Kordamine kontrolltööks (Taimed I)

Q: Millised on elu tunnused 7 mis on iseloomulikud kõigile organismidele?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine kontrolltööks (Taimed I)

Q: Miks on vetikad looduses väga tähtsal kohal?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine kontrolltööks (Taimed I)

Q: Miks on samblad looduses tähtsad?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine kontrolltööks (Taimed I)

lotta, eva

Kordamine kontrolltööks (Taimed I) (0)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on elu tunnused 7 mis on iseloomulikud kõigile organismidele?
Miks on vetikad looduses väga tähtsal kohal?
Miks on samblad looduses tähtsad?

Kordamine kontrolltööks (Taimed I) (õpik ptk 1-5) (lk 6-23)

Millised on elu tunnused (7), mis on iseloomulikud kõigile organismidele?

Koosnevad rakkudest
Paljunemisvõime
Arenevad
Aine-ja energiavahetus
Reageerimine ärritajale
Kasv ja areng
Liikumine

Miks sõltub loomariigi olemasolu täielikult taimeriigist (too 2 näidet)

Taimed on toiduahelates 1.kohtadel
Taimed toodavad hapnikku

Järjesta taimerühmad ( vetikad , samblad , sõnajalad, paljasseemnetaimed ) alustades kõige varem kujunenust. Too üks põhjendus, mis toetaks sinu järjestust.

Vetikad
Samblad
Sõnajalad
Paljasseemnetaimed

Ehitus läheb lihtsamast raskuse suunas.

Võrdle taimi ja loomi, too välja niipalju erinevusi ja sarnasusi kui oskad.
Taimed
Loomad
Ei liigu aktiivselt
Liiguvad aktiivselt
Toodavad endale ise suhkrut
(fotosünteesi abil)
Tarbivad valmis orgaanilist ainet
Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu,
pikkuskasvul on piirid
Loomadel on piiratud kasvuaeg ja suurus
Organid on lihtsama ehitusega
Organid keerulisemad ja moodustavad elundkondi
Pole närvisüsteemi ega meeleelundeid, elutegest
juhivad hormoonid
Kogu organismi tegevust juhib närvisüsteem
hormoonidega

Kuidas taimed liigutavad, too kaks olemuselt erinevat näidet (ei pea teadma mehhanismi, ainult tegurit, mis paneb liikuma – nt valgus, puudutus jm).

Valgus-valgusallikast kaugemal olev taim kasvab valguse poole.
Puudutus- nt kui mimoosi lehti puudutada vajub see koheselt longu.

Põhjenda, miks puuduvad vetikatel organid (1).
Kuna ühtlases veekeskkonnas pole vetikatel organeid tarvis.

Miks on vetikad looduses väga tähtsal kohal? Kuidas vetikad on kasulikud inimesele? (too mõlemile vähemalt 1 näide)
Nad toodavad 90% planeet Maa hapnikust, inimene kasutab nt toidu valmistamiseks(marmelaad), sellest toodetakse joodi ja kaaliumit.

Jaota vetikaid erinevate tunnuste alusel (värvus, kasvukoht, eluviis, rakkude hulk).
Värvus-rohevetikad, pruunvetikad , punavetikad
Kasvukoht-rohevetikad elavad magedas madalvees, kuid neid leidub ka meredes. Pruun-ja punavetikad elavad merevees , kellest suurem osa sügavas vees.
Eluviis-ühed hõljuvad vabalt vees, teised kinnituvad veekogu põhja, kividele vms.
Rakkude hulk-üherakulised, mida me palja silmaga ei näe ning hulkraksed mis võivad koosneda erisuguse ehitusega ja ülesandega rakkudest

Millised organismid kuuluvad vetikate hulka (kuidas nad erinevad üksteisest, kuidas sarnanevad) (1)?
Sinivetikad ehk tsüanobakterid- erinevad sellep , et neil pole tuuma ning sarnanevad, kuna nad fotosünteesivad.

Võrdle vetikat ja õistaime – too välja erinevusi ja sarnasusi.
Vetikad
Õistaimed
Sarnasused
Keha on tallus , st. pole jaotunud
organiteks
Imavad vett ja vees
lahustunud mineraalaineid
juurtega
Valmistavad toitu ise
Fotosünteesivad kogu keha pinnaga
Vajavad eluks valgust
Imavad vett ja vees lahustunud
Mineraalaineid kogu keha pinnaga
Elavad ainult vees või niiskes paigas

Võrdle vetikaid sammalde/sõnajalgadega, leia erinevusi ja sarnasusi (vähemalt 1 erinevus ja sarnasus).
SARNASUSED
ERINEVUSED
Paljunevad ja levivad eostega
Sõnajalgadel on puitunud kestadega rakud
Fotosünteesivad mõlemad
Sõnajalgtaimedel on juhtsooned, kuid
sammaldel need puuduvad

Miks on samblad looduses tähtsad? Too välja 3 sisult erinevat aspekti.

Sammaldel on metsas tähtis roll: vihma korral hoiavad nad mulda niiskeks muutumast, põua ajal takistavad selle kuivamist
Samblad aitavad hoida atmosfääri hapniku taset, sest nad toodavad rohkem hapnikku, kui ise tarbivad
Soode ja metsade samblad säilitavad vett ja vähendavad jõgede veetaseme kõikumist, aeglustades vee äravoolu veekogusse
Oma elutegevusega murendavad nad pinnast ja valmistavad ette sobiva kasvupinnase nõudlikemale taimedele
Turbasamblast saab turvast

Võrdle turba ja kivisöe teket. Leia erinevusi ja sarnasusi. Milleks kasutavad inimesed turvast/kivisütt?
TEKKIMINE:
VT: TV lk 10 ÜL 2
Sarnasused/erinevused:
Sarnasused
Erinevused
Koosnevad enam-vähem samast materjalist
Turvas moodustub liigniiskes&jahedas keskkonnas
Need on tekkinud taimejäänustest
Mattumissügavus
Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi
Kasutamine:
Kivisöest:

Saadakse energiat
Tööstus ja soojuse saamine
Elektrienergia tootmine
Katlakütus
Valmistatakse erinevaid kompleksühendeid

Turvas:

Kütuseks
Taimede kasvupinnasena

Kuidas jaotuvad sõnajalgtaimed (3). Too välja igale rühmale üks iseloomulik tunnus.
Sõnajalgtaimed:

Kollad-madalad taimed ja püstised harud. Igihaljad . Eosed arenevad varretipus eospeades.
Osjad-lüliliste, seest õõnsate vartega. Neil on rohelised peenikesed oksad
Sõnajalad-maapealse osa moodustavad lehed, vast pole näha

Võrdle sammaltaimi ja sõnajalgtaimi, too välja vähemalt 3 erinevust ja 2 sarnasust .
ERINEVUSED
SARNASUSED
Sõnajalgadel on juhtkude (pikenenud torujate
rakkude e. soonte süsteem)
Paljunevad ja levivad eostega
Sõnajalgadel puitunud kestadega rakud, mis taime
kindlamalt püsti hoiavad. Samblal pole-sammal
maadligi
Armastavad niiskust
Samblad vanemad ja tähtsamad kui sõnajalad

Miks on sõnajalgtaimed (1)/samblad (1)/paljasseemnetaimed(2) inimestele vajalikud?
Sammalde tähtsus: aitavad hoida atmosfääri hapniku taset, sest toodavad rohkem hapnikku kui ise kasutavad
Paljasseemnetaimede tähtsus: 1.Okaspuude puit(ehitusmaterjal,paberi-, tselluloosi, mööblitööstuse tooraine ,küttematerjal, muusikariistad jne) 2. Rikastavad õhku hapnikuga,mõjutavad mulla omadusi,reguleerivad veereziimi
Sõnajalgtaimede tähtsus: jäänustest moodustunud pruun- ja kivisüsi. Kasutatakse ka ravimtaimedena(maarjasõnajalg,põldosi) ja optikas läätsede lihvimiseks+IMIKUPUUDER!!!

