Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mugul- ja köögiviljad (1)

1 Hindamata
Punktid
Mugul - ja köögiviljad
Koostaja : Ees- ja 
perekonnanimi

Mugulviljad
Kartul
Päritolu: Lõuna-Ameerika.
Kasvutingimused: parasvöötme kliima, talub 
kuni 29° C, säilib 3-5° C, sademed.
Suuremad  kasvatajad : Hiina, Euroopa.
   Muud huvitavat
Kartul on oluline C-vitamiini allikas.
Kõik taimeosad sisaldavad mürgist 
glükoalkoloidi solaniini.
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
Bataat
Päritolu: Lõuna-Ameerika.
Kasvutingimused:   troopiline  kliima,  soojad  ja liivased 
mullad , mulla temperatuur peab olema 25–30°C, õhu 
temperatuur peab olema üle 15°C, säilib temperatuuril 
12-15°C.
Suuremad kasvatajad: Hiina, Indoneesia,  Vietnam
Jaapan.
   Muud huvitavat
Mugulad  võivad kasvada kuni 5 kg raskuseks. 
Mida erksamavärvilisem mugul on, seda rohkem sisaldab 
ta A-vitamiini.
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Maniokk
Päritolu: Ameerika.
Kasvutingimused: troopiline kliima, kasvad 
temperatuuril 20°C, vegetatiivsusperiood 9-
12 kuud. 
Suuremad kasvatajad: Brasiilia, Nigeeria.
   Muud huvitavat
Paljundatakse pistikutega.
Mugulate  pikkus 15-50 cm.
Võib kasvada kuni 15 kg raskuseks.
Taim kasvab üle 3 m kõrguseks.
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Köögiviljad
Kurk
Päritolu: Ida- Aasia .
Soojanõudlik taim (25-28°C).
Kuulub kõrvitsaliste sugukonda.
Avamaal kasvab 120-150 cm  pikkuseks .
Sisaldab umbes 95% vett.
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Tomat
Päritolu: Lõuna-Ameerika.
Avamaal kasvab 0,5-1,5 m kõrguseks.
On olemas punase-, roosa -,kollase-, 
oranživiljalisi sorte.
Valmimata viljad sisaldavad alkaloidi 
solaniini.
Baklažaani ja kartuli sugulane. 
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Hernes
Päritolu: Edela-Aasiast.
Kuulub liblikõieliste sugukonda.
Sisaldavad 5-7% valku.
Aitab tõsta mullaviljakust.
Tera raskus 0,05-0,5 g.
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Uba
Päritolu: Lõuna- Ameerikast  ja Mehhikost
Kuulub liblikõieliste sugukonda.
Seeme  0,25-0,70 g raskune.
Kasvuaeg  45-60 päeva.
Sisaldab keskmiselt 22% valku.
Kasutatud kirjandus
Vikipeedia.
„Maailma viljad“ Heino Kiik.

Document Outline

  • Slide 1
  • Mugulviljad
  • Kartul
  • Slide 4
  • Bataat
  • Slide 6
  • Maniokk
  • Slide 8
  • Köögiviljad
  • Kurk
  • Slide 11
  • Tomat
  • Slide 13
  • Hernes
  • Slide 15
  • Uba
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Mugul- ja köögiviljad #1 Mugul- ja köögiviljad #2 Mugul- ja köögiviljad #3 Mugul- ja köögiviljad #4 Mugul- ja köögiviljad #5 Mugul- ja köögiviljad #6 Mugul- ja köögiviljad #7 Mugul- ja köögiviljad #8 Mugul- ja köögiviljad #9 Mugul- ja köögiviljad #10 Mugul- ja köögiviljad #11 Mugul- ja köögiviljad #12 Mugul- ja köögiviljad #13 Mugul- ja köögiviljad #14 Mugul- ja köögiviljad #15 Mugul- ja köögiviljad #16 Mugul- ja köögiviljad #17
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Milka Õppematerjali autor
esitlus peamistest mugul- ja köögiviljadest

Sarnased õppematerjalid

Köögiviljandus
16
docx

Köögiviljandus

kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redis, mädarõigas · Sarikalised- till, petersell, porgand · Maavitsalised-kartul ja tomat

Aiandus
Köögiviljad ja seened
23
docx

Köögiviljad ja seened

Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. Valguse ja soojuse mõjul närtsivad köögiviljad kiiresti, peale vitamiinide kao halvenevad ka maitseomadused. Säilitamisel on oluline piisava niiskuse olemasolu. Säilitamiseks sobivad temperatuurid on köögiviljadel erinevad, näiteks värske kurgi maitse halveneb külmkapis oluliselt. Värske kurk võib pakkida toidukilesse ja hoida toatemperatuuril, kuid varjatult päikese eest. Ka banaane ja tomatit ja paprikat ei panda külmkappi, see halvendab nende maitset. Neile sobib temp +10o-+14o

Kokandus
Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks
28
doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks

Kuivatatud ploomid on tuntud mustade ploomidena. 12. Kirsside koristus- ja säilitusnõuded. Maguskirsside saak valmib jaanipäeva paiku. Koristusaeg kestab sageli augusti esimese nädala lõpuni. Varased hapukirsid hakkavad valmima juuli algul. Hilised augusti keskpaigas. Enne täisküpsust korjatud kirssidel puudub järelvalmimine. Poolvalminuna maha võetud kirsid jäävadki poolvalminuteks.' Kirsse koristatakse kuiva ilmaga. Märjalt korjatud viljad lähevad kergesti hallitama. Koristatakse käsitsi. Viljavarrega korjatud kirsid säilivad kauem. Neid on kergem transportida. Õrna konsistentsiga ja heledat värvi kirsse tuleb äärmiselt hoolikalt koristada. Kirsid korjatakse väikestesse plastämbritesse. Kallatakse seejärel ettevaatlikult 3 ­ 4 kg mahutavatesse kastidesse. Tööstusvilju võib panna suurematesse kastidesse. Lühiajaline värskelt säilitamine

Toiduained
Taimed ja puuviljad
11
doc

Taimed ja puuviljad

Kakao on söögitaim, on puuvili sest ta kasvab puu otsas, näeb välja ovaalse kujuga ja pruuni värvi. Kasvamiseks vajab valgust, soojust ja niiskust. Kakaost tehakse kuuma jooki, kasutatakse sokolaadis, kompvekkides, küpsistes, kosmeetikas ja raviküünalde valmistamisel. Kasvatatakse troopilistel aladel. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Jamss on puuvili ja ka söögitaim, on üheidu lehelised ja iga taime all on üks suur mugul, lehed on südajad. Kasvamiseks vajab ta rohkesti niiskust, soojust, talle sobib kliima kus sajab palju ja kus kuivaperiood kestab 2-5 kuud. Jammsist saab teha jahu, tärklist, kuid peamiselt kasutatakse toiduks kas keedetult, praetult või toorelt. Teda kasutatakse ka farmitööstuses. Teda kasvatatakse peamiselt Indo-Hiinas, Lääne-Aafrikas ja Ida-Hiinas. Avokaado on puuvili ja söögitaim Ta näeb välja pirnikujuline, 10-12 cm pikk, vilja koor on

Geograafia
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks
20
doc

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

Kaaliumi - 460 mg Magneesiumi - 180 mg 44. Köögiviljade olulisus. - väärtuslike dieetiliste omadustega tervistav toit, - sisaldavad rohkesti vett, suhteliselt vähe valke ja rasvu, - energeetiline väärtus võrdlemisi madal, - tõstavad söögiisu, - parandavad valkude jt toiduainete omastamist. Otsese raviva toimega on fütontsiide sisaldavad köögiviljad (küüslauk, söögisibul, mädarõigas jt). Lisaks põhilistele toidukomponentidele (valkudele, rasvadele, süsivesikutele) sisaldavad köögiviljad rohkesti: - vitamiine, - mineraalaineid, - orgaanilisi happeid, - ballastaineid jt koostisosi. Need omakorda: - normaliseerivad ja stimuleerivad seedenäärmete sekretsiooni, - pidurdavad käärimisprotsesse seedekulglas,

Toiduainete õpetus
Toiduainete taimne toore
43
doc

Toiduainete taimne toore

Astelpajul on mitmeid kasulikke omadusi. Neist üheks olulisemaks on rohke vitamiinisisaldus. Ühes astelpaju marjas on C-vitamiini sama palju kui terves apelsinis. Kui hariliku astelpaju 100 g viljades on C-vitamiini ca 31 mg, siis mõnedes sortides on seda kuni 1600 mg. Astelpajus on palju E-vitamiini (8-15 mg 100 g kohta) (oluline rasvade ainevahetuses). Erilise tähtsusega on astelpajus kollased ja punased õlid. Nende raviomadused tehti kindlaks enam kui 1000 aastat tagasi. Astelpaju viljad sisaldavad: C-vitamiini 0,3% E-vitamiini 0,02% B-grupi vitamiine, Linool- ja linoleenhapet, Õli 4 ­ 7,4 % Happeid 2,7% Suhkruid, Pektiinaineid. Astelpaju on mitmekesine põllumajanduskultuur. Viljelemine väga keskkonnasäästlik. Suurem osa taimest on erinevatel viisidel kasutatav. Astelpaju marjadest ja seemnetest toodetakse tervislikku õli. Eestis on astelpajumari ja sellest valmistatud tooted üsna uudne asi. Kosutav astelpajumahl Astelpajumoos Terav astelpajukaste Mõnus astelpaju-tee

Köögiviljandus
Maailma viljad
13
wps

Maailma viljad

Mango Ladina keeles Mangifera indica. Mango on 10-30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna-või silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas magushapu aprikoosivärvi viljaliha, milles sisaldub suur kiuline, munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme. Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku mango viljadel esineb kergelt tärpentiini kõrvalmaitset

Bioloogia
Geograafia konspekt kõige vajalikuga-2-periood teine õppeaasta
22
doc

Geograafia konspekt kõige vajalikuga (2. periood/teine õppeaasta)

temperatuuride summaga), niiskusolud Muld (oleneb kliimast, millised mullatekkeprotsessid on ülekaalus): mulla viljakus Reljeef (oleneb mulla soojus-ja niiskusreziimist ja millist tehnikat saab kasutada) Majanduslikud eeldused: Kapital Tööjõud Kohalikule või välisturule; värskelt tarbimisele või töötlemiseks Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika Taimekasvatuse harud · Teraviljakasvatus · Mugul- ja köögiviljakasvatus · Söödaviljakasvatus · Tööstuslikult kasutatavate kultuurtaimede kasvatus · Istanduskultuurid Teraviljakasvatus · Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis · Suurima kasvupinnaga teravili nisu · 60 % elanikkonnast toidab riis · Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA Nisu · Esimesed nisukasvatajad Ees-Aasias neoliitikumi alguses

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (1)

235764 profiilipilt
11:17 18-10-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun