Keili Helekivi Geneetiliselt muundatud organismide poolt GMO ehk geneetiliselt muundatud organismina mõistetakse enamasti transgeenseid organisme. Need on elusorganismid, kelle genoomi on viidud mõne teise liigi geene, mis nendes organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeenseid loomi kasutatakse peamiselt teaduslikul eesmärgil katseloomadena ning nendest märksa suuremat vastukaja tekitavad tänapäeval toiduks kasvatatavad taimed. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel, näiteks selleks, et parandada saaduste kvaliteeti, suurendada kultuuride vastupidavust kemikaalide, haiguste ja kahjurputukate suhtes või tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust. Transgeensete taimede loomine on positiivne, sest kui muuta mõne liigi kohastumist, siis on võimalik teda kasvatada kohas, kus ta algupärast...
Miks on taimekasvatus oluline elanikkonnale? Taimekasvatus on põllumajanduse peamine haru, sest rohelistel taimedel on võime luua anorgaanilisest ainest süsinikdioksiidi ja päikeseenegriastrogaamilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest.1 Inimesed on taimekasvatusega tegelenud juba aastatuhandeid ja see on pidevalt arenenud vastavalt tegnoloogiale ja inimeste vajadusele. Praegust maailma on ilma taimekasvatuseta raske ette kujutada, sest inimeste elud on sellega väga tihedalt seotud, kuigi sellest on esmapilgul raske aru saada, samuti on praeguse nõudluse juures taimekasvatusest loobumine väga keeruline. Meie esivanemad hakkasid taimekasvatusega tegelema, kuna see oli neile vajalik, alguses ei olnud suuri põlde ja heinamaid, vaid olid vaid üksikud taimed ja ka neid tuli korjata eri kohtadest. Looduses ei leidunud piisavalt vajaminevat taime ühes kohas, seda tuli otsida erinevates kohtades, see kulutas liiga palju energiat ja ressurssi...
Teraviljad Vegetatsioon algab 5 C juures, periood kuskil 160 päeva. Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvi...
Kiivi (Actinidia chinensis) Uku Volke Taust · Kiivi kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. · Sealt edasi hakati teda palju kasvatama Uus-Meremaal · Nimi kiivi on otse samanimeliselt linnult pärit · Tänapäeval Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis, Vahemeremaades, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal. Bioloogia · "Kiivi" on vilja nimi, tegelikult kasvavad kiivid aktiniidia taimedel · Aktinaadiad on põõsakujulised roniväätidega taimed. · Paljundamiseks on vajalik 7-8 emastaime kohta vähemalt 1 isastaim. · Kultuuris kasvatatavad kiivid pärinevad enamasti kiivi-aktiniidia ja sama taimeperekonna (aktiniidia) liikide ristanditest. Toiteväärtus · Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega, 100 g-s umbes 300 mg. (120% organismi ööpäevasest C-vitamiinivajadusest) · Sisaldab ka provitamiini A · D-vitamiini · kal...
Kalandus · Territoriaalvesi kuni 12 meremiili laiune riigi territoorium meres. · Majandusvesi kuni 200 meremiili laiune mereriba, kus on lubatud majanduslik tegevus (kalapüük, maavarade kaevandamine), kui neil on selleks luba (riigilt, kelle ala see on). Suurem osa kalavarudest: 1) Maailmamere pinnakihtides (palju toitu, hapnikku) 2) Külmade hoovuste piirkonnas (need toovad hapnikku) 3) Suurte jõgede suudmealades. Kalapüük toimub: 1) Maailmamerest 2) Siseveekogudest (järved) 3) Kalakasvatus · Akvakultuurid vees kasvatatavad taimed ja loomad, mida inimene kasutab toiduks. · Kalapüügi meetodid: 1) Rannikumüük kõik kala müüakse edasi. Siseturu tarbeks. 2) Avamere püük majandusvee ulatuses. Sadamatesse tekivad suured kalatöötlemiskombinaadid. 3) Ookeanipüük väga kallis; mõned ükskikud suurriigid (Kanada, USA). Probleemid: 1) Ülepüük. 2) Maailmamere reostus. Metsandus. · Taastuv r...
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM Mathias Nöps Maitsetaimed referaat Tartu 2007 Sisukord: Maitsetaimed..................................................................................................3 Maitsetaimede liigitus.................................................................................3-5 Kasvatamine................................................................................................5-7 Sagedasemad kodus kasvatatavad maistetaimed..............................7-8 Kasutatud kirjandus.................................................................9 Lisa......................................................................................10 Lk 3 Maitsetaimed Värskete maitsetaimede lehed annavad toidule võrratu hõrgu varjundi. Kaunistades kas või kõige lihtsamat toitu ürtidega muutub see hetkega gurmeeroaks. Samuti saab maitsetaimi kasuta...
Kiudkultuurid Kiudkultuurid ● Valmistatakse nööri, köit, kalavõrku ja ka paberit. ● Enamik neist on üheaastased taimed ● Kasvavad lähistroopiliseskliimas Õli ● Mõndade kiudtaimede seemned on väga õlirikkad ● Kanep umbes 35%, linaseemetes kuni 58% Lina (Linum usitatissimum) ● Hariliku lina esilekerkimist seostatakse Egiptuse, India, Kreeka ja Türgiga. ● Leidub parasvöötmes (ja ka lähistroopikavöötmes) ● Kasvatatakse niiskes kliimas ● 1-aastane kultuurtaimena ● Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas ● Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia,Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada ● Kasvab 60 - 175 cm kõrguseks ● isetolmleja ● Õli sisaldus u 30-50% ● Kasutatakse püssirohu valmistamisel ● Õied – sinised (valged,roosad) ● Vars – pikk, peen, silinderjas ● Lehed – kitsad Kanep (Cannabis sativa) ● Looduslikult kasvab Aasia mägipiirkonnas, Altais ja Tjan-Šanis ● Tugev püstine kiirekasvuline ühea...
LOODUSLIKUD EELDUSED . Arvutitund. Võrdle kahe riigi looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks atlase või internet abiga Valige kaks eri kliimavöötmetes asuvat riiki, selliselt, et üks oleks enam ja teine vähem arenenud. Üheks riigiks on Sinu riik, teise valid juhise järgi. A.Leidke internetist andmed nende riikide loodusolude kohta ja analüüsige kahe riigi loodusolusid põllumajanduse arendamise seisukohalt. KLIIMA. Mis kliimavöötmes riik asub? Kliima iseloomustus, vegetatsiooniperiood kuudes, max temperatuurid, sademete jaotumine, mitu saaki aastas on võimalik saada? Colombia paikneb ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Ekvatoriaalsele kliimale on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul.Lähisekvatoriaasel kliimal on iseloomulik on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Vegetatsiooniperiood on aastaringe. Max temperatuur on 30,4⁰C. Lähisekvatoriaalse...
Harilik mais Zea mays Koostasid: Kristiine ja Gertrud Taksonoomia Hõimkond- õistaimed Klass- üheidulehelised Selts- kõrreliselaadsed Sugukond- kõrrelised Perekond- Mais zea Liik- harilik mais Üheaastane teravili Ajalugu Tõenäoliselt pärineb mais Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi. Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Mehhikos. Väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Levis põhja poole kuni Kanadani, lõuna poolel kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15.sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse. (Esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas.) Alamliigid Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasva...
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ ALUSHARIDUSE PEDAGOOG Mari Nõlvak KESKKONNAÕPETUS ALUSHARIDUSES Allikad Juhendaja: Asta Tuusti Rakvere 2016 Allikad 1) "Looduse leksikon" Mall Värva "Looduse leksikon" on ideaalne raamat just väiksemale lapsele, kes alles õpib loodust tundma. Raamatus on selged pildid ja joonised, mille järgi lapsel on hea ja arusaadav õppida kõike uut enda ümber. Raamatus on toodud välja erinevad taimed ja taime osad (õis, vars, leht, juur). Kõige suuremad taimed on puud (igihaljad okaspuud, lehtpuud, põõsad). Iga puu juures on pilt ka tema lehest, mille järgi saab ära tunda, millise puuga on tegu. Raamatus on välja toodud ka erinevad puhmad ning poolpõõsad, millised neist on söödavad ja millised mitte. Soos kasvavad taimed jõhvikas, kanarbik, sookail ja murakas. Välja on toodud, milliseid taimi võib leida raiesmikelt (met...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014 Laura Freivald SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv ...
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut x x LEVINUMAD MÜRKTAIMED EESTIS JA NENDE TOIME INIMESELE referaat Läbiv pealkiri: Mürktaimed KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Nimi Perenimi (teaduskraad) ............................................... (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Nimi (teaduskraad) .....
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE MAIS (Zea mays) 1 Päritolu · Mais on üks vanemaid kultuurtaimi. · Pärineb Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima ca 7000 aastat tagasi. · Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonides. · Teda on nimetatud ka indiaanlaste nisuks. 2 Levik · Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentinani. · 15. sajandil introdutseeriti mais Ameerikast Hispaania kaudu Euroopasse. · Esialgu kasvatati maisi soojemates Vahemere maades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. · Euroopast levis ta edasi kõikidesse sooja kliimaga maadesse. 3 Suurimad maisitootjad maailmas 2009. a 4 · 2009. aastal toodeti maailmas kokku 817,1 miljonit tonni maisi. · Maisipõldude pindala ol...
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ASEND Makja Sibljakk Chaparral Gariig Früügana Malle, brigalov Makja Vahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS · Hästi liigestatud. · Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. · Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. · Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laam Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla. Esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Vesuuv, Etna, Stromboli. CALIFORNIA San Andrease murrang Põhja Ameerika lää...
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatava...
Kui ma oleksin Eesti põllumajandusminister Keskenduksin kolmele põhiprobleemile mis on suuresti seotud just põlluharimisega ning biogaaside tootmisega ja ka põllule sattuvate ravimijääkidega väetamisel. Suurimaks probleemiks on põlluharimises üleväetamine mille suur tõus algas nõukogude perioodi lõpul, ning põllumeeste vähene keskkonnateadlikkus mida see siis ikkagi loodusele põhjustab. [6] Intensiivse põllumajanduse mõjul on vee kvaliteet halvenenud kogu maailmas, veekogud rikastuvad liigselt toitainetega ehk eutrofeeruvad ning palju rohkem tuleb teha kulutusi joogivee puhastusele või uute veeallikate leidmisele. Euroopa Liidu maades on põllumajandusliku hajureostuse mõju veevarudele ilmnenud valusa kogemusena: reoveepuhastusele kulutatud miljardid pole andnud loodetud tulemust ja paljude veekogude seisund on endiselt kehv. Praegusel ajal asuvad põhilised põllumajanduse tootmisalad põhjavee toitealadel. Kaitsmata põhjaveeg...
Fundamentaalteadus teadus, mis uurib objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. Rakendusteadus teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega. Antibiootikum elusorganismide produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. Biotõrje umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Feromoon Loomade, tavaliselt putukate, poolt toodetud keemiline nõre, mis mõjutab teiste liigikaaslaste käitumist, füsioloogiat või arengut, tihti mõjudes vastassugupoolele ligitõmbavalt. Kloonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Kloon isendi, raku või DNA-fragmendi kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne jä...
Inventeerimisel kogutav informatsioon: Mere pst. 8 Toila Ida- Virumaa Ümbritsev piirkonna kasutus: elurajoon ja puhkepiirkond. Aia ümbrusesse jäävad kortermajad ja elumajad. Toila vald on suvel puhkepiirkonnaks paljudele ranna külastajatele ja Toila SPAs puhkajatele. Naabruse iseloom: aia ümbrusesse jäävad elamud on enamjaolt kortermajad, kuid on ka üksikuid elumaju. Kõik majad on vanad, aga nendest enamusi on renoveeritud. Kortermajade ees on hekid ja lillepeenrad, üleüldiselt esineb üksikuid vanu tammesid. Naabruse üldmulje on esteetiline. Liikluse iseloom: läänest ja lõunast ümbritsevad aeda kõvakattega sõiduteed. Lõuna küljes asuv tee on väga vähese liiklusega, seal sõidavad vaid kohalikud. Lääne küljes asuv tee on rohkem kasutatav, sest seda mööda saab sõita Toila Oru parki ja randa. Suvel on liiklus tihedam kui talvel. Paar korda päevas sõidab sealt ka ühistrantsport. Põhjas asuv kõvakattega tee jääb aiast kaugemale ja ida pool...
