Koolideta ühiskond

Laaniste, Mari

Koolideta ühiskond (2)

Tartu Ülikool - Pedagoogika - Haridusteaduskond

5 VÄGA HEA

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

SISUKORD
SISSEJUHATUS………………………………………………………………….……….3

Antipedagoogika …………………………………………………………....……...4

Ivan Illich…………………………………………………………………………...5

Ivan Illich „ Koolideta ühiskond“……………………………………………….......6
KOKKUVÕTE………………………………………………………………………….…9
KASUTATUD MATERJALID
SISSEJUHATUS
Antipedagoogikat ja nn musta kasvatust propageerisid Kesk-Euroopas A. Miller, E. Braunmühl, H. Kuppfer, I. Illich jt. Antipedagoogika kahtles koolikohustuse õiguses ja vajalikkuses. Küsitavaks tehti kasvatajate mõju lapsele ning selle õigsus. Antipedagoogika suur ihalus oli võimalus elada praeguses hetkes, mida ei tohi loovutada tulevikule. Kaheldi ka ühiskonna normides: ei ole üldkehtivaid väärtusi, on vaid mina. (M. Tuulik Kolmas õppekava: hääbunud laine järellainetus Eestis URL= http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/02.06.06/ dialoog/2.shtml 04.11.2008)
1. Antipedagoogika
Kasvatajad ja lapsed on võrdsed. Sõprus lastega oli üks antipedagoogika lööklauseid.
Oelkers ja Lehmann on sellele vastu väitnud, et täiskasvanu peab last kasvatama ning aitama tal saada ettekujutust maailmast. Ükski antipedagoogiliste mõtete esitaja ei suuda hävitada erinevusi laste ja täiskasvanute vahel. Laste sõbrad on lapsed, täiskasvanu võib olla lapse vastu sõbralik, aga mitte antipedagoogika poolt esitatud mõttes lapse sõber.
Antipedagoogikal oli oma visioon ka koolikohustusest. Radikaalseim oli Ivan Illich. Tema järgi saavad õpilased suurema osa oma oskustest-teadmistest ilma õpetaja abita . Kui koolis üldse midagi õpitakse, on õpetajad pigem segajad kui aitajad. Tema käsitluse üks keskne mõiste oli nn peidetud õppeplaan ( hidden curriculum) – teadvustamata mõjud, mis suunavad õpilasi ja ka õpetajaid. Kohustusliku kooli asemel peaks olema paindlik õppimiskogemusi pakkuv võrgustik ( learning webs), milles lapsed osalevad oma soovide ja tarvete kohaselt. Dearden esitas koolikohustuse kaitsmiseks neli argumenti:
1.koolil on nii palju pakkuda, et sellega tutvumist ei või jätta juhuse , s.t lapse enda valiku hoolde;
2. kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada;
3. kool kaitseb last – koolikohustus ei luba teda saata tööle;
4. ühiskonnal on õigus olla huvitatud oma liikmete kasvatamisest – üldinimlike moraalinormide ja selliste oskuste õpetamisest, et igaüks saaks hiljem iseseisvalt hakkama.
Ka Barrow kinnitas, et koolikohustus on lapse turvaline kasvuaeg, üldhariduslikule põhikoolile pole alternatiivi. (M.Tuulik Kolmas õppekava: hääbunud laine järellainetus Eestis URL)
2. Ivan Illich (1926 – 2002)
Ivan Illich sündis Viinis . Tema ja ta nooremad kaksikvennad elasid hästi, käisid heades koolides ning rändasid laialdaselt Euroopas. I. Illich käis Piaristen’i gümnaasiumis Viinis 1936 – 1941. Ta lõpetas eelülikooli õpingud Firenzes ja läks siis Firenze ülikooli õppima histoloogiat ja kristallograafiat. Sel hetkel otsustas Illich preesterkonda astuda. Siis läks ta õppima Rooma Gregoriuse ülikooli usuteadust ja filosoofiat. 1951. aastal sai ta Salzburgi ülikoolis doktori kraadi ajaloos. Selle perioodi üks intellektuaalseist päranditest oli 13. sajandi kiriku institutsiooni arengu mõistmine. See aitas tal hiljem formuleerida ja avaldada kriitikat. Doktori kraadi tegemise ajal hakkas ta ka juba tööle preestrina New York ’is. Seal viibis Illich kuni 1956 aastani. Tema kogudusse kuulusid suuremalt jaolt iirlased ja puertoriikolane. Ivan Illich rääkis õigepea puertoriikolaste kultuuri eest ja „kultuurilise ükskõiksuse vastu“ osana valdavast kultuurist. Oma elu jooksul on ta pidanud töötama kümnes eri keeles.
Illich asutas sisekultuuri keskuse, et treenida misjonäre Ladina-Ameerikasse tööle. Ta tahtis, et nad moderniseeriks Ladina-Ameerika kirikut, õpiksid Hispaania keelt, et ära tunda ja hinnata nende endi kultuurielamuste piiranguid. Juba algusest peale tahtis Illich, et institutsioon paikneks Ladina – Ameerikas ning rajas selle lõpuks Cuernavacasse Mehhikos. Keskus nimetati peagi ümber CIDOC ’ks (Centre for Intercultural Documentation). See võttis vastu mitmeid sadu misjonäre iga aasta. Peale CIDOC’st lahkumist hakkas ta tegelema koolide negatiivse mõjuga – ta oli nõutud kõnepidaja sellel teemal. Tema raamatud „The Celebration of Awareness“(„Teadvuse tähistamine“) ja „Deschooling Society“ („Koolideta ühiskond“ tõid tema mõtted palju laiemale avalikkusele, nagu seda tegi ka tema töö kolleegidega CIDOC’st näiteks Everett Reimeriga. (Ivan Illich: deschooling, conviviality and the possibilities for informal education and lifelong learning URL)
3. Ivan Illich „Koolideta Ühiskond“
Illich leiab, et õpilasi koolitatakse nii, et nad ajavad segi protsessi ja tulemuse. Seeläbi ajavad õpilased segamini õpetamise õppimisega, hindelise saavutuse haridusega, diplomi kompetentsusega ja jutu soravuse võimega öelda midagi uut. Heaolu bürokraatia väidab, et professionaalne, poliitiline ja majanduslik monopol on kõrgemal sotsiaalsest monopolist, seades standardid, mis on väärtuslik ja mis on teostatav.
