Islam (3)

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium

ISLAM

Riin Agar

Secunda Sotsiaal

Pärnu 2008

Islam

Islam on tänapäeva maailmas kõige kiiremini leviv monoteistlik religioon . Praeguseks arvatakse maailmas islami järgijaid olevat umbes 1,4 – 1,8 miljonit inimest, Eestis umbes 10000. Järgijate poolest on islami usk maailmas teisel kohal kristluse järel. Islamiusu järgijaid nimetatakse moslemiteks – araabia keeles “see kes allub”.
Islami usk sai alguse 7. sajandil Araabia poolsaarelt. Usu loojaks on Muhamed , kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat". Ta sündis 570. a Mekas. Umbes 40-aastaselt, olles mägedes paastumas, ilmutas talle end jumala saadik, ingel Gabriel. Tema ning tema järgijad hakkasid uut usku Mekas kuulutama. Mõned inimesed ühinesid nendega, kuid peale 13 aastat hakati neid taga kiusama ning 622.a. tegid Muhhamed ja tema järgijad Hidžra ehk väljarännaku Mediinasse. 629. toimus lahing Meka linnaga, ning olles selle vallutanud oli Muhhamed kogu araabia poolsaare valitseja. Ta suri aastal 632.
Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid ; 10% šiia sekti kuuluvad šiiidid. Sunniitide ja šiiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Abū Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas , et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees ‘Alī ibn Abī Tālib. Abū Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest šiiidid.

Koraan

Moslemite püha raamat on Koraan, araabia keeles al-qur'ān, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid , mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma".
Räägitakse, et 23 aasta jooksul olevat Muhamed saanud ilmutusi, mida tema kirjaoskajad järgijad üles märkisid. Esimesed 86 ilmutust sai ta Mekas – need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Selle kohta, kui palju jõuti Koraanist kirja panna juba muhamedi elu ajal, täpsed andmed puuduvad.
Vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne seitsmenda aastasaja keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan täpne koopia taevasest originaalist, mis Muhamedile anti. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keeles. Koraani on siiski ka teistesse keeltesse tõlgitud.
Koraan koosneb 114 peatükist ehk suurast, mis on järjestatud pikkuse järgi. Erandiks on vaid esimene suura Fatiha – algus. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi. Kuna koraanis sisalduvad vihjed on tavainimesele sageli mõistetamatud, on koraani lugemisel vajalikud selle sisu tõlgendused - sunnad. Peamiselt loodi tõlgendused islami esimestel sajanditel, aga mõned õpetlased tegelevad sellega ka tänapäeval. Eksisteerib mitmeid erinevaid tõlgendusi, aga neid kõiki loetakse võrdselt õigeiks. Koraaniteaduslikust vaatenurgast esineb tänapäeval seitse erinevat koraani tõlgendust, millest igaühte on võimalik lugeda kahte moodi. See annab moslemeile võimaluse koraani mõista 14 erineval moel.
Koraani ettelugemine on kujunenud omaette kunstiks. Tavaline asend selleks on istudes lootoseasendis, kummardununa üle sülle või spetsiaalsele madalale lauakesele asetatud raamatu. Loetakse rütmiliselt, kerega väikesi ringe tehes. Koraani lugemine on muslimeile meditatiivne tegevus, mida ei saa teha suvalisel ajal suvalises kohas.
Islami seaduste kogu Šariaat põhineb Koraani tekstidel.
Islami 5 sammast
Moslemite usutunnistuse tunnuseks on 5 samba järgimine. Need on asjad, mida iga moslem peab järgima ja tegema. Neid viite sammast nimetatakse shahadah’ks.

Usutunnistus – Shahādah – Pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet .

Palvus – Şalāh – iga moslem peab viis korda päevas näoga Meka suunas palvetama.

Almusteandmine – Zakāh – iga moslem peab annetama 2.5% oma aasta sissetulekust vaestele.

Paast – Şawm – Iga aasta kuukalendri üheksas kuu on ramadanikuu, mille vältel on päikese taevasoleku ajal söömine, joomine, suitsetamine ja suguelu keelatud. Kehtivad erandid parajasti reisivate inimeste, rasedate ja haigete suhtes.

Palverännak- Hajj – Rännak Mekasse, Kaaba templi juurde neil moslemeil, kes seda endale lubada saavad.
Shahadah

Palvetamine

Moslemid palvetavad viis korda päevas näoga Meka poole. Seda võib teha eraviisiliselt või Mošeedes koos teistega . Mošeedel on tornid – minaretid – kust inimesi palvetama kutsutakse ning antakse teada palvusaja algusest. Enne palvetamist tuleb käed ja nägu ära pesta voolava veega, selle puudumisel liivaga . Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele . Palvuse jaoks on ka mõningad esemed:

• Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate
  
• A'baia - moslemimeeste riietusese
  
• Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta
  

koha palvetamiseks.
Islami pühad
Šariaadi järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha:

• Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha.
  

• ‘Īd al-Aḑḩā (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadži lõppu.
  

Ent mõned moslemid tähistavad (kuid mida islamiseadus ei näe ette) veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks:

• Al-Hijra (1. Muharram) - Mälestab hidžrat (hijra) 622. aastal, mil prohvet Muhamed lahkus Mekast Mediinasse.
  
• Ashura (10. Muharram) - Eriti šiiidid mälestavad sel päeval Husseini, Muhamedi lapselapse märtrisurma 680. aastal.
  
• Milad un Nabi (12. Rabi ) - Järelemõtlemisaeg Muhamedi ja tema elusündmuste üle.
  
• Lailat al Miraj (27. Rajab) - Tähistab Muhamedi legendaarset sõitu tiivulise olendi Buraqi seljas Jeruusalemma, kust ta tõusis taevasse ja kohtus varasemate prohvetite ning lõpuks ka Allahi endaga.
  
• Lailat al Qadr (27. Ramadan) - Mälestatakse ööd, mil Allah saatis Muhamedile esimesed ilmutused Koraanist.
  

Igapäevaelu
Moslemitele on omane range distsipliin igapäevaelus. Nad ei tohi süüa sealiha ega juua alkoholi. Samuti peab nende söödav liha olema halal – st. loom, kelle liha süüakse on tapetud, mitte ei ole surnud loomulikku surma.
Islamimaades on legaalne mitmenaisepidamine juhul, kui mees suudab kõiki naisi ülal pidada ja kohelda võrdselt. Lahutuse protsess saab alguse siis, kui abikaasa ütleb sõna “ lahutus ”.
Naiste jaoks kehtivad eriti karmid reeglid – nad ei tohi suhelda võõrastega, kusjuures isegi otsa vaatamist peetakse mõnel juhul suhtlemiseks. Olles üksi kodus ei tohi nad külalisi vastu võtta. Avalikkuses liikudes, mis on üldiselt ebasoovitatav, tuleb end üleni ära katta ning kanda peaarätikut.
Islami seadus on väga karm igasuguste rikkumiste suhtes. Karistuseks on tihtipeale kividega surnuks loopimine või poomine ning vangi võib sattuda juba lihtsalt ühe valele inimesele suunatud pilgu või käise alt välkuva käevarre pärast.

Islami levik

Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alžeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis , Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis.