VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ASEND Makja ŠibljakkChaparralGariigFrüüganaMalle, brigalovMakjaVahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS•
Hästi liigestatud.
•
Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke .
•
Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel.•
Põhja- ja Lõuna –Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus ). VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laamVahemere kohal sukeldub
Aafrika laam Euraasia laama
alla.Esineb maavärinaid ja
vulkaanipurskeid.Vesuuv, Etna, Stromboli. CALIFORNIA San Andrease murrang Põhja –
Ameerika läänerannikul on
tekkinud Põhja – Ameerika ja
Vaikse ookeani laama eri-
suunalisest liikumisest.
Tugevate pingete vallandumisel tekivad purustavad maavärinad.KLIIMA•
Lähistroopiline kliima.
•
Talvel parasvöötme
õhumass,
niisked läänetuuled,
~400 mm sademeid,
+10° C.
•
Suvel troopilised
õhumassid, kuiv,
päikesepaisteline,
+27º C. VETEVÕRK•
Talvel on jõed veerikkad.
•
Suvel peaaegu kuivavad, veevaesust süvendab vee kasutamine niisutamiseks: Tiber Itaalias, Tajo jõgi Tajo Hispaanias.
•
Lubjakivide avamusalal on palju karstijärvi.•
Kraatrijärved on kustunud vulkaani-koonuste lehtreisse tekkinud järved. Boé järv
MULLAD Erosiooniohtlikud kivised mullad mägedes. Probleemiks:
* muldade väljakurnamine;
* vee- ja tuuleerosioon . Pruunmullad TAIMESTIK •
Tiheda inimasustuse tõttu on maakasutus intensiivne.•
Kunagi kasvanud lehtmetsade asemel levib tänapäeval enamasti tihe torkivaleheline võsa.•
Looduslikud metsad hävisid peamiselt ulatusliku karjakasvatuse või metsapõlengute tagajärjel.•
Kui karjatamisele ja põlengutele piir panna, muutuksid need hõredateks tammemetsadeks.•
Kuna vööndi pindala on suhteliselt väike ja ruumiliselt killustatud, siis esineb rohkesti haruldasi ja piiratud levikuga liike.•
Paljud taimed taluvad hästi põuda. MAKJA – valdavalt igihaljas Maasikapuu
Kadakas Iilekstamm Puis -eerikaGARIIG – lisandub heitlehiseid taimiMürtVärvitamm Salvei Rosmariin Oleander Lavendel PUUDPistaasiaPiiniaKüpress KORGITAMM•
Korgitammed võivad kasvada 30 m kõrguseks.•
Kork (puude koore välimine, surnud rakkude kiht) võetakse maha iga 10 a. järel.•
Portugalis, Hispaanias, Alžeerias. ÕLIPUU e. OLIIVIPUU Oliivipuu viljadest pressitakse toiduõli, oliive kasutatakse toiduks. 400 aastane oliivipuu. LOORBERIMETSLoorberimetsad on säilinud peamiselt Kanaari saartel. •
Tšiili keskosas kasvab üle 1500 TŠIILIainult sellele
regioonile omase
taimeliigi.•
Nende hulgas palmid, kaktused. KAPLINN Lõuna – Aafrikas Kaplinna ümbruse ~6000 taimeliigist on enamik levinud üksnes sellel maa-Prooteadalal.Paljud toalilled on pärit Lõuna-Aafrikast. Paradiisilinnulilled AUSTRAALIA RohtpuuEukalüptid Akaatsia LOOMASTIK •
Ainuüksi sellele vööndile omaseid loomi elab vähe.•
Enamasti on tegemist naabervööndites elutsevate loomadega .•
Mäestikumetsades on loomastik liigirikkam. Sardiinia mägilammas e. muflon KREEKA MÄGIMETSADESMägerIlvesKärpR ebane LINNUD TurteltuviHõbehaigurVutid Faasan Pelikan Haugas CALIFORNIASKalifornia vutt JänesKalifornia kondor Koiott Lõgismaod Kilpkonn AUSTRAALIASEmu KänguruKuskusLINDLOOMAD e. AINUPILULISED Nokkloom Sipelgasiil PÕLLUMAJANDUS• Üks maailma tihedama asustusega piirkondi.
• Kasvatatakse
teravilju ,
puuvilju , vi namarju,
oliivipuid, vi gipuid, tubakat, ni sutatavatel aladel
ka ri si.
• Californias kasvatakse palju
puuvilla , ri si.
• Vahemere ääres on
karjakasvatus tähtsust
kaotamas. Kasvatakse
kitsi ,
lambaid .
• Californias toodetakse ka liha, piima, mune.
• Austraalias karjatatakse lihaveiseid ja tegeldakse
lambakasvatusega (meriinolambad).
