Raehärra Ulritch imetleb oma kodulinna (0)

Raehärra Ulritch imetleb oma kodulinna
Ulritch astub oma kodust tänavale . Tänaval on näha palju käsitöölisi ning seal liigub ringi palju bürgereid. Tänaval on ka kerjused. Mõni üksik annetab kerjustele natuke raha. Nii mõnegi käsitöölise juures töötab ka mõni õpipoiss. Ulritch liigub ukselt edasi.
Ta jõuab tänava lõpuni. Tema ees läheb edasi Karja tänav. Arvatavasti just mõni hetk tagasi läks mööda seda teed pidi kari karjamaale, sest tänaval on värske sõnnik. Raehärra ei soovi oma riideid määrida ja ta otsustab kõndida tagasi ning suunduda raekoja platsile.
Teel raekoja platsini kõnnib raehärra mööda tsunftihoonest. Hoone on suur ja võimas. Sellest liikusid inimesed pidevalt sisse ja välja. See oli kalurite tsunftihoone kuna vapil oli sinisel taustal 2 kala.
Raekojaplatsil peetakse turgu. Seal müüvad kaupmehed inimestele kaupa. Igal pool käis suur sagimine, sest inimesed tahtsid kaupmeestelt kaupa osta. Enamasti oli lettidel näha kapsad , naerid, peedid , porgandeid ja sibulad kuid oli ka müüa herneid, ube ja läätsi. Müüdi ka soola ja ürte nagu pipar. Muidugi ei puudunud ka lettidelt puuviljad , liha, kala, siid jne.
Raekojaplatsil oli ka suur ilus gooti stiilist ehitatud kirik . Seda stiili pole inimesed veel väga palju kasutanud kuna selline stiil oli eksisteerinud ainult paarsada aastat. Raekojal oli ka tornis mehaaniline kell. See oli linna suurim uhkus. Märkamatta ei saanud ka jätta värskelt ehitatud avalikke käimlaid. Raehärra arvates tasus see ära, sest kõigil oli juba sellest haisust villand saanud mis tänavale pillutud rämpsust tekkis. Raekoja platsil asus ka kaev mida külastasid paljud bürgerid , et vett saada. Kõigil oli kiire.
Edasi valis Ulritch suvalise tee ja hakkas seda mööda jalutama . Keset tänavat oli kaupmeeste gildihoone. Sealt liikusid kaupmehed nii sisse kui välja. Osad liikusid turuplatsi poole, mõned arvatavasti kodudesse või poodidesse ja osad sadamasse, et laevaga minna eksootilistelt maadelt kaupa tooma.
Mõne kõndimise pärast jõudis raehärra juudikvartalini. See oli täielikult müüriga ümbritsetud. Seal oli palju juute kes liikusid ringi juudikübarad peas ja kollased ringid rõivastel. Ka juudikvartalis oli näha kuidas juudid elatasid ennast käsitöö ja kaubandusega. Seal oli näha ka kuidas juudid kasutasid liigkasuvõtmist. Selle oli kirik küll ära keelanud kui juutidel seda keeldu polnud kuna nad elasid oma reeglite ja seaduste järgi.
Paar kvartalit edasi tuli vastu jälle Karja tänav. See oli endiselt sõnnikuga kaetud ning raehärra ei soovinud ennast määrida. Ta märkas tänaval surnud kassi. Kaugelt oli näha kuidas tuli timukas . Timukas võttis kassi endaga kaasa. Keegi ei kõnetanud timukat kuna ta pidas autut amet. Kõik vaatasid põlastusega kuidas timukas lahkus.
Ulritch võttis kõrvaltee. See tee oli veel kaetud puiduga . Majad olid kõik puidust. Tänaval ei olnud näha ühtegi käsitöölist. Seal olid ainult tavalised bürgerid. Järsku jooksis ühest majast välja naine kes hakkas karjuma : „Tuli! Tuli!“ Inimesed jooksid kõik oma kodudesse nahkämbrite järele. Nad tõid ka tänavatel liiklejatele nahkämbrid, et nad saaksid kaasa aidata. Ka raehärra Ulritch aitas kaasa.
Maja oli selleks hetkeks leekides. Tuld hoiti eemal kõrvalhoonetest. Kui maja sai lõpuks kustutatud, hingasid kõik kergendatult. Just kui kõik arvasid, et kõik on korras hakkas kõrvalmajast suitsu tulema. Bürgerid jooksid kõik tuld kustutama . Teine maja sai päästetud aga esimeses majas ei saanud enam elada.
Raehärra otsustas, et talle piisab jalutamisest selleks päevaks. Ta suundus mööda tuldud teed tagasi. Igas kohast ta veel vaatas korraks kuidas elu läheb ja astus kergendunult oma koju.