Paluda tuleb koraani kohaselt kolm korda päevas, eriti püüdlikud palvetavad isegi viis korda päevas. Moslem peab jälgima, et palvele läheb ta rahuliku ning väärika kõnnakuga, sirgeselgselt, korrates pöördumist Allahi poole. Esimene kord peab moslem palvetama koidu ja päikesetõusu vahel (as-subh), seejärel kohe pärast keskpäeva (az-zuhr), siis umbes kell neli pärastlõunal ( al-asr), siis veel kohe päikeseloojangu järel ( al-magrib) ja viimane palve tuleb teha öösel ( al-isha). Õigeusklik võib palvetama hakata ainult pärast seda, kui ta on ''rituaalselt puhas'', mis tähendab pärast pesemist. Rituaalne puhastumine näeb välja nii moslemi jaoks: 1. Alusta lausega: ''Armulise ja kaastundliku Jumala nimel'' 2. Pese käed kuni randmeteni kas üks, kaks või kolm korda,, sõltuvalt saadaoleva vee hulgast, alustades paremast käest'' 3. Loputa suud ja kurista kolm korda kurku
Araabia ajaloolane Leo Africanus väitis 16. saj, et jemeniitide pealik Africus asutas linna Afrikyah. On pakutud, et Afer oli ka piibli Aabrahami lapselaps. Nimi Ofir on olnud müütiline maa, kus olevat asunud ka kuningas Salomoni kullkaevandused kusagil Ida-Aafrikas. Mandrit on kutsutud ka Etioopiaks, kr. Aithiops – päikesest põlenud, päikesepruun. Mõisted Aafrika jaguneb vähemalt kaheks väga erinevaks regiooniks. Põhja-Aafrika – Egiptus ja Magrib – mis kuulub islami kultuuriruumi. Magrib on araabia lääs, mis vastandub araablaste asualadele idas, mida nimetatakse Mashrik. Päris-Magrib hõlmab sealjuures ainult Marokot, Alžeeriat ja Tuneesiat, aga Suur-Magrib ka Liibüat, Mauritaaniat ja Lääne-Saharat. Troopiline ja Lõuna-Aafrika või Sub-Sahara Aafrika hõlmab endast Musta Aafrikat. Sudaan (ar. Bilad as-Sudan – mustade maa) oli laiem mõiste, mis oli ala Sahara kõrbe ja ekvatoriaadlsete vihmametsade vahel
annaabi.ee 
