukohad: Õndsaks saab usu kaudu, Mõistis hukka indunkentsid, usulise tõe aluseks on ainult piibel

Ajalugu
11-klassi ajalooeksam
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Mujal mõjutas tsiv-i mõni arenenum naaberpiirkond ­ sekundaarsed tsiv-d. Esiaeg (muinasaeg) ­ kirjalike tekstide ilmumine ­ esiaja lõpp Ajalooline aeg ­ kirjalike tekstide ilmumine ­ ajaloolise aja algus (vanaaeg, keskaeg, uusaeg) Vanaaeg ­ ajastu, mis algas tsiv-de ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 eKr ­ 476 pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser; siia perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka, Rooma tsiv. teke Antiikaeg ­ ajastu, mis hõlmab muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja languseaega, 8. saj eKr ­ 476 pKr 3.Muistne Egiptus: riik ja ühiskond Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta Ülem-Egiptus on delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus Delta on soine; jõeorg on järskude kaljuseinte vahel. Egiptust piiravad idast ja läänest viljatud poolkõrbed ja kõrbed. Peamine ühendustee on Niilus

Ajalugu
Vana-Kreeka
52
doc

Vana-Kreeka

Riin Magnus (44, 48, 51, 53) Maarja Põld (49, 50, 52, 58) Vastutav toimetaja: Eva Lepik Tehniline toimetus ja kujundus: Auli Kütt ja Janno Loide 3 KULTUURILUGU I (VANA-KREEKA KULTUUR) 1. Vana-Kreeka eelajalugu (eelkreeka, varahellase ajajärk) a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu. b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun