Ehitised ja taluõued (0)

Tallinna Pedagoogiline Seminar - Kultuur-Kunst - Kunst

1 Hindamata

Lõik failist

Ehitised ja taluõued

TALUHOONESTIK – kujunes 19-20 sajandilm kui põllumajanduslik tegevus oli muutunud kõige tähtsamaks, kaasnes paikne elamisviis.
Eesti taluõuel ei ole väga kindlat kuju ja hoonete paigutust ei ole. Õuekoha valiku moodustasid praktilised kaalutlused (kuivem ja kõrgem koht, päikesele avatus , ligipääsvatuvus, kaevu rajamise võimalus, põldude ja karjamaade lähedus).
Ilmakaari arvestati reheelamu paigutamisel. Majade essiküljed ehitati enamasti soojemate ilmakaarte suunas. Kui lähedal oli jõgi siis tehti uks sinna poole või kambripoolne ots jõe poole.
Põrandad olid tavaliselt kõvaks tambitud pinnasega. Elamutel savi ja liiva või kruusa ja lubja segust .
Kui oli võimalus, kaeti laed peente ümarpalkidega, millele pandi peale sammalt ja liiva.

Kaevud – vanimad teise aastatuhande algusest eKr.
Salvkaevud – vooderdatud kivi või puiduga.
Külakaev – kogu küla peale kokku ühine kaev. Eriti Lääne- ja Põhja-Eestis, kus tuli kaev rajada läbi paksude paekihtide. Tekitas sumbkülasid, sest taheti saada kaevule lühim tee.
Vooderduseks kasutati haaba või kuuske, sest need ei andnud veele maitset juurde.
Kaevurakmed tehti palgijuppidest. Kui sügavus oli kuni 1,5m siis saadi vesi kätte kopaga.
Kaevu läheduses oli küna loomade jootmiseks. Võis raiuda ka kivist.
Kivikelder – kividest laotud võlvkeldrid. Varem hoiti aiasaadusi ja teravilja maaalustes aukudes, mis vooderdati puuokstega. Kartulit hoiti kartulikoobastes. 19. sajandil tulid kivikeldrid mõisade eeskujul. Kaetud mullakihiga. Paistab nagu looduslik küngas. Esifassaad kujundati ilusalt.
Jääkelder – jõukamates taludes hoiti seal jääd, millega jahutati suvel piima.
Aidad – majandushoone talu õuel. Algseks hooneks oli sammaslava, millel hoiti jahisaaki, et ulukid seda ära ei viiks. Aida põrand pidi olema jahe, mullast, savist või kivist. Niiskuse vältimiseks ehitati see maapinnast kõrgemale. Aida nurgad toetusid suurtele maakividele. Suvel kasutati aitasid magamiskohtadena. Siis tehti sinna ka aken.
1) viljaait
2) kala-/lihaait
3) riideait
muu) kirstuait, magamisait, söögiait, piimaait, meeait.
Eestis on leitud hooneid , mida kasutati tagavarade hoiustamiseks juba 10-11 sajandi asulakohtadel. Aida sisse tehti auk, et kass saaks käia hiiri püüdmas. Aida ees oli tihti suur katusealune .
Suitsuahi – soolamise kõrval üks vanimaid tooraine säilitamise viise. Ranna ääres suitsutati enamus kalu ja igal majapidamisel oli suitsuahi. Erinevad konstruktsioonid . Meil kasutusel kuumsuitsuahi.
Saun – üks iidsemaid ehitisi kogu Euraasias . Meile iseloomulik leilisaun, kus sa viheldakse. Esimesed jäljed saunast Eestis pärinevad 13. sajandist.
Et muldpõrand nii külm ei oleks, kaeti see saunatamise ajaks õlgedega.
Korstnaid hakati ehitama 19-20 sajandi alguses.
Mõnes piirkonnas, kus sauna polnud, pesti end rehetoas .
Suitsusaunas oli suur keris mis köeti kuumaks.
Saaremaal ja Muhus hoiti saunas k lambaid.
Saun oli ravitsemise koht (pandi kuppe, masseeriti lihaseid).
Tähtsaim toiming saunas oli sünnitamine, sest seal oli sooja vett.

AIAD, KANGRUD, RAUNAD, TALAD

Aiad ehitati õue ümer, kaitseks loomade vastu.
Metsavööndile iseloomulikuna levis püstaed ehk taraaed, mis tehti vitstega ühendatud hirtest ehk roigastest.
Lattaed – horisontaalsetele pulkadele vertikaalsed latid peale laotud.
Soeselgaed ehk antsaed, sõõruaed – heinamaade kaitseks, kiirest valmiv.
Vähemkäidavates kohtades ei tehtud väravat, vaid redeliga ülekäigukoht.
Saaremaal ja Läänemaal tähtis koht kiviaedadel. Tavaliselt põllult korjatud kivid .
Kombineeritud kiviaiad, kus pandi kiviaiale peale roigas- või lattaed. Põllu kaitseks.
Kiviaedadega piiratud ka karjatalumaad, mis viisid karja juurest taluaeda või looma joomiskohta.
Aiaga piirati ka karjamaal olevad allikad. Kivi- või roigasaiaga.
Arheoloogid on leidnud ka rituaalidega seotud paiku, mis on ümbritsetud kiviaiaga.
On leitud ka kiviaedu, mille otstarvet ja ehituaega ei teata.
Kiviaed on palju väärtuslikum kui puuaed .
Peale kiviaedade on olemas kiviraulad ja kivikangrud – kohad, kuhu korjati põldudelt ja niitudelt kivid, kui ei olnud parajasti vaja aeda teha.

HEINAKÜÜNID JA KUHJALAVAD

Metsheinamaade niitmine – praeguseks peaaegu unustatud heina tegemise viis taludes. Metsa- ja luhaheinamaad asusid tavaliselt rabade, soode ja metsajõgede ääres. Põllumaadeks olid need maad liiga märjad ja seetõttu ei tekkinud sinna ka asustust. Algselt külakogukond kasutas neid ühiselt. Päriseksostmise järel jaotati tükk talude vahel.
Sellised heinamaad võisid asuda taludest 5km kaugusel. Sinna mindi kogu perega nädalaks või isegi kaheks ja ka loomad võeti kaasa.

KALAPÜÜDMISEGA SEOTUD EHITISED

Lautrid – randumissillad, võrgukuurid, kalamajad.
Lume ajaks viidi väiksemad paadid võrgukuuri ja suuremad keerati tagurpidi .
Kalamaja on kalurite ajutine peavari rannas või laidudel. Ehitati selleks, et kui mindi kaugematesse kohtadesse kala püüdma siis jäädi kauemaks. Kalamajas oli 2 ruumi.
Kered ehk kalaputkad - kalamaju võis olla mitmeid nii, et jää peale tekkis väike küla.
Mere äärde hakati ehitama päästejaamasid. Esimesed Hiiumaal, hiljem ka lääne- ja põhjarannikul. Päästejaam on kuulitaoline hoone, milles on metallkäru koos päästepaadiga ja lükati mööda kaldteed vette. Päästemeeskonnas 8-10 liiget.

LUBJAAIAD, LUBJAPÕLETUSKOHAD

Lubjatöötlust nimetatakse lubjapületamiseks, mis toimus tavaliselt lubjamurru läheduses metsas. Puu oli metsas kergelt kättesaadav, lubjakivi muutub põletamisel poole kergemaks.
Aastal 1867 oli Eesti üle 300 lubjapõletusahju.
Temperatuur oli 900-1000 kraadi. Kivi läks põlema ja põles väikese värvilise leegina. Köeti ahju kuni 5 m puudega.
Kustutatud lupja saab hoida ükskõik kui kaua. Seistes läheb ta üha paremaks. Kõik meie kriikus ja kabelid on laotud lubimördiga.

ÜLDOTSTARBELISED EHITISED

Algselt ehitasid võõrvallutajad ja hiljem igasugused kirikuorganisatsioonid.
Kihelkonnakirikuid püstitati tihedamatesse asustuskeskustesse, kuid mitte otsa küladesse.
Kirikus asusid koos pastoraadiga suurema liiklustee ääres.
Kultuuripärandisse kuuluvad ka vanad kabelid ja kirikumäed, kuid tegelikult neid hooneid ei ole, need on muistsed ohvrikohad. Sageli pandi paganluse väljatõrjumise jaoks sinna rist , et rahvas ristile ohverdaks. Sageli kannavad kabelimäed ja kalme- ja kalmetimäe nime.
Keskaegsed kabelid kujunesid peamiselt paganluse seguse ohverdamise kohtadeks. Ohverdati kalaõnne, karjaõnne, sigimise pärast. Kadripäeval lambaõnne pärast. Merele minnes ja sealt tulles kalaõnne pärast.
Hiiumaal Ristna kabeli varemetel käidi palumas, et võimalikult palju laevu karile sõidaks.
18. sajandi alguses hakkas levima talupoeglik sakraalarhitektuur.
Palvepajad - taluõuedele hakati ehitama hooneid, mis sarnnesid rehielamuga. Mujale ei tohtinud neid ehitada. Palvemajad olid kaugelt tulnud jutlustajate majutamiseks.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miisu111 Õppematerjali autor

Annab ülevaate vanal ajal olnud ehitistest külas, talus ja selle õuel.

