TALLINNA TRANSPORDIKOOL ESSEE ETTEANTUD KÜSIMUSTE PÕHJAL KOOSTAJA: TALLINN 2015 1.Kirjeldada, millistele tingimustele peaks vastama ettevõtte optimaalne kaubavarude suurus? Laovarud on kõik materjaalsed väärtused, mis hoisutatakse tootja ja importija laos ning transporditakse tootmise, ladude, termindalid ja ka kaupluste vahel. Kuid peab leidma optimaalse laovaru, sest põhjendamatul suured varud vähendavad firma kasumit ning varade tootlust.Optimaalne kaubavarude suurst saab hoida kontrolli all kui , kontrollida varude kasutamist ja
Logistika ABC analüüs ABC analüüs põhineb 20/80 reeglil 80 % läbimüügist saadakse 20 % toodetelt 20 % klientide arvele langeb 80 % kasumist 80 % kaubavarude väärtusest sisaldub 20 % s ladustatavates tootenimetustes 20% tootenimetuse saamiseks kulub 80% kauba hankimistöödest ABC analüüsi rakendamise võimalused Sortimendi kujundamisel, tootjate ja kaubavarude analüüsimisel ning hankekindluse selgitamisel on otstarbekas toetuda ABC analüüsile. ABC analüüs Analüüsimise tulemusena viiakse läbi rühmitamised ja saadud rühmadele rakendatakse neile sobivaid juhtimispõhimõtteid. Põhimõtteliselt jagatakse analüüsiobjektid rühmadesse: A, B, C (rühmi võib olla ka rohkem). ABCrühmitamisel on Arühm tähtsaim ja sinna kuuluvad tooted, kliendid või tarnijad mõjutavad ettevõtte
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool Ä16 KÕ Elizabeth Pogosjan LAONDUSE ARENG Essee Õppejõud: Pertti Pärna, MA Mõdriku 2018 Kaupade efektiivne ümberpaigutamine tootmissfäärist tarbimissfääri pole võimalik kaubavarude moodustamiseta. Kaubavarude hoidmiseks on vajalikud laod. Võib öelda, et ladu ei ole abiosakond vaid tegemist on logistilise keti täieõigusliku osaga. Laondus on iga logistikasüsteemi lahutamatu osa, mis tegeleb materjalide, pool- ja lõpptoodete ladustamisega lähtekohas, lõppkohas ja nende kohtade vahelisel liikumisel. Laondus omab ja edastab infto ladustavate materjalide ja toodete laoseisu, asukoha ja ladustamistingimuste kohta. Laonduse ajalugu ulatub mitme tuhande aasta taha. Algselt varuti ja ladustati
3. et optimaalsuse nõude kohaselt ülejäänud, st koormamata ruutude veokulud peavad olema mittenegatiivsed, koostada, koostada võrratustesüsteem eij määramiseks; 4. lahendada võrratustesüsteem, st leida eij väärtused, mis väljendavadki võimalike muutuste ulatust; 5. eij-dele tuginedes arvutada kaubaühiku veokulu väärtused, st määrata tema muutuse piirid. MITTELINEAARNE PLANEERIMINE 1) Kaubavarude planeerimine- juhtimiskulud koosnevad sissevoekuludest (tellimuskulud) ja varude hoiukuludest laos. Huvitatud sisseveetava kaubapartii optimaalse suuruse leidmisest, et kaubavarude juhtimiskulud oleksid minimaalsed ning et firmal oleks võimalik toota või müüa vastavalt kavandatud mahule ning hakkama saada olemasoleva laopinnaga. Samuti tuleb uurida: Kui palju muutuvad juhtimiskulud, kui kaubapartii suurus hälbib optimaalsest
Konkurents; Keskkond; Inimeste jõukus; Töötus; Tööjõud; Hind. Majandustingimuste prognoosimine Kuidas keskkond mõjutab ettevõtete poolt rakendatavaid ärimudeleid? Kus, millal ja kuidas teenitakse edaspidi kasumit? Kuidas see mõjutab ja muudab ettevõtte suhteid oma peamiste sidusrühmadega töötajate ja äripartneritega? Majanduse tsüklilisus Langus kogutoodangu vähenemine vähemalt kahel järjestikusel kvartalil Kogunõudluse langus; Kaubavarude kasv; Puhasekspordi langus; Ehitustegevuse aktiivsuse langus; Tööpuuduse kasv; Toorainehindade langus. Languse põhi Kõrge tööpuudus; Madal nõudlus; Investeeringute minimaalne tase; Pessimistlikud ootused; Pankrotilaine. Tõus Kogunõudlus taastub; Ootused muutuvad optimistlikumaks; Investeerimistegevus taastub; Kogutoodang kasvab; Tööpuudus langeb. Tõusu hari Madal tööpuudus; Kõrge kogunõudluse tase; Tootmisvõimsused maksimaalselt kasutatud;
Arvutada ka ettevõtte kulud kokku. Koosta lausendid ja konto " võlad töövõtjale" Äritehingute arvestus Kaubavarud, kaupade sisseost ja müük Kaupade liikumisel tootjalt tarbijani on kaubad käibesfääris ja moodustavad kaubavarud. Kaubavarud lähevad ringlusesse ja uuenevad kuid teatud hulk kaupa peab ettevõttel alati olema ja seega toimub ettevõtetes pidev varade ümberpaigutamine Nende suurus peab vastama müügi suurusele. Kaubavarude suurenemist põhjustavad: 1) kaupade sisseost; 2) varem müüdud kaupade tagastamine (ostjate poolt) Kaubavarude vähenemisel on samuti kaks põhjust, kui mitte arvestada kaupade kadu (loomulik kadu- küpsis mureneb, puuviljad kuivavad jne. ja mitmesugused riknemised ) 1) kaupade müük; 2) tarnijatele tagastatud kaubad Kaupade tagastamist tarnijatele ostjate poolt põhjustavad mitmed asjaolud, milleks on ka
teostus (kvaliteet, väliskujundus, margitunnus, pakend)Laiendatud toode, mis pakub tarbijale täiendavaid teenuseid ja kasusid (kohale toimetamine, paigaldamine, järelhooldus, garantii, krediit)Hind on toote väärtus rahas, mida toote või teenuse eest nõutakse või millega tarbija on seda nõus ostmaTurustus on tegevus, millega luuakse toote edasitoimetamise süsteem tootjalt tarbijale. Siia kuuluvad: Turustuskanalite valik ja koordineerimine;Toodete transport;Toodete ladustamine Kaubavarude juhtimine.Müügitoetuse põhieesmärgid: Tarbijate informeerimine uutest toodetest, nende otstarbest ja müügikohtadest;Tarbijate veenmine ja mõjutamine;Kaupade olemasolu ja kättesaadavuse meenutamine.
teostus (kvaliteet, väliskujundus, margitunnus, pakend)Laiendatud toode, mis pakub tarbijale täiendavaid teenuseid ja kasusid (kohale toimetamine, paigaldamine, järelhooldus, garantii, krediit)Hind on toote väärtus rahas, mida toote või teenuse eest nõutakse või millega tarbija on seda nõus ostmaTurustus on tegevus, millega luuakse toote edasitoimetamise süsteem tootjalt tarbijale. Siia kuuluvad: Turustuskanalite valik ja koordineerimine;Toodete transport;Toodete ladustamine Kaubavarude juhtimine.Müügitoetuse põhieesmärgid: Tarbijate informeerimine uutest toodetest, nende otstarbest ja müügikohtadest;Tarbijate veenmine ja mõjutamine;Kaupade olemasolu ja kättesaadavuse meenutamine.
koguses.) Sama protsessi täitja poolel oleks mõõdikuks saadetiste vastavus tellimusele (kas kaup on õige ja kvaliteetne, kas seda on õiges koguses, õige hinna ja maksetähtajaga ning see on õigel ajal õiges kohas). Hangete planeerimine tähendab seda, et töötaja oskab määrata tellitavate kaupade sortimenti ja kogusid. Oskab määrata kaupade müügilt puudumise ja liigsete kaubavarude tekkimise põhjuseid. 8. Kaubavarude analüüs ja optimeerimine Vastus puudub! 9. Majandusliku efektiivsuse näitajad Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab erandlikult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mis tahes tasandil, s.o üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis.
info edastamine toimub reaalajas seade võib lugeda sekundi jooksul kuni 1000 tagi informatsiooni infokandjad (tagid) võivad olla nii passiivsed kui ka aktiivsed osadel mälukiipidel on informatsioon ,,ülekirjutatav", ehk tagid on mitmekordselt kasutatavad RFID RFID süsteemi kasutades saadakse tarneahelate juhtimisel järgmised eelised: Võimalus tarnijatel reageerida kiiresti turu muutuvatele nõudmistele Kaubavarude suuruse optimeerimine tarneahela erinevates lülides Kaubavarude ringluse kiirenemine Kaubavarude olemasolu automatiseeritud kontroll 22) Laovarude tüübid: lk 329-330 1) Reservvarud ehk riskivarudega kindlustab ettevõte end selliste olukordade vastu, kus mingil ettenägematul põhjusel muutub kas nõudlus või on probleeme tarnetega. 2) Ringlusvarud ehk tsüklilised laovarud. Nii tootmises kui ka kaupade vedamisel on
raskem, kuid mingit moodi see ikka toimiks, kuna kõik on võimalik. Siinkohal mõtlesin ma eelkõige esmatarbekaupu. Teatud toodete puhul (näiteks tellimustoodete) ei vasta see tõele.. Ladudega ühiskond nagu meil ka praegu on, on väga efektiivne ja edukas. Ma arvan, et see on palju parem lahendus, kui see, et üldse ladusid poleks. Laod, ladustamine ja laondus on väga oluline. See muudab tarneahela ja kaupade liikumise tarnijast tarbijani kergemaks. Tavapäraselt tehakse logistikas kaubavarude juhtimise seisukohalt selge järeldus – varusid tuleb hoida ladudes ainult sellisel määral, et oleks tagatud suure hulga tarbijate katkematu, täies ulatuses teenindamine, mis kindlustab nende vajaduste rahuldamise. Seejuures peaks olema ladude arv tarneahelas võimalikult väike, ladustatavad kogused sellised, mis katavad nõudluse, pakkudes kõrget teeninduskvaliteeti ja ladustamise kulud võimalikult väikesed. Laondus peab eksisteerima mingilgi määral, sest siis on lihtsam
jms); • kontoritarvete hankimisega seotud kulud (paber, kirjutusvahendid, märkmepaberid, kaustad, arvete blanketid, prügikast, raamatupidamise dokumentide kaustad jms); • kontoriseadmete hankimisega seotud kulud (telefon, arvuti, faksi- ja koopiamasin, arvutitarkvara jms); • kontorimööbli hankimisega seotud kulud (laud, toolid, riiulid, nagi jms); • reklaamimaterjalide valmistamisega seotud kulud; • toorainekulud tootmisettevõttes; • kaubavarude loomise kulud, kui ettevõte tegeleb kaubandusega; • kindlustuskulud; • ruumide remondikulud; • kodulehekülje valmistamise kulud; • personali värbamise kulud; • palgakulud (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni. Mu ettevõtte hakkab kasumit saama, kui on täidetud järgmised punktid: Dokumentid on valmis sätitud. Kontor on korda tehtud. Tooted on saadaval ja tootmisetsükkel ei lõpe.
•Olulisus – projekti realiseerimine aitab saavutada firma eesmärke Varude juhtimise eesmärgid, fikseeritud mahuga ja fikseeritud perioodiga mudelid. Põhieesmärgiks on hoida varude tase optimaalsel tasemel - ei ole ülearu ega puudu •Tagada nii sise- kui ka välisklientide tellimuste täitmine ehk kõrge teeninduse tase •Kliendi poolt tellitavate toodete olemasolu või puudumist mõõdetakse tavaliselt tarnevõimena Põhiliselt kasutatakse kahte kaubavarude sisseostu mudelit: •mudel fikseeritud mahuga (majanduslikult põhjendatud tellimuse suuruse mudel ehk Q mudel)Fikseeritud mahuga mudeleid kasutatakse kallite materjalivarude juhtimiseks, kuna varud on väiksemad. −Fikseeritud mahuga mudelid sobivad vastutusrikaste materjalide, nn. kriitiliste materjalide jaoks, kuna neis nähakse ette rangem varude kontroll, järelikult ka kiirem reageerimine varude lõppemise korral.
7) kaupade kvaliteedi hindamine 8) kaubagruppide liigitamine. Teenindamine ja müümine: 1) kliendikontakti loomine ja kliendi vajaduste väljaselgitamine; 2) kaupade tutvustamine, kliendi nõustamine, müümine; 3) kliendikontakti lõpetamine; 4) müügijärgne teenindamine. Kassatöö: 1) kassatoimingud ja arvete koostamine; 2) raha käitlemine; 3) kassaaruande koostamine. Müügitöö korraldamine: 1) kliendi tagasiside edastamine; 2) kaubavarude juhtimine (tellimine, laovarude ja müügianalüüs;) 3) hindade kujundamine; 4) kaupade väljapanekute kujundamine. Kaupade käitlemine ja kaubatundmine : 1) võtab kaubad saatedokumentide alusel vastu koguseliselt ja kvaliteediliselt, järgides kaubagrupile kehtestatud nõudeid (kvaliteet, märgistused, realiseerimisajad jm); 2) teavitab kohe vastutavat töötajat kaupade mittevastavusest; 3) grupeerib kaubad vastavalt sortimendile orienteerudes kaubagruppide liigitamise põhimõtetes;
Big Pank pakub krediidiliini, mis aitab mugavalt rahuldada ettevõtte ajutisi rahavajadusi, võimaldades kliendil saada igal ajal krediidilimiidi ulatuses laenu. Laenusumma on alates 6500 eurost (101 702 kr). Laenu tagastamise tähtaeg on 3 kuni 12 kuud ja intress on 8 % Juba tagasi makstud krediidilimiidi summa saab lepingu kehtivuse ajal igal hetkel uuesti kasutusse võtta. Krediidiliini abil saab ettevõte mugavalt katta ootamatuid väljaminekuid või finantseerida kaubavarude ostu. Nordea pank on Eesti on Soome Nordea Panga filiaal ja kuulub Põhjamaade suurimasse finantskontserni Nordea Bank AB (publ). Pordea pank pakub Eraklientidele Hariduslaenu, mille laenusumma on kuni 6400.- EUR (100 138.24 krooni) õppeaastas. Laen makstakse välja õppeasutuse poolt esitatud arve(te) alusel. Laenu intress on 9,5%. Hariduslaenu saab võtta õppekavaga määratud nominaalse õppeaja ulatuses. Laenu tagasimaksed algavad 12 kuud
Tutvusin praktikal olles kaupade väljapanekuviisidega, töökorraldusega, kaubaga, hinnasiltide programmiga ja kassasüsteemiga. Praktikal sain kasutada skännerit ja käsikahveltõstukit. 3 KAUPLUSE TÖÖKORRALDUS Kaupluse majandustegevuse korraldamine ja juhtimine eelarve alusel Kaupluse igapäevase müügiprotsessi korraldamine Kaubavarude planeerimine, kaupade tellimine, vastuvõtmine ja inventeerimine Aruandlus, analüüs ja kontroll töötulemuste üle Personali töökorraldus Töötamine saalis ja vajadusel ka kassas Tööohutus ja hügieen Kaupluse hügieeninõuded olid täiesti tavapärased, igaüks, kes jättis endast prahti maha, võttis ka selle üles. Käsi pidi pesema peale tualetis käimist, enne söömist, peale nina nuuskamist
a. nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat b. ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat c. ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat d. hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat 30. Leida kui palju oleks 120000 krooni väärt nelja aasta pärast, kui keskmine eeldatav aastaintress on 8,8%? a. 140125 b. 145620 c. 154225 d. 168150 31. Majandustsükli langusfaasi iseloomustab a. ettevõtete kaubavarude vähenemine b. ettevõtete aktsiahindade tõus c. toodangu läbimüügi pidev kasv d. tööpuuduse suurenemine e. konkurentsi vähenemine 32. Investeeringud sõltuvad intressimäärast a. määramatult b. üldse ei sõltu c. võrdeliselt d. pöördvõrdeliselt 33. Bartertehinguid kasutatakse tingimustes: a. kui puuduvad rahalised vahendid kauplemiseks b. kui puudub usaldus raha vastu c. kui tahetakse lihtsamalt hakkama saada d. mida pole võimalik kirjeldada 34
Varude jääkide inventeerimisel tehtud vigade mõju Mida suurem on kaubavaru lõppjääk, seda väiksem on müüdud kaupade kulu. Mida väiksem on müüdud kaupade kulu, seda suurem on realiseerimiskasum. Kui kaubavaru lõppjäägi inventeerimisel on tehtud viga, kandub selle mõju kasumiaruandesse ja bilanssi, mõjutades nii perioodi kasumi kui ka varade suurust, Kuna varade suurus kajastatakse bilansis, kuulub arvestusperioodi lõpubilansis esitatud vigane kaubavarude jääk edasi järgmisesse arvestusperioodi. Selle vea mõju käesoleva aasta finantsaruannetele on järgmine: Bilanss Kasumiaruanne Kaubavarud on tegelikust väiksemad Müüdud kaupade kulu on tegelikkusest suurem Perioodikasum on tegelikust väiksem Perioodi kasum on tegelikust väiksem Järgmisel arvestusperioodil, eeldusel, et perioodi lõpul inventeeritakse kaubavaru õigesti
