Sparta ja Ateena võrdlus Kreekas oli kaks domineerivat linnriiki. Ateena, mis asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ja mille keskuseks oli Ateena ning Sparta, mis asus Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas ja mille keskuseks oli neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid. Need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid.
Sparta ja Ateena riigikorra võrdlus Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi.
Ateena ja Sparta-kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Vana-Kreeka ajal kaks väga mõjukat riiki. Nende valitsemine toimus väga erinevalt ning seetõttu olid neil omad tugevused ja nõrkused. Sparta riigis oli kasutusel väga karm kord. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid ning ülejäänud riigi elanikkond oli nende võimu all. Enamik Sparta elanikke olid perioigid ning kõige arvukama grupi moodustasid heloodid- spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Riigi eesotsa kuulusid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Samuti juhtis riiki üle 60-aastaste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia, kelle seast valiti igal aastal viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate tegevust. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul, kus hääletus toimus kisades.
Ateena ja Sparta - ühisosa ja erinevad väärtused? Vana-Kreeka ajal oli Kreeka killustunud mitmeteks väiksemateks riikideks - Ateena, Sparta jne. Olles geograafiliselt, ühiskondlikult ja kultuurselt erinevate väärtuste ja privileegidega, arenesid antud linnriikides välja erinevad omadused ning riigid olid tuntud erinevate oskuste tõttu. Geograafiliselt oli Ateena pigem halvemas seisus maateedega - inimestel ei olnud võimalus kanda kaupa edasi maadmööda ning sellest arenes välja ateenlaste suurepärane võime kasutada mereteid enda kasuks. Selle oskuse ja tuntuse tõttu jäi Ateena ka hiljem väga tähtsaks kultuuri keskuseks. Seevastu olid Spartal pigem head maateed, mida nad kauplemise jaoks ära kasutasid. Kuna maateed pidi läks kauba kohaleviimisega kauem aega
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid? Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena ja mis hõlmas kogu Atika. Sparta asus seeeest Peloponnesose kaguosas Eurotase orus. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: Lakoonikat ja Messeeniat. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Spartas ei tähtsustatud mitte akadeemilisi oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist õpetust. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma
SPARTA Spartiaadid ehk Sparta elanikkond moodustus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said heloodid ehk spartiaatide maid harivad orjad. Riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu geruusia. Igal
Vana-Kreeka riigikorrad Ateena ja Sparta näitel Tolle aja linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Kodanikeks olid tavaliselt põliselanikest vabad mehed või siis jõukamad inimesed. Tavalises Kreeka polises oli elanike kuni kolme-neljakümne tuhandeni. Ateena ja Sparta olid erandid, kus oli paarsada tuhat elaniku. Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. Spata keskus koosnes vaid neljast kindlustamata külast, mille elanikud moodustasid Sparta kodanikud, spartiaadid. Sparta riigi juhid olid kaks päritava võimuga kuningat. Nad olid riigi kõrgemad preestrid ning neile allus sõjavägi. Ülejäänud valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu, geruusia. Igal aastal valiti kodanike seast 5 valitavat riigiametniku, efoori, kes pidid olema vähemalt 60-aastased
Sõnasta kaks põhjust. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameele rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas türanne, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Rahvas toeats neid ka seetõttu, et neil oli raha, võimu ja nutikust. 4. Miks oli ainuvalitseja võim nii ebakindel? Sõnasta kaks põhjust. 5. Iseloomusta Sparta ühiskonnakorraldust. a) Sparta (Lakoonika maakond) riigikorralduse erilisuse põhjus seisnes selle polise ühiskonnakihtide eripäras. Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast). Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Kodanikuõigused perioikidel puudusid, samas olid nad kohustatud vajaduse korral teenima Sparta sõjaväes. Spartiaatide poolt
Kõik kommentaarid