Vaesed on olnud alati sotsiaalselt võimetud. Kasvav sõltuvus ühiskondlikule hoolele lisab uue mõõtme nende abitusse: psühholoogiline impotentsus, saamatus end kaitsta. Vaesus on üle maailma levinud fenomen . Loomulikult esineb see erinevate maskeeringute all rikastes, kui vaestes riikides. Seda on kõige intensiivsemalt tunda USA linnades, kuna kusagil mujal ei ole vaesuse „ravimine“ toonud kaasa nii palju sõltumatust, viha, tuska ja edasisi nõudmisi. Näiteks võivad USA vaesed loota passiivsele ametnikule, et nende lapsed saaksid kooli minna, kui nad saavad 17, või arstile , kes määrab neile haiglas voodi koha, mis maksab 60- dollarit päev – samaväärne enamuse maailma inimeste kolme kuu sissetulekuga (1970-ndatel). Selline hoolitsus aga muudab nad nad rohkem sõltuvaks sellisest kohtlemisest ja muudavad neid aina enam võimetumaks tulemaks toime oma eluga, oma enda kogemuste ja oma enda kommuunide ressurssidega.
Ainult siis, kui raha kaugendada asutustest, mis praegu ravib tervist, annavad haridust ja heaolu võib lõppeda edasine vaesumine . Seda peaks silmas pidama , kui hinnatakse föderaalabi programme . Näiteks ühel juhul aastatel 1965 kuni 19868, kulutati ühendriikide koolidele üle kolme biljoni dollari, et kompenseerida umbes kuue miljoni lapse halvemat olukorda. See programm on tuntud, kui „Title One“. See on kõige kallim kompensatsiooni programm üldse terves hariduses, siiski ei märgatud laste õppimises märkimisväärset paranemist. Võrreldes neid oma klassikaaslastega keskmise sissetulekuga kodudest on nad isegi rohkem maha jäänud. Lisaks avastati programmi käigus veel 10 miljoni last, kes olid samas olukorras. Leiti rohkem põhjust nõuda rohkem föderaalkapitali. See oli täielik äpardumine vaeste hariduse parandamiseks, vaatamata rohkem maksvale kohtlemisele .
Kuid koolid, juba oma struktuurilt on väga vastu sellele, et keskenduda muidu ebasoositute priviligeerimisele. Peaks olema märgatav, et vaene laps jõuab harva järele rikkale. Isegi, kui nad käivad ühes koolis ja on samaealised.
Vaesel lapsel jääb puudu enamikest haridus võimalustest, mis on võimalikud kesk-klassi lapsele. Need eelised ulatuvad vestlustest ja raamatutest kodus kuni puhkuse reisideni. Niisiis vaesemad õpilased jäävad tahapoole niikaua kuni tema õpisaavutused sõltuvad koolist. Põhja- ja Ladina-Ameerikas ei saa vaesed samaväärsust kooli kohustusest. Aga mõlemas kohas kooli olemasolu juba laidab maha ja muudab vaesed võimetuks võtmaks kontrolli oma enda õppimise üle. Kool küll annab lastele võimaluse kodust välja saada ja kohtuda uute inimestega, kuid samas see paneb lapsed arvama , et nad peavad valima endale sõbrad nende hulgast, kellega nad on kokku pandud.
Paradoksaalselt on levinud uskumus , et universaalne haridus on absoluutselt vajalik kõige kindlamalt nendes maades, kus kõige vähem inimesi on koolis käinud. Fidel Castro rääkis nagu ta oleks tahtnud minna koolideta ühiskonna suunas, kui ta lubas, et 1980ndaks aastaks on Kuuba võimeline oma ülikooli laiali saatma , kuna Kuubal on piisavalt hariduslikku kogemust.
Igal pool maailmas on koolidel antihariduse efekt ühiskonnas: kooli tuntakse kui asutust, mis on spetsialiseerunud haridusele. Enamus inimesi leiab, et kooli ebaõnnestumine on tõendiks, et haridus on väga kallis, väga keeruline, alati müstiline ja sageli peaaegu võimatu ülesanne. Töö, vabaaeg, poliitika, linn, elamine ja isegi pereelu sõltub koolist, harjumustest ja teadmistest, mida nad eeldavad, selleasemel, et saada ise oma hariduse kontrollijateks.
Ühendriikides võtaks see 80 biljoni dollarit aastas, et tagada seda, mida õpetajad peavad võrdseks kohtlemiseks kõigile, nii alg- kui keskkoolis . See on kõvasti rohkem, kui 36 biljoni dollarit, mis praegu selleks kulutatakse. Võrdelt kohustuslik kool peaks olema tuntud, kui majanduslikult teostamatu. Kooli kohustus märkamatult lõhestab ühiskonda: samuti sorteerib ta maailma rahvuseid vastavalt rahvusvahelisele kasti süsteemile. Riigid on jagatud kastidesse, hinnatuna nende hariduslikust väärtusest, mis tehakse kindlaks nende kodanike keskmiste kooli aastatega. Koolide paradoks on lihtne: kasvanud kulutused laiendavad nende hävitust. Koolide laiendamine on sama hävitav nagu relvadegi, kuid vähem märgatav.
Enamus õppimisest toimub „juhuslikult“ ja isegi kõige tahtlikum õppimine ei ole programmeeritud juhiste tulemus. Tavalised lapsed õpivad oma esimese keele vabalt, kuigi kiiremini siis, kui vanemad neile tähelepanu pööravad. Enamus inimesi, kes õpib ära teise keele ei tee seda mitte järjestikuse õppimise tulemusel, vaid mingi kummalise kokkusattumuse tõttu. Nad kas lähevad elama vanavanematu juurde, reisivad, või armuvad välismaalasesse. Enamus inimesi, kes loevad palju ja mõnuga rõõmsalt usuvad, et nad õppisid seda tegema koolis.
Hariduse revolutsioon peaks juhinduma järgmistest eesmärkidest:

Vabastada juurdepääs asjadele kaotades kontrolli, mida inimene ja asutused kasutavad mõõtmaks nende hariduse väärtust.

Vabastada oskuste jagamise garanteerides vabaduse neid õpetada ja harjutada.

Vabastada kriitilised ja loovad inimeste ressursid tagasi minnes iga inimese oskusele kutsuda kokku ja pidada miitinguid – oskus, mille on alla surunud asutused, mis väidavad end rääkivat rahva eest.

Vabastada inimene kohustusest vormida oma ootusi vastavalt ükskõik millise ameti poolt pakutud teenusele. (I. Illich „Deschooling society“ URL)
KOKKUVÕTE
Vabadus tähendab õigust kasvada selliseks , nagu ise soovid. Illich tegi oma ideedele aktiivset propagandat, kuid koolideta ühiskonna idee ei teostunud kusagil.
KASUTATUD MATERJALID

Ivan Illich: deschooling, conviviality and the possibilities for informal education and lifelong learning URL = http://www.infed.org/thinkers/et-illic.ht m - 04.11.2008)

I. Illich „Deschooling society“ URL = http://www.davidtinapple.com/illich/1970_deschooling.html - 04. 11. 2008)

M, Tuulik „Kolmas õppekava: hääbunud laine järellainetus Eestis“ URL = http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/02.06.06/dialoog/2.shtml - 04.11.2008)
10

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 46 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mari Laaniste Õppematerjali autor

Referaat koolideta ühiskonnast
Sisukord:
1. Antipedagoogika
2. Ivan Illich
3. Ivan Illich „Koolideta ühiskond“

ivan illich referaat koolideta ühiskond antipedagoogika

Kasutatud allikad

https://www.davidtinapple.com/illich/1970_deschooling.html

Sarnased õppematerjalid

doc

ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND

antipedagoogika ja nn. ,,musta kasvatuse" propageerijate ideed ühiskonnast, kus koolil on hoopis negatiivne mõju lapse haridusteel. Kaheldi koolihariduse vajalikkuses ja õigsuses ning lähtuti arusaamast, et haridus pole kohustus, vaid õigus. Kuna kooliharidus on tänapäeval iseenesestmõistetav ning arenenud riikides on seaduses sätestatud kohustus omandada põhiharidus, ajendas mind antipedagoogilisi vaateid lähemalt uurima just asjaolu, kas on võimalik luua ühiskond, milles ei eksisteeriks koole kui institutsioone. 3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus Eestis on seaduses sätestatud, et igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta, mis annab võrdsed võimalused nii jõukamatele kui ka vaesematele lastele. Selline süsteem toimib

Ühiskond

docx

Lapsekeskne kasvatus

bürokraatlikult korraldatud protsess. Illich vaidlustab kooli ja õppimise vahelise seose. Kool on Illichile laste elu manipuleeriv institutsioon. Illich kritiseerib koolisüsteemi ka ühiskondlikust vaatenurgast. Illichile on kohustuslik kool tarbimiseühiskonna ja kommertslikkuse teenistusse alistatud intitutsioon. Ta astub teravalt koolikohustuse vastu ja tahab lammutada kogu kohustusliku kooli. Kohustusliku kooli asemele peaks ühiskond asutama paindliku õppimiskogemusi pakkuva võrgu. Mainitud teooria pakkus küll uusi seisukohti ja vahendeid koolisüsteemi kritiseerimiseks, kuid ei pakkunud mingit rakendavat strateegiat nende realiseerimiseks. Dearden sõnastab koolikohustuse ja kohustusliku kooli kaitseks neli argumenti. 1)Kohustuslikul koolil on lapse hilisemate huviobjektide seisukohalt nii tähtsat pakkuda. 2) Kohustuslik kool suudab anda lastele mingis mõttes võrdsed võimalused ühiskonnas toimetulekuks

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

docx

Koduõppe liikumine

4 SLAID Koduõppe puudused Rahaline pool Ajanappus Vanemad peavad olema kannatlikud, motiveerima Teadmiste/oskuste/kogemuste nappus Suurem vaev, et laps sotsialiseeruks 5. SLAID 19. sajandi esimesel poolel domineeris Eestis valdavalt koduõpe, kuigi 18. sajandi lõpus mõtles aadel ka juba koolide rajamisele. Kuid siiski said esimesed hariduslikud alged lapsed kodust, enamasti emadelt, kes neid lugema õpetasid Ivan Illich ja koolideta ühiskond "Koolideta ühiskond" võib pidada koduõppe liikumise alusdokumendiks. Teoloog, filosoof, sotsioloog, ajalooline. Radikaalne mõtleja, kes kritiseeris kaasaegset tehnoloogiat, haridussüsteemi, standardiseeritud tervishoisüsteemi. Illichi vaidlusi tekitavad teosed levisid laialt 1970. aastatel, neist tuntuim on "Koolideta ühiskond" ("Deschooling Society" (1971)). Hariduses esindas Illich radikaalset alternatiivsuunda ning soovitas muuta ühiskonna koolivabaks

Pedagoogika alused

odt

Soome haridussüsteem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus......................................................................................

Võrdlev koolikorraldus

doc

Andekas laps

sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr

Sotsiaalpedagoogika

doc

Haridussüsteem Suurbritannias

HARIDUSSÜSTEEM SUURBRITANNIAS Ainealane uurimistöö TALLINN 2011 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................2 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3 2. Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4 3. Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6 3.1 Algkool............................................................................................................6 3.2 Keskkool..........................................................................................................6 3.3 Hindamissüsteem................................

Inglise keel

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

Venemaal ja alternatiivpedagoogikad (Steiner, Montessori ja Freinet) Kesk-Euroopas. Tagantjärele on kõike seda nimetatud lapsekeskse kasvatuse esimeseks laineks (Hytönen 1993). Lapsekeskse kasvatuse teine laine Teise laine algusaastateks loetakse II maailmasõja järgseid aastaid ning tagantjärele on seda nimetatud romantilise lapsekesksuse ajajärguks. See oli idealiseeritud liialduste aeg. Ühel pool oli laps oma süütuses ja headuses, teisel pool ühiskond oma kurjuses ja valskuses. Antipedagoogika ja must kasvatus Kesk-Euroopas, informaalne kool Inglismaal ning vabakooli liikumine ja avatud kasvatus Ameerikas ongi selle ajajärgu sünnitised. Antipedagoogika ja must kasvatus A. Milleri, E. Braunmühli, H. Kuppferi ja I. Illichi arvates ei ole kasvatuse lähtemõtted mitte kunagi õiged olnud, sest lapsepõlv on unikaalse väärtusega, mistõttu praegust hetke ei tohi

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

docx

Aja vaim ja kasvatus

Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee algas 26 aastat tagasi. Kool on praktilisel

Pedagoogika

Rohkem sarnaseid