Peeti arvestust kaubatagavarade üle ja otsustati, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal maha müüa, et kasu teenida. Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Müügieelseks kaubavarude kaitsmiseks paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võimalikuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõeteed said suurte kaubakoguste edastoimetamisevõimaluseks pikal veoteekonnal. Seda võimalust kasutasid ka väejuhid, kavandades vägede liikumist jõgede lähedusse. Keskajal alustatud pikad meresõitud pidasid võimalikuks mandritevahelise mitmesajatonniste
Peeti arvestust kaubatagavarade üle ja otsustati, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal maha müüa, et kasu teenida. Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Müügieelseks kaubavarude kaitsmiseks paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võimalikuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõeteed said suurte kaubakoguste edastoimetamisevõimaluseks pikal veoteekonnal. Seda võimalust kasutasid ka väejuhid, kavandades vägede liikumist jõgede lähedusse. Keskajal alustatud pikad meresõitud pidasid võimalikuks mandritevahelise mitmesajatonniste
süsteemi kaudu, suudavad tootmist ja jaotust paremini planeerida. Kasu seisneb paremas võimsuse kasutuses ja kindlustusvaru vajaduse vähendamises (Villemi, 2008). VMI kasutatakse näiteks autokütuse hulgi- ja jaemüüjate vahelistes suhetes (kütusevarude kontroll jaetanklates), aga ka jaekaubanduses, kus mõned müügiketid (näit K-Mart, USA-s) annavad sisuliselt tarnijatele oma müügipindu kasutada. Müügipinnal sisalduva sortimendi ja kaubavarude täiendamise eest kannab hoolt tarnija (Kiisler, 2002). 5 2. VMI PROTSESS VMI protsess (vt. joonis) on selles, et ostja infosüsteem saadab automaatselt tarnijale toodete müügiaruandeid. Kokkuleppe kohaselt teeb tarnija ise tarneotsuse. Tarnija saadab ostjale veel elektroonilise saatelehe, mis muudab kauba vastuvõtmise kiireks ja lihtsaks. VMI teenuse raames edastatakse elektrooniliselt ostja poolt tarnijale
Mikrokiip. Detailsem tuvastamine, lugemiskaugus, võime lugeda üheaegselt paljude tagide infi. Jälgitav vastavate seadmetega ilma inimese sekkumiseta, füüsilise ja optilise kontaktita. Võimaldab automatiseerida materjali voogusid tarneahelas, lähetamis- ja vastuvõtutoiminguid, info kogumist, saadetiste jälgimist. Vigade arvu ja kadusid vähendada. Logistikaprotsessi läbipaistvus. 14. RFID süsteemi kasutamise eelised Tarnijatel võimalus kiiresti reageerida turu muutustele Kaubavarude suuruse optimeerimine erinevates tarneahela lülides Varude ringluse kiirendamine Olemasolu automatiseeritud kontroll 15. Mis on SMART LABEL (tark etikett) Kombinatsioon vöötkoodist ja RIFIF-märisest: Vöötkoodi etikett RFID kiip RFID antenn Liimikihi katteriba Aktiivne patareiga, passiivne antenniga v poolpassiivne. 16. Tarnijate hindamise valiku 6 etappi 1. Määrata hindamise võtmekriteeriumid 2. Määrata iga hindamiskriteeriumi kaalukus 3
20. KAUPLUSE TÜÜBID Kaubahall, hiidhall, lähikauplus, spets kauplus, kaubanduskeskus, säästu kauplus 21. MIS ON MÜÜGIKORRALDUS MK on müügiüksuse töö korraldamine, müügipersonali töö organiseerimine ja juhendamine, klientide nõustamine. 22. MÜÜGIKORRALDUSE PÕHIELEMENDID KAUBANDUSES -sobiliku kaupluse tüübivalik -müügitöö juhtimine ja personali valik, koolitus -klienditeeninduse korraldus -ostja nõudmise uurimine -hinnakujundus kaupluses -kaubavarude ja sortimenti kujundamine -müügi ja reklaamikampaaniate korraldamine 23. KAUBANDUSETTEVÕTETE PÕHITUNNUSED -asukoht(isoleeritud, planeeritud ärikohad, plaanerimata ärikohad) -kaubanduspinna suurus (kaubahall, hiidkaubamaja, kaubamaja) -sortiment -teenindus vorm(letimüük, kaubahall, iseteenindus) -hinnatase 24. KAUPADE KÄITLEMISEGA SEOTUD TEGEVUSEDKAUPLUSES NENDE TOIMUMISE JÄRJEKORRAS Kaupade sisseostu kavandamine ja kaubatellimuste esitamine Kaupade transport Kaupade vastuvõtt
PRICE e. hind on rahasumma, mille tarbija peab maksma toote omandamiseks, milline peab olema hinnaskaala, alghind, millised võivad olla hinnasoodustused, millist hinnakujundusmeetodit kasutatakse. PLACE e. turg, on müügikoht, firma tegevus tarbijale toote kättesaadavaks tegemiseks, milliseid vahendeid kasutatakse selleks, milliste kanalite kaudu toode tarbijani jõuab, kus asuvad müügipunktid, millist transporti kastatakse, ladustamine, kaubavarude kontrollimine. PROMOTION e. turunduskommunikatsion, vajalik müügi tõhustamiseks, antakse sihtturule teada toote positiivsetest omadustest ja veendakse tarbijat toodet ostma, selleks kasutatakse reklaami, isiklikku müüki, tähtis on millist toodet, millises kanalis reklaamida. P5 & P6 PROFILE e. ettevõte stiil/nimi, mõnes mõttes sama tähtis kui toode ise, ettevõtte nimi annab tootele garantii, väikeettevõttes annab isik garantii, suures isikud nii suurt rolli ei mängi.
Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt. Tsükli indikaatorid on muutujad, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Juhtindikaatorid: keskmine töönädala pikkus tööstuses (töötunnid), uued tellimused toodangule, ehitusele ja sisseseadele, kaubavarude muutus, ettevõtete võlgnevus tarnijatele, uute elamute ehitusload, tarbimiskrediidi maht, aktsiahinnad, raha pakkumine. Ühtivad indikaatorid: mittepõllumajandustöötajate tööhõive, majapidamissektori kasutatav tulu, jae- ja hulgikaubanduse käive, tööstustoodangu tootmismahud. Järelindikaatorid: majapidamissektori võlgevuse suhe sissetulekusse, kommerts- ja tööstusettevõtete võlgnevused, intressimäär, tööpuuduse kestus, tööjõukulu tooteühiku kohta tööstuses.
Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt. Tsükli indikaatorid on muutujad, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Juhtindikaatorid: keskmine töönädala pikkus tööstuses (töötunnid), uued tellimused toodangule, ehitusele ja sisseseadele, kaubavarude muutus, ettevõtete võlgnevus tarnijatele, uute elamute ehitusload, tarbimiskrediidi maht, aktsiahinnad, raha pakkumine. Ühtivad indikaatorid: mittepõllumajandustöötajate tööhõive, majapidamissektori kasutatav tulu, jae- ja hulgikaubanduse käive, tööstustoodangu tootmismahud. Järelindikaatorid: majapidamissektori võlgevuse suhe sissetulekusse, kommerts- ja tööstusettevõtete võlgnevused, intressimäär, tööpuuduse kestus, tööjõukulu tooteühiku kohta tööstuses.
Majandustsükkli faasid (kirjeldada mis juhtub kui tõuseb või langeb) 1. Tipp e. haripunkt- majandusbuum 2. Langusfaas e. retsessioon- ilmneb kui kogutoodang langeb vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul. Pikaajaline langus-depressioon- seda iseloomustavad kõrge tööpuudus, väike kogutoodangu maht ja loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus, üldise hinnataseme langus. Äritsükli langusfaasi iseloomustavad nt ettevõtte kaubavarude suurenemine, tootmise vähendamine, vähenevad investeeringud, netoeksport väheneb Inflatsioon- keskmise hinnataseme püsiv tõus- ostujõu langus, stimuleerib nõudlust. Roomav e hiiliv- (2-4% a.) aeglane, vaevumärgatav, majanduse aktiivne areng, rahaühiku odavnemine- kahjulik sääste hoida--investeerimine Mõõdukas (5-10% a.)- stimuleerib kaupade ja teenuste ostmist; kahanev ostujõuga raha- kaupade
Näide Olgu varude soetusmaksumus arvestusperioodi algul 50000 . Ostude maksumus arvestusperioodi jooksul on kas teada või hinnatav (planeeritav), näiteks 150000 . Kaubaressursi maksumus on seega 200000 . Perioodi (neto) müügitulu on samuti teada või planeeritud 180000. Kogemuslik realiseerimisrentaablus olgu 30%. Müüdud kaupade kulu moodustab sel juhul 70% netokäibest (100%-realiseerimisrentaablus). Müüdud kaupade eeldatav soetusmaksumus on sel juhul 180000 x 0,7 = 126 000 . Kaubavarude eeldatav maksumus perioodi lõpul on: 200000 – 126000 = 74000 Varude eeldatava maksumuse järgi võib hinnata varude piisavust. Varade inventeerimine Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi nagu nt materjalide loomulik kadu, arvestusvead, riisumine jne, ei saa tuvastada nende toimumise momendil. Varasid kontrollitakse majandusüksuses läbiviidavate inventuuridega, Varade inventeerimine korraldatakse vähemalt üks kord aastas (kassas igakuiselt).
a. soodsalt b. * ebasoodsalt c. ei mõjuta üldse 44. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisel. Seega ei suurene a. rahvatulu b. üldine hinnatase c. * töötus d. reaalne kogutoodang 45. Leida kui palju oleks 120000 krooni väärt nelja aasta pärast, kui keskmine eeldatav aastaintress on 8,8%? a. 140125 b. 145620 c. 154225 d. * 168150 46. Majandustsükli langusfaasi iseloomustab a. ettevõtete kaubavarude vähenemine b. ettevõtete aktsiahindade tõus c. toodangu läbimüügi pidev kasv d. * tööpuuduse suurenemine e. konkurentsi vähenemine 47. Investeeringud sõltuvad intressimäärast a. määramatult b. üldse ei sõltu c. * võrdeliselt d. * pöördvõrdeliselt 48. Kapitali kasutamiskulu on a. investeeringud + amortisatsioon b. mehhanismide (kraanad jne.) rendikulud miinus nende amortisatsioon c. * intressi määr + amortisatsioon d. intressimäär + fondimahukus 49
kulu eraldi mõõtmist KOONDPLAAN-erinevate e/v üksuste omavahel seotud alaplaanide kogum, kujut kogu firma tegevust hõlmavat plaani. MÜÜGIPLAAN-võimaliku tulevase läbimüügi arvestus naturaal- ja rahaühikutes toodete ja teenuste kohta, mida loodetakse planeeritaval ajaper-il maha müüa. TOOTMISPLAAN-plaaniperioodil valmistamisele kuuluvate tooteühikute arvu hinnang, mis põhineb selle per-i müügiplaanil+tulevase müügi tagamiseks vajalikul kaubavarude suurusel. Otsese materjalikulu plaan-plaaniper-il valmistatavatele toodetele, teenustele vajamineva toormaterjali koguse arvestus. Otsese töökulu plaan-näitab vajalikku töötundide arvu planeeritud toodangu tootmiseks ja vastavat palgakulu. Tootmislike üldkulude plaan-tootmise lisakulude plaan, kust välja arvatud otsene töö-ja materjalikulu Varude plaan-vastus küsimusele:kui suureks peaksid kujunema varude jäägid antud per lõpuks.