TAJO JÕE ÄÄRSED PÕLLUD Oliivipuu, pistaatsia ja apelsinipuu istandused VIINAMARJA ISTANDUSED LAVENDLI KASVATAMINE Lavendel on mitmeaastane poolpõõsas. Lavendlit kasvatatakse parfümeeriatööstuse jaoks. LAMBA-
KASVATUSAustraalias kasvatatavad meriinolambad on eriti väärtusliku villaga.TÖÖSTUS• Tegeldakse peamiselt põllumajandustoorme
töötlemisega.
• Valmistatakse
veine , kuivatatakse ja
konserveeritakse puu- ja
aedvilja .
• Oliividest pressitakse toiduõli, kasutatakse
söögiks ja puidust valmistatakse tarbeesemeid.
• Californias on tähtsal kohal
masinaehitus (lennukite, laevade, arvutite jt.
elektroonika -
seadmete tootmine).
• Austraalia ekspordib palju vil a ja
lambaliha .
• Tähtsal kohal on
turism ja puhkemajandus.
Madeira RhodosTurism Vahemere ääres. BarcelonaTURISM CALIFORNIASYosemite`i rahvuspark Sekvoiade rahvuspark Disneyland Uluru rahvuspark ABORIGEENID •
Aborigeenid on Austraalia põliselanikud.•
Aborigeenid on hästi kohanenud karmide
elutingimustega.•
Nende tähtsamaks küttimisvahendiks on
bumerang.•
Viimastel aastakümnetel on nad enamjaolt linna
kolinud. KESKKONNAPROBLEEMID•
Keskkonnareostus tööstuspiirkondades ( reostunud õhk, happevihmad).•
Rannikualade reostus.
•
Muldade väljakurnamine.
•
Ülekarjatamine.
•
Vee- ja tuuleerosioon.
•
Maavärinate, vulkaanide oht.
•
Liigasustus. ATEENA Tiheda asustuse ja liikluse tõttu on Ateena Akropolüks reostatuima õhuga linnu maailmas. SUURLINNAD Los Angeles Rooma Ankara PerthKASUTATUD MATERJALIDT. Rummo. Geograafia. Maa ja ilm. Geograafia 8. klassile.
Avita 1998
A.
Kont , J.Jauhiainen.
Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003
•
foorum.nurgapuukool.ee/foorum/viewtopic.php?•
http://et.wikipedia.org/wiki/ f=11&p..•
www.baltictours.ee/et/puhkusereisid/•
www.firn.ee/db/konkurss/VP/06/1817z-boe_jarv.jpg •
wapedia.mobi/et/ Albaania •
bio.edu.ee/loomad/Linnud/STRTUR2.htm •
wapedia.mobi/et/Balkani_poolsaar •
www.californiaherps.com/ snakes /.../c.c.cerastes.html •
ita.b-learning4all.eu/docs/elehed/8kll3tssisu.htm •
www.lomamatkailija.com/vkuvat/ateena.jpg
•
www.toptours.ee/est/rannapuhkus/madeira •
y.delfi.ee/norm/contest/15/1963273_wqiUAQ.jpe
•
http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/pruunmullad.html •
s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000064/75c3ad..
•
www. hullumaja .com/?pg=main&i=134648 https:/.../internship/files/losangeles2.jpg
•
http://www.ilmajaam.ee/?id=75290&red i
•
majimbokenya.com/.../2008/11/perth-wa.jpg
•
www.lil epuu.com/gal ery/d/
•
www.collegenews.org/Images/ankara3.jpg
•
lh6.ggpht.com/.../0XbJquygPpE/s
•
www.
tktk .ee/.../magick.php/254_2009_Rooma_1.jpg
•
flower .onego.ru/kustar/quercus.html
•
upload.wikimedia.org/.../aa/Erica_arborea_g1.jpg
Koostas: K. Haljasmets•
www.worldofstock.com/
slides /TEP3045.jpg
TDL•
www.youcanlearnseries.com/.../SalviaFlower.jpg
•
www.hortes.ee/static/product_pictures/677_org.jpg
2010 a.•
www.uic.edu/
classes /bios/bios100/labs/conif3.jpg
•
y.delfi.ee/norm/74875/3428363_AF64Mq.jpeg
•
www.forssanyhteislyseo.fi/Gal eria/Albumit/al..
•
i221.photobucket.com/.../DSCN1003.jpg
•
http://nagi.ee/…/sets/59235/ Document Outline
- Slide 1
- Slide 2
- Slide 3
- Slide 4
- Slide 5
- Slide 6
- Slide 7
- Slide 8
- Slide 9
- Slide 10
- Slide 11
- Slide 12
- Slide 13
- Slide 14
- Slide 15
- Slide 16
- Slide 17
- Slide 18
- Slide 19
- Slide 20
- Slide 21
- Slide 22
- Slide 23
- Slide 24
- Slide 25
- Slide 26
- Slide 27
- Slide 28
- Slide 29
- Slide 30
- Slide 31
- Slide 32
- Slide 33
- Slide 34
- Slide 35
- Slide 36
- Slide 37
- Slide 38
Kõik kommentaarid