Islami usk (3)

Islam

Islam ehk muhamediusk pärineb Lähis-Idast ja sai alguse 600 aastat pärast Kristuse sündi. Islam on maailmausunditest kõige noorem. Islam ei tunnista ühtegi jumalat peale Allahi . Islami usu rajajaks peetakse Muhamedi . Moslemid usuvad, et Muhamed oli Jumala viimane prohvet . Moslemid austavad ja jälgivad Muhamedi õpetusi, mis on kõik kirjas Koraanis. Koraan on moslemite püha raamat.

Tänapäeval on maailmas üle miljardi moslemi. Suurem osa neist elab Lähis-Idas, Põhja- ja Lääne-Aafrikas, Kagu-Euroopas ja Malaisias .

Koraan

Moslemite püha raamat on Koraan. Seal on kirjas õpetused, mille ingel oli Muhamedile öelnud. Muhamed oli kirjaoskamatu ja sellepärast panid selle kirja tema kirjaoskajad järgijad. Koraan on kirjutatud poeetilises stiilis ja sisaldab jumala kõnesid. Koraan on kõikide teadmiste allikas. See koosneb 114 peatükist. Koraanis märgitakse ka kahekümne viie prohveti nimed. Koraan õpetab inimest elama, et ta ei pöörduks valele teele ja et ta peale surma põrgusse ei satuks. Koraan ei luba joonistada inimesi, loomi ega lilli. See on ka põhjus miks moseede seintel on ainult geomeetrilistest kujunditest joonistatud pildid. Kes järele teeb saab karistatud. Jumal on kõikvõimas ja tal on üheksakümmend nime (Kohtumõistja, Ilmutaja, Säilitaja) peale mille veel üks nimi, mida keegi ei tea. Koraan on originaalis kirjutatud araabia keeles, kuid teda on ka tõlgitud teistesse keeltesse.
Moslemi lastele on Koraani lugemine hariduses väga oluline. Selleks on loodud koolid. Koraani teades võivad nad peast tsiteerides oma usu seisukohti kõikide igapäevaelu vali-
kute kohta. Kogu elu teevad nad nendest lähtudes otsuseid.

Palvused

Meka on moslemitele püha linn. Mekas asub ka Kaaba tempel. Kaaba templis on üks suur must kivi, mida kõik moslemid kummardavad. Iga moslem oma elus peab ühe korra võtma ette palverännaku Mekasse. Selleks peab tegema seitse tiiru ümber Kaaba.
Palverändurid mälestavad Haagarit ja tema last joostes Marva mäe vahel. Ametlikult algab palverännak Minas . Sinna kogunevad kõik palverändurid, kus nad veedavad öö. Siis pilluvad nad kividega saatanat. Kuradisammas sümboliseerib kuradit, kes püüdis takistada Abrahami täitmast Jumala käsku ohverdada Iisak. Kivi viskamisega näitavad palverändurid, et nad on kurja vastu. Palverändurid joovad Zamzami kaevust , mille Jumal lõi kõrbesse. Siis kogunevad kõik Armu mäe otsa. Palverännak on muhameedlase elu kõrghetk.
Üks kord aastas üheksandal kuul( ramadaan ) peab paastuma. Paastumine kestab terve kuu. Päikese tõusust kuni loojanguni peab loobuma söögist, joogist lõbutsemisest, intiim suhetest ja kõigest muust . Öösel aga süüakse ja juuakse hästi palju. Paastumine kasvatab enesedistsipliini ja õpetab kaastunnet, sest ainult ise nälga tundev inimene, teab mis nälg on. Vahepeal võib ka paastumisekuu sattuda suve peale, mil paastumine on eriti vaevarikas.
Viis korda päevas peab palvetama kindlatel kellaaegadel: enne päikesetõusu, pärast keskpäeva, hilisel pärastlõunal, päikeseloojangul ning öösel. Need on kohustuslikud kõikidele moslemitele. Palvehetke algust kuulutatakse moseede tornidest. Palvevaip laotati maha kus iganes oldi . Enne palvetamist peab võtma ära jalatsid ja pesema käed.

Traditsioonid

Niipea kui moslemite perekonnas sünnib laps, sosistab isa talle kõrva: ”Ma tunnistan, et ei ole teisi jumalaid peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet.” Kõik poisid tuleb ümber lõigata
Abielu, perekonnaelu ning laste kasvatamine on Jumala käsk inimkonnale; islam ei hinda abielutust. Vanemad valivad lapsele ise kaasa, sest see on kahe perekonna vaheline ühendus. Samas peab tütarlaps olema ise nõus abieluga ja teda ei tohi sundida. Koraani järgi õpetab abielu kannatlikkust ja vastutust. Abielu lahutus on lubatud, kuid see ei ole hea. Islami seadus lubab mehel abielluda rohkem kui ühe naisega, kuid peab kõiki naisi võrdselt kohtlema. Kui ta seda ei suuda, siis võib ta ainult ühe naisega abielluda.
Moslemid arvavad, et kunagi saabub kohtupäev, mil surnud äratatakse ja jumal peab kõigi üle kohut . Kes on head teinud see saab paradiisi , kes aga olnud halb läheb põrgusse. Surnukeha pestakse puhtaks ja mässitakse valgesse linasse. Surnu püütakse matta maha
veel sellel päeval millal ta suri, sest usutakse keha ülestõusmisse. Matustel loetakse palveid. Surnu maetakse näoga Meka suunas. Surma väga ei kardeta, sest surm on osa Jumala plaanist inimkonna suhtes. Surnut väga ei leinata, sest see näitab, et Jumalat ei usaldata.
Muhameedlase elu määravad mitmesugused käsud ja keelud. Veini ega teisi alkohoolseid jooke tarbida ei tohi. Sealiha või veretoite süüa ei tohi. Et saada söögiks kõlblikku liha, tuleb loom tappa õige kombe kohaselt.
Keelatud on ka liigkasuvõtmine, hasartmängud ning kauplemises on kindlad reeglid. Tööd peab tegema ausalt.

Levik ja suunad

Islam on maailmausundite hulgas oma leviala suuruse poolest teisel kohal. Tänapäeval elab moslemeid igas riigis. Eeldavasti on moslemeid umbes 700 miljonit. Praegu on islamiusulisi eriti palju Aafrikas. Rohkesti on muhameedlasi Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis , Afkanistaanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias.

Kokkuvõte

Islami usk põhineb kindlatel reeglitel, mille kõik leiame Koraanist. Viis korda päevas palvetamine annab elule kindla rütmi. Palverännak on muhameedlaste elu tipphetk . Moslemeid on maailmas umbes 700 miljonit, seega on see usund maailmas rahvuse arvu poolest teisel kohal. Islamiusulistel on päris oma kalender, mis erineb täielikult teiste omast. Nende aasta kestab 11 päeva vähem. Islami usulistel naistel on allasurutud seisund. Meestel võib olla mitu naist aga kõiki naisi peab võrdselt kohtlema. Kunagi peab jumal kõigi surnute üle kohut. Kes läheb paradiisi, kas läheb põrgusse, seda otsustab jumal.