Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS (0)

1 Hindamata
Punktid

VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA 
METS
 
 
ASEND
Makja
Šibljakk
Chaparral
Gariig
Früügana
Malle, brigalov
Makja
Vahemereline põõsastik ja mets.
 
 
PINNAMOOD 
GEOLOOGILINE  EHITUS
• Hästi liigestatud.
• Esineb mäestikke, kiltmaid,  madalikke .
• Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel 
aladel.
• Põhja- ja Lõuna –Ameerikas, Euroopas noorte mäestike 
aladel (alpi  kurrutus ). 
 
 
VAHEMEREMAAD
Euraasia   laam
VESUUV
Aafrika laam
Vahemere kohal sukeldub 
Aafrika laam Euraasia laama 
alla.

Esineb maavärinaid ja 
vulkaanipurskeid.

Vesuuv, Etna, Stromboli.
 
 
CALIFORNIA
San Andrease murrang Põhja – 
Ameerika läänerannikul on 
tekkinud Põhja – Ameerika ja 
Vaikse ookeani laama eri-
suunalisest liikumisest. 
Tugevate pingete vallandumisel 

 
 
tekivad  purustavad maavärinad.
KLIIMA
• Lähistroopiline kliima.
• Talvel parasvöötme
    õhumass, 
    niisked läänetuuled,
    ~400 mm sademeid,
    +10° C.
• Suvel troopilised 
   õhumassid, kuiv, 
   päikesepaisteline,
   +27º C.

 
 
VETEVÕRK
• Talvel on jõed veerikkad.
• Suvel peaaegu kuivavad, 
veevaesust süvendab 
vee kasutamine 
niisutamiseks:
    Tiber Itaalias, 
Tajo jõgi
    Tajo Hispaanias.
• Lubjakivide avamusalal 
on palju karstijärvi.
• Kraatrijärved on 
kustunud vulkaani-
koonuste lehtreisse 
tekkinud järved.
 
 
Boé järv 
MULLAD
Erosiooniohtlikud 
kivised  mullad 
mägedes.
 Probleemiks:
 * muldade väljakurnamine;
 * vee- ja  tuuleerosioon

Pruunmullad
 
 
TAIMESTIK
• Tiheda inimasustuse tõttu on  maakasutus  
intensiivne.
• Kunagi kasvanud lehtmetsade asemel levib 
tänapäeval enamasti tihe torkivaleheline võsa.
• Looduslikud  metsad  hävisid peamiselt ulatusliku 
karjakasvatuse või metsapõlengute tagajärjel.
• Kui karjatamisele ja põlengutele piir panna, 
muutuksid need hõredateks tammemetsadeks.
• Kuna vööndi pindala on suhteliselt väike ja 
ruumiliselt killustatud, siis esineb rohkesti haruldasi 
ja piiratud  levikuga  liike.
• Paljud taimed taluvad hästi põuda.
 
 
MAKJA – valdavalt igihaljas
Maasikapuu
Kadakas
 
 
Iilekstamm
Puis -eerika
GARIIG – lisandub heitlehiseid taimi
Mürt
Värvitamm
Salvei
Rosmariin
 
Oleander
 
Lavendel
PUUD
Pistaasia
Piinia
Küpress
 
 
KORGITAMM
• Korgitammed võivad 
kasvada 30 m 
kõrguseks.
•  Kork  (puude koore 
välimine, surnud 
rakkude kiht) 
võetakse maha iga 10 
a. järel.
• Portugalis, 
Hispaanias, 
Alžeerias.
 
 
ÕLIPUU e.  OLIIVIPUU
Oliivipuu 
viljadest 
pressitakse  
toiduõli, oliive 
kasutatakse 
toiduks.
 400 aastane oliivipuu.  
LOORBERIMETS
Loorberimetsad on säilinud peamiselt  Kanaari  saartel.
 
 
• Tšiili keskosas 
kasvab üle 1500 
TŠIILI
ainult sellele 
regioonile omase 
taimeliigi.

• Nende hulgas 
palmid, kaktused.
 
 
KAPLINN
   Lõuna – Aafrikas 
Kaplinna ümbruse 
~6000 taimeliigist on 
enamik levinud 
üksnes sellel maa-
Prootead
alal.
Paljud toalilled on pärit Lõuna-
Aafrikast.
 
