Sparta ja Ateena (0)

Sparta ja Ateena riigikorra võrdlus
Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel.
Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud . Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus , mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi.
Kõige suuremaks erinevuseks riikide vahel loetakse riikide valitsemisviise. Ateenas oli alates 507. aastat eKr demokraatlik riigikord , enne seda valitses diktaktuur. Spartas valistes aga aristokraatlik oligarhia, ehk sõjaväeline valitsus. Tänu Ateena demokraatiale langetati otsused läbi rahvakoosolekute, milles osalesid kodanikud, kelleks olid vabad meessoost Atika põliselanikud. Ateena naisel ei olnud mingit sõnaõigust, samuti ei tohtinud nad kaasa rääkida perekonda hõlmavatel teemadel . Riietus oli naistel sarnane tänapäeva moslemi naistega , keha pidi olema varjatud. Spartas seevastu otsustas riigiasju rahvavähemus, spartiaadid , kelleks olid enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud. Spartas riigijuhtideks olid kaks kuningannat, vanemate nõukoguks oli geruusia ning valitsejate tegevust kontrollisid viis kõrgemat riigiametniku efoori. Ateenas oli aga riigi juhtijaks 500 liikmeline Bulee, kus juhi ametikoht vahetus iga päev. Seal koguneti aru pidama riigi tähtsamate asjade jaoks iganädalastel rahvakoosolekutel.
Ateena ühiskond keskendus pigem ühiskondlikule heaolule. Tänu sellele Ateena riigi poisid saadeti kooli 7-aastaselt, kus neid õpetati lugema ja kirjutama, lisaks õpiti ka muusikat ja luuleteoseid. Rikkamate perede võsukestele võimaldati lapsi õpetama pedagoogid . Spartas seevastu oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille eesmärgiks oli arendada sõjamehe oskusi ja omadusi. Sellise kasvatussüsteemi puhul lahkusid noored poisid kodudest 7-aastaselt ning läksid üle riiklikule kasvatusele , kus tegelesid iga päev füüsilise treeninguga. 20-aastaselt said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ning neil oli õigus teenida armees ja osaleda rahvakoosoletel. 10 aastat hiljem said mehed täisväärtuslikeks kodanikeks. Tänu sellele oli Sparta riigil uskumatult heal tasemel sõjavägi ning teised riigid ei julgenud neid rünnata.Seetõttu ei vajanud Sparta riik ka kõrgeid müüre, mis neid kaitseks. Ateenas seevastu said noormehed sõjalise väljaõppe alles pärast õppimist, 18-20. elusaastad veetsid Ateena noormehed riiklikus teenistuses. Riiki ümbritsesid pikad müürid, mis leevendasid nõrgema sõjaväe olemasolu.
Ateena riigis keskenduti pigem kultuurile , kaubandusele ja vaimsele arengule. Eesmärgiks oli maailmas läbi lüüa vaimu ja kultuuriga , seega oli põhjendatud ka koolis õppimise vajadus. Loodi tihedaid suhteid välisriikidega. Samuti oli Ateenal tugev laevastik , mis võimaldas samuti teiste riikidega lähemalt kokku puutuda. Sparta oli aga teistele kultuuridele suletud. Samas olid spartalased teiste riikide poolt austatumad, vaatamata nende kartusele. Neile oli tähtsam riigi turvalisus ja võimsus, kui üksikisiku heaolu.
Sparta positsiooni saavutamine Kreekas oli peamiselt tänu Lykourgos'ele, kes viis läbi reformi, mis kujundas ümber esialgse Sparta ühiskonna süsteemi. Selle kohaselt Spartiaadi järeltulija pidi läbima agoge, mis kujutas endas ette ranget treeningut ja õpetamise programmi. Sellise tee pidi läbi käima nii meesoost kui ka naissoost isik. Õrnemale sugupoolele tehti mööndusi ning naiste agoge oli korduvalt kergem, kui meeste oma. Peale agoge läbimist sai Spartiaadi järeltulija Spartiaadiks. Sellise süsteemi tõttu püsis ka Sparta riik kaua ning nende kultuuriline tase oli kõrgem, kui Ateenal.
Kodaniku seisukohalt oli Ateena parem riik, kus elada. Inimene oli vabam ning kõik süsteem oli inimlikum. Valitseja vaatenurgast oleks Sparta riik ahvatlevam, kuna seal tunneks ennast tähtsamana, kui demokraatlikus Ateenas.