Miks ja kuidas toimus kivisöeajastul (ca 300 miljonit aastat tagasi) suurte sõnajalgtaimede väljasuremine.
Kliima jahenes ja kuivenes, halvenesid kasvutingimused ning võimsad sõnajalad surid välja.

Võrdle paljasseemnetaimi sõnajalgade ja sammaldega. Leia nii palju erinevusi ja sarnasusi kui võimalik.
VT : TV lk 12 ÜL 1

Okaspuud kasvavad sageli jahedates paikades, mistõttu on neil raske vett kätte saada, lisaks peavad nad olema veega kokkuhoidlikud. Millised kohastumused neil selleks on (2).
1) Okaspuudel on sügavale ulatuv juurestik , mis võimaldab vett kätte saada väga sügavalt
2)Lehtedel on vahakiht, mis kaitseb neid suurema temperatuuri muutuse eest.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 37 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eva lotta Õppematerjali autor

Kordamine kontrolltööks (Taimed I) (õpik ptk 1-5) (lk 6-23)8klass

vetikad samblad sammal sarnasusi erinevusi ja sammalde sõnajalad sõnajalgade kivisöe organid punavetikad õistaime punavetikad vetikaid rohevetikad lihtsama närvisüsteem

Sarnased õppematerjalid

docx

Taime ja loomarakud

Saad harjutada Bioloogia kontrolltööks. Taime ja loomarakkud

Bioloogia

odt

Vetikad ja samblad

Bioloogia

pdf

Eesti taimestik

Eesti taimestiku ülevaade ja kirjeldus

Eesti taimestik ja loomastik

docx

Taime botaanika

Konspekt

Loodus õpetus

pdf

Eluslooduse eksam

Loodusõpetus

pdf

Botaanika konspekt

Tõnu Ploompuu loetava Botaanika (YTG0020) kursuse konspekt. Tekst on täpselt see, mida ta loengus räägib. Loengud lõppesid katteseemnetaimede üldiseloomustusega, sugukonnad iseseisvalt õppida.

Botaanika

docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA RAKU EHITUS TAIME JA LOOMARAKU VÕRDLUS VIIRUSTE EHITUS, ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINEBAKTERITE EHITUS, ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINEBAKTERITE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUSALGLOOMADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMADSEENTE ÜLDISELOOMUSTUSHALLITUS- JA PÄRMSEENED, KÜBARSEENEDSEENTE TÄHTUSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS.SAMBLIKE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, KASVUTÜÜBID, TÄHTUSUSVETIKATE ÜLDISELOOMUSTUSVETIKATE RÜHMAD, NENDE ISELOOMUSTUSVETIKATE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS.SAMMALDE ÜLDISELOOMUSTUSSÕNAJALGTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUSPALJASSEEMNETAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUSÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUSTAIMEDE TUNNUSEDFOTOSÜNTEES JA HINGAMINELOOMADE TUNNUSEDTAIMEDE JA LOOMADE VÕRDLUSKÄSNADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, NÄITED, TÄHTUSAINUÕÕSSETE EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD, TÄHTSUSUsside üldiseloomustusRõngussidÜmarussidLameussidLimuste üldiseloomustus TeodKarbidPeajalgsedLülijalgsete üldiseloomustus Jõevähi eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemine ja kaitsmise vajadusVähkide mitmekesisus ja tähtsusRistämbliku eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemineÄmblikulaadsete mitmekesisusPutukuate iseloomustus, välis- ja siseehitusPutukate paljuneminePutukate seltsid (kiililised, kiletiivalised, kahetiivalised) –Okasnahksete iseloomustus, eluviisid, paljunemine, rühmad LINDUDE ÜLDISELOOMUSTUSIMETAJATE ÜLDISELOOMUSTUS

Bioloogia