Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valge sõstar (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Valge sõstar
§ Valge sõstar pärineb Lääne- ja Lõuna – Euroopast.
§ Eelistab kergemat ja kuivemat maad.
§ Korraliku hoolitsuse juures kasvavad nad hästi nii 
päikesepaistel kui nõrgas varjus.
§ Päikesepaistel kasvavad magusamad marjad .
§ Sõstrad armastavad puhast ja haritud, mitte 
rohtunud maad.
§ Põhiline  kasvuaeg  on põõsastel kevadsuvel ja 
kestab 1 - 1,5 kuud.
´Jüterbogi valge´
Vili: Marjad on helekreemid, paiknevad tihedates  kobarates .
Valmimisaeg: Valmivad juuli teisel poolel.
Märkused: Põõsas on laiümmargune, teistest märgatavlt nõrgema kasvuga. Saagikas, talve- ja haiguskindel.
´Suur Valge´
Vili: Viljad kollakasvalged, läikivad, õhukese kestaga, keskmised või suurepoolsed. 
Viljaliha  mahlakas, magushapu.
Valmimisaeg: Hilisepoolne.
Märkused: Põõsas suurepoolne, veidi laiuv, saagikas, rahuldava talve- ja 
haiguskindlusega.
'Hele'
Vili: Kollakasvalge, suur. Pikkades kobarates. Sobiv nii lauamarjaks kui ka 
töötlemiseks.
Valmimisaeg: Keskvalmiv.
Märkused: Põõsas keskmise suurusega, veidi laiuv. Hea talvekindluse ja saagikusega, 
üsna vastupidav haigustele.
'Valko'
Vili: Valkjaskollased keskmised kuni suured, asetsevad pikkades kobarates. Sobivad nii 
lauamarjaks kui töötlemiseks.
Valmimisaeg: Keskvalmiv.
Märkused: Põõsas on keskmise suurusega, veidi laiuv, asendusvõrseid annab 
keskmisel hulgal. Hea talvekindluse. Üsna vastupidav haigustele.
´Jüterbogi valge´             ´Suur Valge
Click to edit Master text styles
Click to edit Master text styles
Second level
Second level

Third level

Fourth level

Third level

Fifth level

Fourth level

Fifth level
'Hele‘                            'Valko'
Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Second level
Second level

Third level

Third level

Fourth level

Fourth level

Fifth level

Fifth level

Document Outline

  • Slide 1

  • Slide 3
  • ´Jüterbogi valge´
  • ´Suur Valge´
  • 'Hele'
  • 'Valko'
  • ´Jüterbogi valge´             ´Suur Valge´
  • 'Hele‘                            'Valko'
Vasakule Paremale
Valge sõstar #1 Valge sõstar #2 Valge sõstar #3 Valge sõstar #4 Valge sõstar #5 Valge sõstar #6 Valge sõstar #7 Valge sõstar #8 Valge sõstar #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor missxandra Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Koduaia inventuur
1
docx

Koduaia inventuur

Puuviljataimed minu aias Harjumaa Saku vald Saustinõmme küla Ristiku tee 18 Kadri Rännel 01.11.2012 Tähis KULTUUR Sort Alus Istutusaeg Märkused Liik/perekond ÕUNAPUUD 1-1 Malus domestica ´Liivi Kuldrenett´ 2011k Sügissort. Vili keskmise suurusega, ümmargune, enamasti kollane, maitse hapumagus. Valmib sept-okt, säilib kuni jaanuarini. 1-2 Malus domestica ´Liivi Sibulõun´ 2011k Talvesort. Vili väike, laiümmargune. Viljaliha kollakasvalge, maitse magushapu. Säilib kevadeni. MAGUSKIRSIPUUD 2-1

Maastiku ehitus
Eesti looduslikud ilutaimed
33
pptx

Eesti looduslikud ilutaimed

KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask §

Bioloogia
Ülase 8 haljastusprojekt
32
docx

Ülase 8 haljastusprojekt

´Öjebyn´ ´Öjebyn´ poolvari Mustsõstar ´Polar´ Ribes nigrum 1 1,5 Täisvalgus/ ´Polar´ poolvari 5 Punasõstar ´Red Ribes rubrum ´Red 1 1,5 Täisvalgus/ Lake´ Lake´ poolvari Valge sõstar Ribes rubrum 1 1,5 Täisvalgus/ ´Jöteborgi Valge´ ´Jöteborgi Valge´ poolvari Hapukirsipuu Prunus cerasus 3 2,5 Täisvalgus/ ´Shokoladnitsa´ ´Shokoladnitsa´ poolvari Pirnipuu Pyrus communis 7 4 Täisvalgus/ ´Moskovskaja ´Moskovskaja poolvari

Metsamajandus
Ploomipuude istandiku rajamine
34
docx

Ploomipuude istandiku rajamine

neid hetkel mullas pisut vähe. Istandiku andmed Asetusviis, vahekaugused: Ühe reana, ploomipuude vahemikuks 2m. Istandiku skeem, puude või põõsaste arv: Naabertaimed pirn, ilupuukool. Põhiliseks puuks jõekaldal saarvaher. Maakasutusviis – vasakul rohukamar, paremal must kesa(kui seista näoga jõe poole). Multšiks muruniide. Esinevad umbrohud: vesihein, harilik võilill, harilik hiirekõrv, harilik orashein, murunurmikas, verev iminõges, hiirehernes, kesalill, põldohakas, valge hanemalts. Puid 39 tk (6tk vahelt välja läinud). Sordid ’Ave’ Vili Suur, lillakaspunane, peaaegu lahtise luuseemnega. Väga maitsev hapukasmagus ploom Valmimisaeg Keskvalmiv (augusti lõpp-septembri algus) Tolmuandja Viljastumine oma õietolmuga rahuldav. Paremad tolmuandjad `Emma Leppermann`, `Edinburgh`, `Victoria` Märkused Hea saagikusega, üsna talvekindel. Aretatud Eestis ’Edinburgh’

Bioloogia
Vaarikas
13
docx

Vaarikas

E ESTI VABARIIK R ÄPINA AIANDUSKOOL V AARIKAS ISESEISEV TÖÖ K OOSTAS: LEA VARTSUN 1AK2 R ETSENSEERIS: R ÄPINA 2009 SISSEJUHATUS Arvatakse, et vaarikas on üks vanemaid marjakultuure. Esmased kirjalikud andmed vaarika kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed taimtoidulised loomad, näiteks metskits, p?

Aiandus
Puu ja põõsad
137
docx

Puu ja põõsad

valgus Valgusenõudlik niiskus talub kuiva kasvukohta muld mulla suhtes vähenõudlik Kasutamine kasutatakse madalate vabakujuliste ning pügatavate hekkidena ning üksikpõõsaste või gruppidena Sordid ´Atropurpurea´, ´Atropurpurea Nana´, ´Aurea´, ´Bagatelle´, ´Electra´, ´Golden Ring´ jne Märkused Talub kärpimist, linnatingimusi, kehva pinnast. Juurestik pinnapealne, rikkalikult narmasjuuri. Hea meetaim. HALL LEPP ehk VALGE LEPP Päritolu Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika Kõrgus 15-25 m Kasvukuju Võrsed võrsed punakaspruunid, karvased Pungad pungad rootsulised, lillakad, karvased vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või munajad, teritunud tipuga, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, leheserv kahelisaagjas. Pealt tumeroheline, alt Lehed hallikate karvadega. Leheroots kuni 2 m pikk, karvane

Dendroloogia
Dendroloogia konspekt-piltidega
57
pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

Käbid Levila Võra Koor Keskkonnanõudlused, külmakindel, valgusnõudlik. külmakindel. Poolvarjutaluv. külmakindel, väga valgusnõudlik. kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Mullastiku suhtes vähenõudlik Mullastiku suhtes vähenõudlik Nimi Pinus peuce Pinus strobus Pinus cembra subsp. sibirica Rumeelia mänd (Makedoonia Valge mänd Siberi seedermänd mänd) Okkad 5-okkaline; peened ja väga 5-okkaline; väga peenikesed, 5-okkaline; peened (sarnased pikad hele- või tumerohelised Makedoonia männiga) Võrsed paljane, rohekas, jäme karvane (vaata ülevalt poolt!) karvane, väga jäme Käbid Levila Võra Koor Keskkonnanõudlused, kasvutingimused

Dendroloogia
Puittaime liigid-tutvustus-31tk
142
pptx

Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

KASUTAMINE Sobib kasvatada linnatingimustes. Talub hästi kärpimist. Taim on aeglase kasvuga ja sobib hästi pinnakattetaimeks. On suure varjutaluvusega, seeläbi sobib väga hästi kalmistutele. Mikrobioota Microbiota decussata Areaal Mikrobioota Microbiota decussata Mikrobioota Microbiota decussata Sügisvärvu Suvevärvu s s Valge mänd Pinus strobus AREAAL Kanada lõuna– ja kaguosa, USA kirdeosa. SUURUS 25-50(60) m, tüve läbimõõt kuni 1,8 m. VÕRA Vabalt kasvades koonusjas, ahenev, peaaegu maani ulatuva võraga. Metsas sihvaka, kitsa võraga, horisontaalsete okstega. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile , hallikasroheline, hiljem tumepruun, pikutirõmeline. Noored võrsed hallikas- või rohekaspruunid, hõredalt hallikarvased

Aiandus




Kommentaarid (1)

kreeb profiilipilt
kreeb: tausta oleks vaja enne muuta, kui üles riputada- valget värvi teksti valgelt taustalt suht võimatu lugeda
23:24 22-11-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun