Sparta ja Ateena võrdlus (0)

Sparta ja Ateena võrdlus
Kreekas oli kaks domineerivat linnriiki.  Ateena , mis asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ja mille keskuseks oli Ateena ning Sparta, mis asus Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas ja mille keskuseks oli neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid. Need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid . Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Mõlemas olid täieõiguslikud kodanikud mehed, kus poisse õpetati ning tüdrukute kasvatus oli vanemate enda teha. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud . Samas olid nad aga väga erinevad polised ehk linnriigid, kelle vahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda . (Peloponnesose sõda – 431.-404 eKr).
Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis.
Spartas valitses aristokraatlik  oligarhia ehk parimate võim. Samas Ateenas valitses algselt diktatuur, kuid hiljem demokraatia. Sparta oli ideaalne sõduririik, mille peamiseks eesmärgiks oli arendada sõjameheomadusi, samas kui Ateena oli demokraatlik riik, kus kehtis arusaam, et kõik kodanikud on võrdsed. Ateena oli peamine kaubandus ja-kultuurikeskus Kreekas. Sparta kodanikuõigused moodustasid kõik täieõiguslikud spartlastest mehed, kes olid vähemalt 30. aastased ehk spartiaadid , kes ei teinud tavalist lihtrahva tööd, vaid valitsesid riiki. Peroigid moodustasid keskklassi, kes olid isiklikult vabad andamikohustlased, poliitiliste õigusteta ning teenisid sõjaväes . Nad tegelsid käsitöö, kauplemise ja põlluharimisega. Heloodid olid orjad , kel polnud õigusi ja kes olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselankid, mil 20-aastaselt võisid oaleda rahvakoosolekul ning 30-aastaselt võisid kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks. Metoigid ehk võõramaalased pidid makse maksam ja teenima Ateena sõjaväes. Metoigidel, naistel ega ka orjadel, kes moodustasid suurema osa Ateena rahvastikust puudsid õigused. Spartas juhtis riiki 2 kuningat, kes täitsid preestri ülesandeid ja neile allus sõjavägi. Tähtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nõukogu liiget ehk geruusia . Riigiametnikud võtsid ettepanekuid vastu hääletamise teel, mis tähendab, et ka Spartas käis koos rahvakoosolek. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad, hiljem läks aga võim jõukamate ja tähtsamate ehk aadliseisuse kätte. Nad valitsesid riiki üksinda, tekkis türannia . Riigis elasid veel talupojad, keda  valitsejad  oma huvides ära kasutasid. Ateena kõrgemaiks riigiorganiks oli rahvakoosolek, mis kogunes iga 10 päeva tagant ja otsustas kõik riigiasjad. Tähtsamad ametnikud riigis olid 6000 valitavat kohtunikku ja 10 strateegi , mis valiti iga aasta. Ateena nõukogu ehk bulee oli 500-liikmeline, kus juht vahetus iga päev. Nõukogu loositi. Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele. Ateenas aga ühiskondlikule heaolule. Spratas oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. See tähendas seda, et poisslapsed võeti peale 7. eluaastat emadelt ära riigi kasvatusasutusse, kus õpetati neid relvi tarvitama, maadlema ja ujuma , et nad oleksid sõjaliselt hästi ettevalmistatud. Seal kasvatati noori julgeteks ja sõjakateks. Kuna poisse kasvatati pigem füüsiliselt, jäi vaimuharidus tahaplaanile. 20. aastaselt sai Sparta poisist täisvääruslik sõjamees, kellel oli õigus osaleda rahvakoosolekul ja teenida armees . 30. aastaselt sai temast aga täisväärtuslik kodanik. Tänu sellel oli neil uskumatult hea sõjavägi, mille jalavägi oli võimsaim Kreekas ning nad olid sõjaliselt hästi arenenud, mistõttu ei suutnud vaenlased neile kaua vastu panna ja varsti panid spartlased oma võimu maksma tervel poolsaarel. Samal ajal kui Sparta 7. aastased poisid astusid sõjaväkke, läksid aga ateenlastest poisid kooli, kus õpetati muusikat, luuleteoseid ning lugema ja kirjutama. 18-20. aastaselt veetsid Ateena noormehed riiklikus teenistuses. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid, kellele allus  faalanks  ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenal oli tolle aja võimsaim Kreeka laevastik , vallutatud riigid maksid raha ühiskassasse ja sellega tugevdati sõjalaevastikku. Spartas tegid tüdrukud läbi ühiskondliku kasvastuse. Muude Kreeka polistega võrreldes oli Sparta naise positsioon kõrgem. Mitteabiellumine vääritu. Ateena tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis ja- käsitööalase ettevalmistusega. Sparta rõhutas riigi kaitsele ja võimule, aga Ateena demokraatiale. Spartalastele polnud tähtis üksikisiku heaolu kuid seevastu Ateenale oli, mistõttu meelitas demokraatilik Ateena kohale vaimuinimesi kogu Kreekast : Herodotos , Sofokles, Aischylos , Aristooteles, Platon , Sokrates , Euripides . Nii sai Ateenast , kus kasvasid välja kuulasd filosoofid, teadlased ja kunstnikud „õhtumaade kultuuri ema.“ Neid kuulsaid ja tuntuid filosoofe tunnme ja õpime me tänapäevalgi.