a. Peamiseks põhjuseks, miks ei rakendatud tehnoloogiat laiaulatuslikult kohe pärast selle leiutamist, oli selle liialt kõrge hind. Nüüdisaegsel kujul töötati see välja 1969 a. ja patenteeriti 1973 a. RFID süsteemide kasutamise algusajaks võib lugeda 1997 a., mil USA kontsern Procter & Gamble kinnitas oma toodangu külge raadiosageduslikud märgid, et jälgida kaupade liikumist logistilises ahelas kuni tarbijani. Sooviti saada teavet materjalivoogude sujuvuse ja kaubavarude suuruse kohta logistilise ahela erinevates punktides. Ideest haarasid kinni ka paljud teised kontsernid, nagu Coca Cola, Unilever, Pepsico jt. Lisaks materjalilogistikale ja kaubandusele arendatakse hoogsalt raadiosagedusliku tuvastamise lahendusi ka reisijate- ja pagasiveol, tootmises, eksklusiivsete massiürituste pääsmete valmistamisel, raamatukogudes, finantsvahenduses, põllumajanduses, militaarvaldkondades ja mujal
Eelised Puudused · tulude ja kulude vastandamine on · tagab madalaima kasumi, mis on tagatud, eeldusel, et kaubavarud ei taunitav omanike seisukohast; ole ülemäära suured; · bilansis on varude jäägi maksumus · hindade tõusu tingimustes kasum moodustunud ega peegelda väheneb, hindade languse korral kaubavarude tegelikku maksumust; kasum suureneb, mistõttu LIFO sobib · võimaldab vaadeldud meetoditest kasutamiseks hindade pideva tõusu kõige enam manipuleerida kasumiga. tingimustes, tagades madalad maksud (ka madala kasumi) ja suurema rahakäibe. Kokkuvõtvalt võib neetida, et LIFO-meetodi põhimõtteks on, et viimasena ostetud kaubad müüakse ka esimesena maha. Eesti arvestuspraktikas on LIFO-meetod keelatud. Varude arvestussüteemid
- KESKMINE 2441000.- 1795000.- 1329000.- LÄBIMÜÜK 8) Kauba sisseost Koostöös erinevate elektroonikatoodete maaletoojatega võtab ettevõte kaupa müüki realisatsiooni korras ja tarnib peamised kaubaartiklid nagu televiisorid, digitehnika ja mängukonsoolid ametliku maaletoojana. Eraldi lugu on nende kaubaartiklitega, mis peavad tingimata sortimenti kuuluma, pakkumaks kliendile parimat kaubavalikut. Kaubavarude täiendamise eest hoolitseb firma ostujuht, kes suhtleb koostööpartneritega ja jagab vastutuse müüjaga kauba tarnimisel.Äriprotsessi paremaks juhtimiseks hangib ettevõte spetsiaalse IT-lahenduse, mis hõlmab kõiki protsesse jaekaubanduses, alates laoseisu haldamisest kuni analüütiliste aruanneteni. 6 9) Eelarved 260 000 EEK Kaupluse sisustuse ja seadmete ostmine 20 000 EEK Reklaam maja fassaadile
/1, lk 22/ Merkantilistide põhiseisukohad olid: · rikkuseks saab olla vaid see, mida saab realiseerida (realiseeritakse rahas); · tootmine on rikkuse loomise eeldus; · otseseks rikkuse allikaks on ringlus; · rikkuse allikaks pole igasugune ringlus, vaid riikidevaheline ringlus; · ringlus on kasumi allikaks, sest kaup müüakse kallimalt kui see osteti. Thomas Mun oli merkantilistide põlvkonna üheks liikmeks, kelle ideeks majandusliku õitsengu saavutamisel oli kaubavarude õige reguleerimine. /1, lk 23/ Antoine de Montchretien oli suurimaks prantsuse merkantilistiks. Raha on Montchretieni arvates "sõja närv". Venemaa merkantilismi teoreetikutest tuleb nimetada Ivan Possoskovi. /1, lk 24/ Possoskov pakkus välja piirata väliskaupade sissevedu ja keelata oma toorainete väljavedu. Ta ei kutsunud üles raha koguma, kuigi muretses juba raha jäämisest riiki. /1, lk 25/ 4. POLIITÖKONOOMIA 17
KUTSENÕUDED JA EELDUSED Müügiesindaja kutsetööks vajalikud oskused ja teadmised: · Klienditeeninduse eripärad, kaebuste ja pretensioonide käsitlemine · Klientide nõustamine toote omaduste, hinna ja muude tingimuste kohta · Müügitöö eripärad ja müügiläbirääkimiste pidamine · Lepingute sõlmimine ja konfidentsiaalsuse põhimõtete järgimine · Turundus · Müügiaruannete koostamine ja analüüs, kaubavarude arvestus · Logistika Müügiesindaja töös tulevad kasuks järgmised isiksuse omadused: · Oskus töötada süstemaatiliselt, eesmärke seades · Oskus oma aega planeerida · Algatusvõimelisus ja iseseisvus, aktiivsus klientidega suhtlemisel · Suhtlemis- ja teenindusvalmidus, veenvus, probleemilahendusoskus · Kannatlikkus · Korrektsus ja täpsus · Hea pinge- ja stressitaluvus · Ausus
Läbimisaegu lühendades lühenevad tarneajad, suureneb tarne täpsus, väheneb tööjõukulu, saadakse hakkama väiksema käibekapitaliga, jne. ABC analüüs Analüüsimise tulemusena viiakse läbi rühmitamised ja saadud rühmadele rakendatakse neile sobivaid juhtimispõhimõtteid. ABC- analüüs põhineb 80 / 20 reeglil, mille kohaselt: - 80 % läbimüügist saadakse 20 % toodetelt - 20 % klientide arvele langeb 80 % kasumist - 80 % kaubavarude väärtusest sisaldub 20 % - s ladustavates tootenimetustes - 20 % tootenimetuse saamiseks kulub 80 % kauba hankimistöödest A-tooted – hädavajalikud kaubad; kõrge hankekindlus (95%); alati laos; suur nõudlus. B-tooted – lisakaubad; hankekindlus kõigub (80-90%); laoseisu tuleb hoolikalt jälgida. C-tooted – ülejäänud tooted; hankekindlus (70%); tellimise alusel. ABC põhimõtetel teostavad analüüsi etapid oleksid järgmised: 1. Valida toote rühm 2
kes ostjatest ei tasu saadud kauba eest. Hinnangud tehakse lähtudes eelnevate perioodide andme- test. Kasut. 2 meetodit: - osatähtsus krediidimüügist; - aegumisprotokoll. Mitmesugused nõuded esit. 4 kirjel: · nõuded tütar- ja emaettevõtetele, · nõuded sidusettevõtetele, · arveldused aktsionäridega, · muud lühiajal. nõuded. 3 3. Kaubavarude hindamise meetodid. Ettevõtte bilansis kajastatakse varusid alljärgnevatel kirjetel: 1) tooraine ja materjal, 2) lõpetamata toodang, 3) valmistoodang, 4) ostetud kaubad müügiks, 5) ettemaksed hankijatele. Kaubavarud - kõik kaubad, mis on firma omanduses ja ettenähtud müügiks, sh teelolevad kaubad. Kaubavarude hindamine - varude ja realis. kauba maksumuse mõõtm., kui toote ühiku omahind per. jooksul muutub.
Aktsiisid. Tarbimismakse võib teenuste hindade arengut.Inflatsiooni pidurdamisvõimalused: kõrged intressid laenudele, tootmise ja tinglikult liigitada üldisteks(N käibemaks) ja erimaksudeks(aktsiisid).Aktsiisid on tarbimismaksud, tarbimise piiramine.Inflatsiooni põhjus: sularaha liigne käibele laskmine, laenuraha sissevool riiki, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule. Aktsiisidel on kaubavarude mõttetu soetamine, hindade tõstmine.Majanduspoliitika eesmärgid:võitlus tarbimiseks piirav ja turgu reguleeriv iseloom. Nende kaudu saab riik müjutada tarbijate eelistusi. tööpuudusega, võitlus inflatsiooniga, kõrge ja püsiv maj kasv, õiglane sissetulekute jaotus.Eesti Aktsiisid on kaudsed maksud. Maksukoormust kannab lõpptarbija.
Milline peab olema hinnaskaala, alghind; hinnataseme paindlikkus; hinnasoodustused; millist hinnakujundusmeetodit kasutatakse. PLACE (TURG) (müügikoht, tarbijaskond) firma tegevus toote tarbijale kättesaadavaks muutmise osas. Milliste turustuskanalite kaudu liigub toode tarbijani; milliseid vahendeid kasutatakse; kui laia piirkonda teenindatakse; kus müügipunktid asuvad; millist transporti kasutatakse; ladustamine; kaubavarude kontrollimine PROMOTION (TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON) müügitoetus, müügi tõhustamine. Tegevus, kus sihtturule antakse teada toote positiivsetest omadustest ja veendakse potentsiaalset tarbijat toodet ostma. Elemendid: reklaam; isiklik müük; müügi aktiviseerimine; avaliku arvamuse kujundamine 7.Toote määratlus, olemus ja 3 tasandit
2.tariifsete ja mittetariifsete tollipiirangute efektiivne kasutamine 3.välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid kasumid suuremad kui Eesti firmadel 4.liberaalne ja avatud majandus 4.Märkige vastused, mis iseloomustavad majandustsükli tõusufaasi: 1.riigi makroökonoomilised näitajate paranemine 2.tööpuuduse suurenemine 3.palgatõus paljudes majandusharudes 4.ettevõtete tegevuse laienemine ja nende arvu kasv 5.ettevõtte kaubavarude vähenevad 6.tarbijate poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste vähenemine 7.totaalne aktsiate hindade langus börsil 5.Foxlandia 2008 aasta deflaator võrreldes 1990 aastaga (baasaasta) on 4,5 ja 2000 aasta deflaator võrreldes baasaastaga on 3,0. 2008 aasta nominaalse SKP väärtus on 675 miljardit krooni. 1. Leia 2008 aasta reaalse SKP väärtused (baasaasta 1990)? 2. Eeldame, et otsustati minna üle uuele baasaastale milleks on 2000 a.. Kui suur on sel
kantakse aruandeaasta kuludesse. Bilansipäevaks tasutud kuid saamata (tarnija poolt lähetatud) kaup või materjal kajastatakse kontol "kaup teel". Bilansipäevaks varude eest teostatud ettemaksed kajastatakse bilansireal "ettemaks tarnijatele". Laoarvestust peetakse tarkvaraprogrammi WinShop abil. Arvestus toimub artiklite lõikes, nii koguseliselt kui summaliselt. Iga nädala kohta trükkis juhataja välja ,,Laoliikumiste kokkuvõte", millel kajastus kaubavarude sissetulek, väljaminek, alg- ja lõppjääk. Nimetatud aruandes kajastatud kaubavarude väljaminek on aluseks raamatupidamiskande koostamisel (koostatakse finantskanne D kaubakulu K ladu). Laojääk raamatupidamisprogrammis on ühel kontol, aga laoprogrammis saab jälgida lao jääke kaupluste lõikes. Müüdud kaupade kuludesse kandmine toimub kaupluste lõikes, mis annab võimaluse analüüsida iga kaupluse müügitulemust.
muutunud ? Kulusid on juurde tulnud. 70-ndatel mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud, edaspidi aga hakati neidki arvesse võtma. Hiljem lisandusid tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud, tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud, administreerimis kulud, kauba säilituskulud jne. 1970-ndatel arvestati ainult veo ja transordi kulusid ning ladustamiskulusid. 24. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla ? Alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud, tooraine, pooltoodete, valmistoodete ja jaotuskanalite vananemisega seotud kulud. 25. Nimeta vähemalt 5 transpordi kulusid mõjutavat tootega seotud tegurit. Tihedus, väärtus, lastitavus (tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi), kaubakäsitluse lihtsus, kahjustuvus, asendatavus, eriomadused. 26. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat turuga seotud tegurit.
Selliseid infomahtude haldamine ning jagamine firmasiseselt ning firmaväliste partneritega ilma vastavate info- ja kommunikatsioonisüsteemideta on võimatu. Kommunikatsioonil on võtmeroll iga integreeritud süsteemi efektiivsel funktsioneerimisel, olgu see siis ettevõtte logistiline süsteem või kogu tarneahel. 3. Varude haldamine. Üks logistika olulisemaid komponente. Firma peab omama piisavaid varusid klientide vajaduste ning oma tegevussisendite vajaduste rahuldamiseks. Samas nõuab kaubavarude hoidmine täiendavalt ruumi ja kulutusi ning varudesse seotud kapital on käibest väljas. Edukaks laovarude suuruse kontrolliks on vajalik soovitud klienditeenindustaseme juures vajaliku laovaru kindlaksmääramine, arvestades seejuures ka teiste logistiliste tegevuste kuludega. 3. Nõudluse prognoosimine. Nõudluse prognoosimisega tegelevad mitmed ettevõtte funktsioonid. Turundus ennustab klientide nõudlust lähtudes promotsioonidest, hindadest, konkurentsist jms
48. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad Student Response Value Correct Answer A. tööpuuduse vähenemine 0% B. ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad 0% C. kodumajapidamiste poolt kestvuskaupadele tehtavate 0% kulutuste suurenemine D. konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine 100% E. ettevõtte kaubavarude vähenemine 0% 49. Autonoomsed kulud on: Student Response Value Correct Answer A. kulud, mis ei sõltu mistahes eelarve suurusest 0% B. kulud, mis ei sõltu SKP suurusest 100% C. kulud, mis kaetakse autonoomsete sissetulekute abil 0% D. kulud, mis ei sõltu kehtivast riigikorrast 0% 50.
(MIS) kulud; tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud. 15. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse (vähemalt 5 kulurühma)? Kaotatud müük, klienditeeninduse tase, mitteturustatud tooted, IT ekspluatatsioon / soetused, pakkematerjalid, pakkimine, sisseseade ja rajatiste kapitalikulu, juhtimiskulud, jäätmete eemaldamise kulud, tootmise planeerimise ja kontrolli kulud, reklamatsioonide ja garantiidega seotud kulud. 16. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla? Alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud, tooraine, pooltoodete, valmistoodete ja jaotuskanalite vananemine. Hoiukulud. Kapitalikulu. Varude teeninduskulu (kindlustus/maksud), varude riskikulu (vananemine, riknemine, kahjustumine, vargus, ümberpaigutamine) 17. Mis on strateegilise kasumi mudel (strategic profit model)? Dupont mudel võimaldab saada ülevaadet, mis on ja millest sõltub äriettevõtte
· Ladustamiskulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud. 1990: · Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud · Kauba säilituskulud · Ladustamine · Pakkimine · Tellimuste täitmise korraldus · Administreerimine/haldus · Tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud · Tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud 24. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla? Alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud, tooraine, pooltoode, valmistoode ja jaotuskanalite vananemisega seotud kulud. 25. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutava tootega seotud tegurit. · Tihedus massi ja ruumala suhe · Väärtus väärtuse ja kaalu suhe · Lastitavus tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi · Kaubakäsitluse lihtsus · Kahjustatavus · Asendatavud · Eriomadused 26
c. töötada välja üks ja ainuke kõikehõlmav majandusteooria, mis võimaldaks tulevikus igasuguseid majandusalaseid vigu vältida d. olla vastukaaluks pealetungiva mikroökonoomika mõjudele 33. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel a. SKP lõhe ja tööpuuduse vahel b. SKP suuruse ja sissetulekute suuruse vahel c. inflatsiooni ja sissetulekute vahel d. maksukoormuse ja nominaalpalga vahel 34. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad a. ettevõtte kaubavarude suurenemine b. kodumajapidamiste poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste suurenemine c. tööpuuduse vähenemine d. ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad 35. John F. Kennedy valimiseelne loosung “majandus suure jõuga käima panna” tähendas a. tavalist, mitte midagi sisaldavat poliitiku lubadust b. majandusmudeli kasutuselevõttu, kus hoiti ühelt poolt palga tõusu ja tootlikkuse ja teiselt poolt kulude ja hinna tõusu suhet c
testimine 39. teenindamine 40. Turundusega seotud personal 45. Turustamine 41. töökohtade arv 46. turustuskanali valik 42. olemasolev personal 47. kanali hindamine ja koordineerimine 43. personali turundusalane koolitus 48. transport 44. võimalused enesetäiendamiseks 49. ladustamine 50. kaubavarude kontrollimine 51. Infosüsteem 56. Kommunikatsioon 52. ettevõtte üldine infosüsteem 57. isiklik müük ja müügi juhtimine 53. turunduse infosüsteem 58. reklaam 54. info allikad 59. müügi edendamise meetmed 55. info kättesaadavus 60. suhtekorraldus 61. 62. Hind 63. hinnapoliitika
Varustamine oli diferentseeritud sotsiaalsete gruppide lõikes. Tõõliste normid jagunesid veel kahte kategooriasse sõltuvalt töötingimustest. Lisanormid olid ettenähtud rasketööstuse töötajaile ja lastele. 1942. aastast normeeriti ka tööstuskaupade müük. Normeeritud varustamist rakendati pärast sõjategevuse lõppemist ka Eestis. 1994. aastast lisandus kommertskaubanduse süsteem. Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaadi peamiseks ülesandeks oli kaubavarude hankimine, et kindlustada elanikkonna varustamine normeeritud kaupadega. Moodustati eriüksus Toidu- ja Tööstuskaupade Vabariiklik Kaardibüroo, millele allutati linnade ja rajoonide kontroll-arvestusbürood. Kaardid anti elanikele töökohtade kaudu, müüki nende alusel kui ka väljastamist kontrolliti nimetatud büroode poolt. Pidevalt kasvas tsentraalse varustamisega haaratud elanike arv, kui 1994. aastal oli selliseid inimesi 418 tuhat, siis 1947. 600 tuhat.
annaabi.ee 