HARILIK KÕRVITS Koostanud: Eliisabet Ojar PINNASE ETTEVALMISTUS Kasvukoht peaks olema tuule eest kaitstud ja päikesepaistelises kohas, soovitavalt lõunapoolse kallakuga maal. Künni sügavus umbes 30 cm. Mulla ettevalmistamise käigus viiakse koos kündmisega mulda 10-20t/ha orgaanilist väetist. Mineraalväetistest antakse umbes 60-90 kg/ha lämmastikku, fosforit ja kaaliumit. https://www.youtube.com/watch?v=CJCmSilXTEc – Külvamine, kobestus, komposti jms lisamine. Lisaks videod: https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla ettevalmistus, kasvatamine, istutamine https://www.youtube.com/watch?v=T4WXuCI30CI – Saagikoristus, maa ettevalmistus, kasvatamine, kahjurid. KASVATATAVAD SORDID ‘Sweet dumpling’ - Selle sordi kasvuperiood on 105 päeva. Koor kollakas-valge värvusega, millel tumerohelised dekoratiivsed triibud. Väikesed viljad kaaluga kuni 200 g. Viljaliha oranž ja magusa maitsega. Varajase saagi saam...
Varstu Keskkool Referaat Namibi kõrb Koostas: Airi Parv Juhendas: Helen Oppar Varstu 2008 1.Asend 1.1 (9.) 1.2 Namibi kõrb asub Aafrikas, Namiibia ja natukene ka Angola lääne osas. Namibi kõrbest lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole Kalahari kõrb. Kohati on seal ka mägesid.(5.) 1.3 18-26 ll ja 13-16 ip. (5.) 1.4 Umbes 9160,57 km. (8) 2. Pinnamood 2.1 Namibi kõrbes põhjaosas on liiva-, lõunaosas kaljukõrb. Mõned liivaluited ulatuvad 244 meetri kõrgusele.Põhjaosas lähevad aga liivaluited üle kruusaks. Seal asuvad ka mõned üksidkud mäed. Pinnamood on muutuv, sest liivaluited kujunevad mingi ajajooksul ümber. (4,6.) 2.2 Maavärinaid ja vulkaanipurskeid ei esine. (5.) 3.Kliima 3.1 Kui liivaluited tuulte mõjul muutuvad kas siis kõrgemaks või just madalamaks, siis see mõjutab päikese valguse paistmist min...
Põllumajanduse mõju keskkonnale Põllumajanduse mõju maastikele · Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. · Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. · Selle tagajärjel väheneb bioloogiline mitmekesisus katastroofiliselt ning kohalikul tasandil halvenevad ökoloogilised tingimused. · Looduslik taimestik säilib vaid majanduslikult vähe kasulikel aladel, nagu järsud mäenõlvakud või viljatu pinnasega alad. · Säärane selektiivne säilivate elukohtade valik suurendab negatiivset mõju veelgi. Intensiivsem põllumajandustootmine toob väetiste ja pestitsiididekaasa kasutamise kasvu, märgalade ja niiskete alade kuivendamise, kuivade alade niisutamise, metsade mahavõtmise uute põldude rajamiseks, üha suuremate põldude rajamise, vähetulusate poollooduslike rohumaade harimise lõpetamise, külvi- ja k...
Räpina Aianduskool VARJUAED Iseseisev töö Koostas: Lea Vartsun 1ak2 Räpina 2010 Valguse ja varju mäng loob varjuaias omapärase meeleolu. Kui avatud aias oleme päikese ja tuulte meelevallas, siis varjuaias kaitsevad puukroonid meid liigse kuumuse ja tuule eest. Taimede valik varjuaeda on suur. Ei tohiks ajada segi varjutaimi ega varju taluvaid taimi. Varjuaeda on lihtsam ja vabam kujundada kui teisi aia osi metsaaed ja varjuaed on osaliselt kattuvad mõisted. Vari ei tähenda automaatselt hädaolukorda. Vari piirab küll taimede valikut, kuid varjuline aed ei tarvitse olla igav. Varjuala lehtede ja õite värvus on tihti taotletult mitmekesine, et le...
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine ...
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid...
Kadakas Kadakas (Juniperus) on igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast. Kadakaid on umbes 60 liiki peamiselt põhjapoolkeral tundrast troopikani (viimases ainult mäestikes). Vaid 9 kadakaliiki kasvab Euroopas, Eestis omakorda ainult 1: harilik kadakas. Kadakad koos ebaküpresside, küpresside, elupuude, mikrobioota ja hiibapuudega kuuluvad väikesesse 20 perekonda ja 125 liiki hõlmavasse küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda. Kõiki neid iseloomustavad soomusjad või nõeljad, vastakud või männases asuvad okkad. Harilik kadakas (Juniperus communis) Taksonoomia Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta Klass: Okaspuud Pinopsida Selts: Okaspuulaadsed Pinales Sugukond: Küpressilised Cupressaceae Perekond: Kadakas Juniperus L. Levik Kasvab peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on tavaline, eriti sageli kasvab Loode-Eestis ja saartel. Kasv Kadakad on valguselembel...
Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed. Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielise...
Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- ...
PEREKOND PÜSIKUD 1. Akakapsas Madalakasvulised , nõtked, sageli roomavate vartega rohttaimed või poolpõõsad. Lõhiraolised õied asuvad varte tippudes. Alumised lehed paiknevad rosetjalt ja vartel vastakuti. Akakapsad on pärlid pinnakattetaimede hulgas. Nad kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias ja Iraanis. Nad on vähenõudlikud, kiirekasvulised, pikaealised ja vastupidavad pinnakatjad. Õitsevad mais-juunis, õied on lillakassinised, valged ja roosad. Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised ja teised poolvarjulisi kasvupaiku armastavad taimed. Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid...
1. Akvaariumi hooldamine Igapäevaselt tuleks kontrollida vee temperatuuri, teha vee teste ning jälgida kõiki elusorganisme. Üle nädala tuleks puhastada esiklaasid vetikakaabitsaga, puhastada pinnas, pügada taimi, puhastada vajadusel filter, kontrollida keemilisi koostisi vees. Iga poole aasta tagant tuleb kontrollida valgusteid ning puhastada hoolikalt kõik seadmed, vajadusel asendada vananenud seadmed või nende osad uutega. 7.1. Vee hooldamine Akvaariumi vee valikul tuleb arvestada, et erinevat liiki kalad vajavad erineva soolsuse, happelisuse ja karedusega vett. Sama oluline on jälgida vee temperatuuri, milleks on olemas erinevad termomeetrid, mis tuleb kinnitada akvaariumi sise- või välisseinale. 7.2. Vee vahetamine, kemikaalid ja testid Et kalade elukeskkond püsiks puhas ning nitritite ja ammoniaagisisaldus oleks kontrolli all tuleks iga ühe või kahe nädala tagant vett osaliselt vahetada. Uus vesi peab olem...
RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid...
PÕLLUMAJANDUS UURIMUS Looduslikud eeldused Jaapan ja Mali A.Looduslikud eeldused JAAPAN Kliima Jaapan asub lähistroopilises ja parasvöödme kliimavöötmes. Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele. Suved on pehmed. Temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle 30 kraadi ja talvel ei lange temperatuur alla 15 kraadi. Jaapan on sademete rohke maa. Sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädalat. Sageli esineb Jaapanis torme ja uputusi, mis tihitpeale kahjustab tugevalt saaki. Vegetatsiooniperiood on 7 ja 8-10 kuud. Kolmandikult maast saadakse kak...
Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................1 1.PÕLDUDE ÜLDISELOOMUSTUS.................................................................................................2 1.1.Põllu mõiste...............................................................................................................................2 1.2. Tähtsamad põllutööd.................................................................................................................3 Kevadtööd põllul..............................................................................................................................3 2. EEESTI MULLAD...........................................................................................................................4 3. TAIMED PÕLLUL..................................................................................
Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikut...
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevak...
Tartu Savann referaat geograafias 2008/09 õppeaasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Asend lk 3 3. Kliima lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik lk 4 6. Loomastik lk 4 8 7. Inimeste põhilised tegevused lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid lk 9 9. Kokkuvõtte lk 9 10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõ...
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukes...
MAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan j...
Õhu saastamine ja sellest vältimine. Õhu saastamine ja sellest vältimine. Inimese mõju keskkonnale. Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. Sudu Pekingis See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil. Üks nendest on õhu saastamine. Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elu...
Põllumajandus ökonoomika kordamine 14.11.2011 1. Põllumajanduse funktisoonid ühiskonnas · Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega ( lina, puuvill) · Suur roll rahvamajanduses: elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas · Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt) · Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust) · Inimühiskonna areng · Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusli...
Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse p...
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõ...
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: ...
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed...
Biokütused Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Biokütuse liigid...........................................................................................................................3 Biokütuse minevik ja olevik....................................................................................................... 3 Tootmine..................................................................................................................................... 4 Plussid......................................................................................................................................... 4 Miinused.....................................
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks ni...
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu.....................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu....................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine...................
annaabi.ee 
