Puuviljataimed minu aias Harjumaa Saku vald Saustinõmme küla Ristiku tee 18 Kadri Rännel 01.11.2012 Tähis KULTUUR Sort Alus Istutusaeg Märkused Liik/perekond ÕUNAPUUD 1-1 Malus domestica ´Liivi Kuldrenett´ 2011k Sügissort. Vili keskmise suurusega, ümmargune, enamasti kollane, maitse hapumagus. Valmib sept-okt, säilib kuni jaanuarini. 1-2 Malus domestica ´Liivi Sibulõun´ 2011k Talvesort. Vili väike, laiümmargune. Viljaliha kollakasvalge, maitse magushapu. Säilib kevadeni. MAGUSKIRSIPUUD 2-1
KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask §
´Öjebyn´ ´Öjebyn´ poolvari Mustsõstar ´Polar´ Ribes nigrum 1 1,5 Täisvalgus/ ´Polar´ poolvari 5 Punasõstar ´Red Ribes rubrum ´Red 1 1,5 Täisvalgus/ Lake´ Lake´ poolvari Valge sõstar Ribes rubrum 1 1,5 Täisvalgus/ ´Jöteborgi Valge´ ´Jöteborgi Valge´ poolvari Hapukirsipuu Prunus cerasus 3 2,5 Täisvalgus/ ´Shokoladnitsa´ ´Shokoladnitsa´ poolvari Pirnipuu Pyrus communis 7 4 Täisvalgus/ ´Moskovskaja ´Moskovskaja poolvari
neid hetkel mullas pisut vähe. Istandiku andmed Asetusviis, vahekaugused: Ühe reana, ploomipuude vahemikuks 2m. Istandiku skeem, puude või põõsaste arv: Naabertaimed pirn, ilupuukool. Põhiliseks puuks jõekaldal saarvaher. Maakasutusviis – vasakul rohukamar, paremal must kesa(kui seista näoga jõe poole). Multšiks muruniide. Esinevad umbrohud: vesihein, harilik võilill, harilik hiirekõrv, harilik orashein, murunurmikas, verev iminõges, hiirehernes, kesalill, põldohakas, valge hanemalts. Puid 39 tk (6tk vahelt välja läinud). Sordid ’Ave’ Vili Suur, lillakaspunane, peaaegu lahtise luuseemnega. Väga maitsev hapukasmagus ploom Valmimisaeg Keskvalmiv (augusti lõpp-septembri algus) Tolmuandja Viljastumine oma õietolmuga rahuldav. Paremad tolmuandjad `Emma Leppermann`, `Edinburgh`, `Victoria` Märkused Hea saagikusega, üsna talvekindel. Aretatud Eestis ’Edinburgh’
E ESTI VABARIIK R ÄPINA AIANDUSKOOL V AARIKAS ISESEISEV TÖÖ K OOSTAS: LEA VARTSUN 1AK2 R ETSENSEERIS: R ÄPINA 2009 SISSEJUHATUS Arvatakse, et vaarikas on üks vanemaid marjakultuure. Esmased kirjalikud andmed vaarika kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed taimtoidulised loomad, näiteks metskits, p?
valgus Valgusenõudlik niiskus talub kuiva kasvukohta muld mulla suhtes vähenõudlik Kasutamine kasutatakse madalate vabakujuliste ning pügatavate hekkidena ning üksikpõõsaste või gruppidena Sordid ´Atropurpurea´, ´Atropurpurea Nana´, ´Aurea´, ´Bagatelle´, ´Electra´, ´Golden Ring´ jne Märkused Talub kärpimist, linnatingimusi, kehva pinnast. Juurestik pinnapealne, rikkalikult narmasjuuri. Hea meetaim. HALL LEPP ehk VALGE LEPP Päritolu Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika Kõrgus 15-25 m Kasvukuju Võrsed võrsed punakaspruunid, karvased Pungad pungad rootsulised, lillakad, karvased vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või munajad, teritunud tipuga, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, leheserv kahelisaagjas. Pealt tumeroheline, alt Lehed hallikate karvadega. Leheroots kuni 2 m pikk, karvane
Käbid Levila Võra Koor Keskkonnanõudlused, külmakindel, valgusnõudlik. külmakindel. Poolvarjutaluv. külmakindel, väga valgusnõudlik. kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Mullastiku suhtes vähenõudlik Mullastiku suhtes vähenõudlik Nimi Pinus peuce Pinus strobus Pinus cembra subsp. sibirica Rumeelia mänd (Makedoonia Valge mänd Siberi seedermänd mänd) Okkad 5-okkaline; peened ja väga 5-okkaline; väga peenikesed, 5-okkaline; peened (sarnased pikad hele- või tumerohelised Makedoonia männiga) Võrsed paljane, rohekas, jäme karvane (vaata ülevalt poolt!) karvane, väga jäme Käbid Levila Võra Koor Keskkonnanõudlused, kasvutingimused
KASUTAMINE Sobib kasvatada linnatingimustes. Talub hästi kärpimist. Taim on aeglase kasvuga ja sobib hästi pinnakattetaimeks. On suure varjutaluvusega, seeläbi sobib väga hästi kalmistutele. Mikrobioota Microbiota decussata Areaal Mikrobioota Microbiota decussata Mikrobioota Microbiota decussata Sügisvärvu Suvevärvu s s Valge mänd Pinus strobus AREAAL Kanada lõuna– ja kaguosa, USA kirdeosa. SUURUS 25-50(60) m, tüve läbimõõt kuni 1,8 m. VÕRA Vabalt kasvades koonusjas, ahenev, peaaegu maani ulatuva võraga. Metsas sihvaka, kitsa võraga, horisontaalsete okstega. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile , hallikasroheline, hiljem tumepruun, pikutirõmeline. Noored võrsed hallikas- või rohekaspruunid, hõredalt hallikarvased
Kõik kommentaarid