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti traditsiooniline rahvakultuur

Külades või teede ääres püüti tee äärde paigtada rehielamu tagakülg või rehealusepoolne ots või siis hoopis kõrvalhooned. Rehielamu ees oli avar muruga kaetud õueplats, mille ümber paiknesid kõrvalhooned suhteliselt vabalt. Aidad olid tavaliselt elamu kambripoolses ja ühtlasi õue kõrgemas otsas, laudada rehealusepoolsesse, võimalikult madalasse õueossa. Kaev võis olla keset õue. Õue ümbritses aed. 19.saj mõisakaartide järgi võib Eesti taluõued jagada planeeringu järgi: ringikujulised õued hooned asusid ebaühtlaste vahedega ümber õueplatsi, mis oli enamvähem ümarik või piklik. Mõni kõrvalhoone võis jääda väljapoole seda ringi. Sellised õued olid omasemad Mandri-Eesti põhjaosale ja saartele. Sopilised õued kõrvalhooned rühmitusid suhteliselt väikese õueplatsi ümber korrapäratult mitmeks eraldi sopiks, kuhu elamust viis teerada, sellised olid valdavalt Lõuna-Eestis.

Eesti rahvakultuur

docx

Eesti Muinasaeg

Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed. Osata tuua nä

Ajalugu

odt

Eesti looduslikud pühapaigad

Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad:  Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest  Interdistsiplinaarne teema  Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab.  Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik:  Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist. Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada.  Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud)  Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mitm

Geograafia

rtf

Kunstivaldkonnad, vanaaja kunst

Astmikpüramiidid tähtsal kohal Egiptuse arhitektuuris, sellest järgmine kohe püramiid, millel oli lihtsalt igale astmele üks kiviplokk lisatud ja plaatidega kaetud; Püramiid kujunes välja juba Vana Riigi ajal, suurimad säilinud Giza väljal(vist ka esimesed, ei kuulnud=)), neid peetakse ka maailmaimeks, keeruliste käikude süsteemiga, ehitati väga kaua; Kaljuhaud Keskmise Riigi tähtsaimad ehitised, sarnanevad ruumide paigutuselt mastabadega, sissekäigud kujundati kuningliku fassaadiga, hiljem hakati ka kaljuhaude peitma ja arvatavasti ei ole paljusid leitud; · obelisk kõrge neljakandiline terava tipuga sammas; Egiptuse skulptuur ja maal · Vanemate mälestiste hulka kuuluvad Narmeri palett, mis on kõrge, mõlemalt poolt reljeefidega kaetud kiviplaat, kujutab stseene Lõunariigi võitlust Põhjariigi üle,

Kunstiajalugu

doc

Tallinna ajalugu

Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Üle poole on alles ka keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 16-19. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus. Kuigi väga paljud ehitised on Tallinnas omaette haruldused ja vaatamisväärsused, on eriline väärtus just see, et säinud on keskaegne miljöö ja struktuur kui tervik, mis enamikes teistes Eesti ja Põhja- Euroopa linnades on suurelt osalt kadunud. Võimsatest kindlustustest tingituna pole Tallinna kunagi hävitatud sõdades ning tänu puitehitiste puudumisele pole Tallinn ka maha põlenud tulekahjudes, nagu on juhtunud teistes Eesti linnades Narvas, Tartus ja Viljandis, aga ka paljudes Saksa linnades

Ajalugu

doc

Jõulud - referaat

TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM JÕULUD Referaat Tartu 2008 SISUKORD Mis on jõulupüha? lk 3 Pühade ajalugu Jõulud välismaal Jõulud Austraalias Jõulud Ameerikas Jõulud Inglismaal lk 4 Eestlaste jõulud Tähendus lk 5 Kombestik Jõulutoidud lk 6 Maagilised toimingud Meelelahutus Uusaastakombestik lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Mis on jõulupüha? Jõulud on 21.-27. detsembril tähistatav püha. Ühtede jaoks on see talvine pööripäev, teiste jaoks on see Jeesuse sünnip

Usuõpetus

rtf

Eesti kultuurilugu

Eestis on algselt romaani stiilis ehitatud kirikud teada eeskätt Saaremaal. Need pidi seega ehitatama kohe peale ristiusu ametlikku vastuvõttu. Kivikirikuid ehitati Saaremaale seega ajal, kui enamikus Mandri- Eestist, mis oli ometigi hoopis kindlamalt vallutajate kontrolli all, rajati vaid puitkirikuid. Vähe sellest, saanud vaevalt püsti romaani stiilis kivikirikud, asuti neid Saaremaal kohe gooti stiilis ümber ehitama. Romaani kirikud olid üldjuhul väikesed ehitised, need ei olnud mõeldudki suurte rahvahulkade kogunemiskohaks. Kirikus sees käisid tavalised inimesed vaid erakordsetel juhtudel ning siis seisti püsti, mehed lõunapoolmikus, naised põhjapoolmikus. Ühiskondlik tegevus toimus rohkem kirikaias, aja jooksul järjest enam ka spetsiaalsetes eeskodades. Näiteks laulatus toimus kiriku ees, kirikusse sisenesid preestrilt õnnistuse saamiseks vaid vastabiellunud. Kiriku ees või

Kultuurilugu

doc

Talurahva toidud

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.................................................................................

Ajalugu

Rohkem sarnaseid