 
Paradiisilinnulilled
AUSTRAALIA
Rohtpuu
Eukalüptid
 
 
Akaatsia
LOOMASTIK
• Ainuüksi sellele 
vööndile  omaseid  
loomi elab vähe.
• Enamasti on 
tegemist 
naabervööndites 
elutsevate 
loomadega .
• Mäestikumetsades 
on loomastik 
liigirikkam.
Sardiinia  mägilammas e.  muflon
 
 
KREEKA MÄGIMETSADES
Mäger
Ilves
Kärp
R ebane
 
LINNUD
Turteltuvi
Hõbehaigur
Vutid
Faasan
 
 
Pelikan
Haugas
CALIFORNIAS
Kalifornia  vutt
Jänes
Kalifornia kondor
Koiott
Lõgismaod
 
 
Kilpkonn
AUSTRAALIAS
Emu
 
  Känguru
Kuskus
LINDLOOMAD e. AINUPILULISED
Nokkloom
Sipelgasiil
 
 
PÕLLUMAJANDUS
• Üks maailma tihedama asustusega piirkondi.
• Kasvatatakse  teraviljupuuvilju , vi namarju, 
oliivipuid, vi gipuid, tubakat, ni sutatavatel aladel 
ka ri si.
• Californias kasvatakse palju  puuvilla , ri si.
• Vahemere ääres on  karjakasvatus  tähtsust 
kaotamas. Kasvatakse  kitsilambaid .
• Californias toodetakse ka liha, piima, mune.
• Austraalias karjatatakse lihaveiseid ja tegeldakse 
lambakasvatusega (meriinolambad).
 
 
TAJO JÕE ÄÄRSED PÕLLUD
 
 
Oliivipuu, pistaatsia ja 
apelsinipuu istandused 
 
 
VIINAMARJA ISTANDUSED
 
 
LAVENDLI   KASVATAMINE
Lavendel on mitmeaastane poolpõõsas. Lavendlit 
kasvatatakse parfümeeriatööstuse jaoks.
 
 
LAMBA-
KASVATUS

Austraalias kasvatatavad 
meriinolambad on eriti 
 
 
väärtusliku villaga.
TÖÖSTUS
• Tegeldakse peamiselt põllumajandustoorme 
töötlemisega.
• Valmistatakse  veine , kuivatatakse ja 
konserveeritakse puu- ja  aedvilja .
• Oliividest pressitakse toiduõli, kasutatakse 
söögiks ja puidust valmistatakse tarbeesemeid.
• Californias on tähtsal kohal  masinaehitus  
(lennukite, laevade, arvutite jt.  elektroonika -
seadmete tootmine).
• Austraalia ekspordib palju vil a ja  lambaliha
• Tähtsal kohal on  turism  ja puhkemajandus.
 
 
Madeira
Rhodos
Turism Vahemere 
ääres.
 
 
Barcelona
TURISM 
CALIFORNIAS
Yosemite`i  rahvuspark
Sekvoiade  rahvuspark
Disneyland
 
 
Uluru rahvuspark
ABORIGEENID
• Aborigeenid on Austraalia 
põliselanikud.
• Aborigeenid on hästi 
kohanenud karmide 
elutingimustega.

• Nende tähtsamaks 
küttimisvahendiks on 
bumerang.

• Viimastel aastakümnetel 
on nad enamjaolt linna 
kolinud.

 
 
KESKKONNAPROBLEEMID
•  Keskkonnareostus  tööstuspiirkondades 
( reostunud  õhk, happevihmad).
• Rannikualade reostus.
• Muldade väljakurnamine.
• Ülekarjatamine.
• Vee- ja tuuleerosioon.
• Maavärinate, vulkaanide oht. 
• Liigasustus.
 
 
ATEENA
Tiheda asustuse ja 
liikluse  tõttu on Ateena 
Akropol
üks reostatuima õhuga 
 
 
linnu maailmas.
SUURLINNAD
Los  Angeles
Rooma
Ankara
 
 
Perth
KASUTATUD MATERJALID
T. Rummo. Geograafia. Maa ja ilm. Geograafia 8. klassile.  Avita  1998
A.  Kont , J.Jauhiainen.  Loodusgeograafia  põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003

foorum.nurgapuukool.ee/foorum/viewtopic.php?

http://et.wikipedia.org/wiki/
f=11&p..

www.baltictours.ee/et/puhkusereisid/

www.firn.ee/db/konkurss/VP/06/1817z-boe_jarv.jpg  

wapedia.mobi/et/ Albaania  

bio.edu.ee/loomad/Linnud/STRTUR2.htm 

wapedia.mobi/et/Balkani_poolsaar 

www.californiaherps.com/ snakes /.../c.c.cerastes.html 

ita.b-learning4all.eu/docs/elehed/8kll3tssisu.htm 

www.lomamatkailija.com/vkuvat/ateena.jpg 

www.toptours.ee/est/rannapuhkus/madeira 

y.delfi.ee/norm/contest/15/1963273_wqiUAQ.jpe 

http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/pruunmullad.html

s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000064/75c3ad.. 

www. hullumaja .com/?pg=main&i=134648 
https:/.../internship/files/losangeles2.jpg 

http://www.ilmajaam.ee/?id=75290&red i

majimbokenya.com/.../2008/11/perth-wa.jpg 

www.lil epuu.com/gal ery/d/ 

www.collegenews.org/Images/ankara3.jpg 

lh6.ggpht.com/.../0XbJquygPpE/s 

www. tktk .ee/.../magick.php/254_2009_Rooma_1.jpg 

flower .onego.ru/kustar/quercus.html

upload.wikimedia.org/.../aa/Erica_arborea_g1.jpg  
Koostas: K. Haljasmets

www.worldofstock.com/ slides /TEP3045.jpg 
TDL

www.youcanlearnseries.com/.../SalviaFlower.jpg 

www.hortes.ee/static/product_pictures/677_org.jpg 
 2010 a.

www.uic.edu/ classes /bios/bios100/labs/conif3.jpg 

y.delfi.ee/norm/74875/3428363_AF64Mq.jpeg 

www.forssanyhteislyseo.fi/Gal eria/Albumit/al.. 

i221.photobucket.com/.../DSCN1003.jpg 

http://nagi.ee/…/sets/59235/
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Slide 27
  • Slide 28
  • Slide 29
  • Slide 30
  • Slide 31
  • Slide 32
  • Slide 33
  • Slide 34
  • Slide 35
  • Slide 36
  • Slide 37
  • Slide 38
Vasakule Paremale
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #1 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #2 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #3 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #4 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #5 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #6 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #7 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #8 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #9 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #10 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #11 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #12 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #13 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #14 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #15 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #16 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #17 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #18 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #19 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #20 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #21 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #22 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #23 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #24 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #25 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #26 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #27 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #28 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #29 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #30 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #31 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #32 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #33 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #34 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #35 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #36 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #37 VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS #38
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor themisthemis Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Rohtlad ja vahemerelised alad
2
doc

Rohtlad ja vahemerelised alad

Rohtla Asend: parasvöötme lõunaosas: Euroopas, P-ameerika, L-ameerika Tekke põhjused: kuivem kliima, inimtegevus puude raiumine Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnud) Stepiloomad: Sus

Geograafia
Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta
3
docx

Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta

Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta 1.Selgita mõisted: KES, KUS, MIS? GARIIG – Torkiv lähistroopiline võsastik Prantsusmaal. TORNAADO – Torkiv lähistroopiline võsastik Hispaanias. LJAANO- on tasane troopiline rohtla Lõuna-Ameerika idaosas. TOMILLAAR – Vahemereline põõsastik Hispaanias KAMPO- on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas. CHAPARRAL – Vahemereline põõsastik hispaanias, Põhaja-Ameerikas, Türgis ja Californias MAKJA – vahemereline põõsastik Itaalias, Lõuna-Afrikas ja Lõuna Prantsusmaal. FRÜÜGANA –Vahemereline põõsastik Kreekas. MALLEE –Vahemereline põõsastik Austraalias. BRIGALOW – Vahemereline põõsastik Austraalias. EPIFÜÜT - ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ORKAAN – ehk taifuun Kariibi meres.

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
loodusvööndite kokkuvõte
3
docx

loodusvööndite kokkuvõte

Loodusvööndite kokkuvõte Looduvöönd Asend Kliima Veestik ja Taimestik Loomastik Inimtegevus mullastik Jäävöönd Arktika- Kogu aasta väga Igilumi ja igijää- Mikroskoopilised Liigivaene. Eskimod elavad polaaralaümber külm. Lumi ja jää külmunud lumi ja vetikad ja Jääkarud, hülged, Põhja-Ameerikas põhjapooluse ei sula kunagi vesi, mis ei ole seened, tekivad keiserpingviinid Inimesed Antarktika- ära. Suvi on väga palju aastaid ära jää ja lume ja kalad püüavad kala, polaaralaümber lühike ja jahe, sulanud pinnale hülgeid lõunapooluse sul

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Loodusvööndid
4
doc

Loodusvööndid

Kultuurtaimed: turkestani magun Loomad: öine eluviis, väike keha, pikk saba(küür) ladestuvad rasvad, varjevärvus, suveuni, väike veevajadus, higinäärmete asemel soolanäärmed, soomuseline kehakate. Tüüpilised loomad: skorpion, karakal, kaevurkilpkonn, sarvik-lõgismagu, karakal, väike-kõrbehiir, kõrbe-kivitäks, kõrbeiguaan. Inimeste tegevusalad: elatakse oaasides ja jõeorgudes, maavarade kaevandamine, soola tootmine, taime- ja loomaskasvatus. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS: Kliimavööde: lähistroopiline(mereline) Asukoht: 30-40 laiuskraadide vahemikus. Kliima: kuiv ja päikesepaisteline suvi, jahe ja vihmane talv. Riigid: Lõuna-aafrika vabariik, Hispaania, Itaalia Taimed: haruldased ja piiratud levialaga taimed, ülekaalus igihaljad taimed. Tüüpilised taimed: iilekstamm, maasikapuu, rosmariin, oleander, loorber, korgitamm, lavendel, piinia, prootea, banksia, kaljukann. Kultuurtaimed: oliivipuu, pistaatsia. Loomad: enamasti naabervööndi loomad.

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun