Aia kirjeldus (0)

Inventeerimisel kogutav informatsioon:
Mere pst. 8 Toila Ida- Virumaa
Ümbritsev piirkonna kasutus: elurajoon ja puhkepiirkond. Aia ümbrusesse jäävad kortermajad ja elumajad. Toila vald on suvel puhkepiirkonnaks paljudele ranna külastajatele ja Toila SPAs puhkajatele.
Naabruse iseloom: aia ümbrusesse jäävad elamud on enamjaolt kortermajad, kuid on ka üksikuid elumaju. Kõik majad on vanad, aga nendest enamusi on renoveeritud . Kortermajade ees on hekid ja lillepeenrad, üleüldiselt esineb üksikuid vanu tammesid. Naabruse üldmulje on esteetiline.
Liikluse iseloom: läänest ja lõunast ümbritsevad aeda kõvakattega sõiduteed. Lõuna küljes asuv tee on väga vähese liiklusega, seal sõidavad vaid kohalikud. Lääne küljes asuv tee on rohkem kasutatav, sest seda mööda saab sõita Toila Oru parki ja randa. Suvel on liiklus tihedam kui talvel. Paar korda päevas sõidab sealt ka ühistrantsport. Põhjas asuv kõvakattega tee jääb aiast kaugemale ja ida pooles tee puudub. Kujundatavale alale saab siseneda värava kaudu põhja poolt vähema liiklusega kõvakattega sõidutee kaudu.
Nõlvakute ja pinnase muutused: Nõlvakuid esineb vähe. Väike nõlv on aia taga lääne poolses küljes. Keset aeda kasvuhoone ja lillepeenra vahel on väike kallak. Üldiselt on maa-ala suhteliselt tasane . Erosiooni oht puudub.
Drenaaž: Kevadel koguneb sulamisvesi värava juurde ja maja ette. Teistel aastaaegadel liigniisked alad puuduvad, pigem on alad kuivad. Vee liikumise suund on värava suunas.
Mullaolud: Põhja-Eestis on valdavalt hallikad ja karbonaatsed mullad . Pinnas on kivine ja see tekitab mulla kuivuse, sest kivimid ei suuda vett endas kinni pidada. Muld on natuke liivane , aga savine mitte.
Taimestik : Taimestiku on palju ja see on väga erinev. Aia idapoolses küljes on enamasti viljapuud ja marjapõõsad ning muud söömiseks kasvatatavad taimed. Aia keskel on palju lillepeenraid, kus sügisel, suvel ja kevadel õitsevad väga erinevat sorti lilled. Aia äärtes on nii lehe- kui ka okaspuu hekke. Alal on ka üksikuid suuri ja vanu okas- ja lehtpuid ja põõsaid.
Sisehoovis on üksik elupuu, maja taga kasvab elupuid rohkem. Elumajast lõuna pool kasvab väike kuusk . Aias kasvab ka üksikuid sirelipõõsaid. Majast põhjapool kasvavad lehtpuud : tamm, vaher ja 2 Aroonia põõsast . Läänest ja ka natuke lõunast ümbritseb aeda hekk . Aia ääres idapoolses vasakus küljes kasvab kuusehekk . Viljapuudest esinevad peamiselt õuna-, kirsi - ja ploomipuud, mis asuvad rohkem aia ida poolses küljes. Viljapõõsastest on tikri-, mustsõstra -, punasesõstra ja valgesõstra põõsaid, mis samuti asuvad idapoolses küljes. Haritaval maal kasvavad ka maasikad ja vaarikad, kuid kõige rohkem kasutatakse seda maad kartulite kasvatamsieks. Kõige kõrgemad puud on vaher ja tamm, mis on päris vanad ja kõrged . Peale neid tulevad suuremad õunapuud , mis on samuti väga vanad. Mõned õunapuud on ka nooremad ja madalamad. Kõige madalam on väike kuusk ja marjapõõsad, mis suurt varju ei tekita. Sisehoov ja majast lõuna poolne ala ei jää puude varju. Kõige varjulisem ala on aia idapoolne külg, sest seal on palju kõrgeid viljapuid. Mitmeaastastest lilledest kasvavad roosid , pojengid, liiliad , tulbid, nartsissid, jasmiin, priimulad, lumikellukesed, käoking ja väga palju muid lilli.
Mikrokliima: Kevadel esinevad peamiselt idatuuled ja sügisel läänetuuled. Läänest varjab tuult hekk. Põhjast takistab tuule puhumist aeda kõrvalhoone, elumaja , garaaž ja kuusehekk. Ida ja lõuna pool peamiselt tuule vari puudub. Kõige tuulevaiksem ala on maja esine ala. Suvel annavad varju aia idapoolses küljes olevad viljapuud, ülejäänud aias varjulisi kohti on vähe.
Elumaja : Elumaja on ehitatud puidust ja kahekorruseline. Maja värvus on sinakashall ja aknaraamid on pruunid , katus on punane. Uksed asuvad maja ees ja maja taga. Aknad on maja igas küljes: lõuna ja põhja pool alumsel korrusel 2 ja ülemisel 1. Idas on kaks akent ainult alumisel korrusel. Läänes on 1 aken esimesel korrusel ja palkon , mis on ümbritsetud akedega. Uksi kasutatakse igapäevaselt. Siseruumi alumist korrust kasutatakse igapäevaselt, ülemist korrust kasutatakse väga harva. Siseruumid on suhteliselt väiksed. Sisenedes on 2 esikut, esikust saab siseneda elutuppa, elutoast saab kööki ja magamistubadesse. Väljavoolu torud on maja lõuna poolses küljes ja liiguvad värava suunas.
Olemasolevad ehitised : garaaž, saun , kuur, suitsuahi , liivakast, pink . Kõik need on tehtud puidust. Aias on ka kaks kasvuhoonet, millest üks on uuem ja plastikust, teine vanem ning tehtud klaasist. Plastikust kasvuhoones kasvatatakse kurke ning klaasist kasvuhoones tomateid,paprikat ja viinamarju. Teedel puuduvad teekatted. Ukse ees on trepp , mis on tehtud betoonist, käsipuud on puust ja betoon on kaetud kiviplaatidega. Terrasse pole.
Kommunikatsoonid: aia taga lõuna pool on elektriliinid. Telekommunikatsioon tuleb elektriliinide kaudu. Veevärk tuleb kaevust . Kanalistatsioon läheb kanalisatsiooniauku, mis asub lõuna poolses küljes värava juures.
Vaated: Kujundatava ala olulisem punkt on maja ees. Sealt on vaade majale ja viljapuudele ning haritavale maale. Majast lõuna, lääne ja ida suunas on vaated kortermajadele. Majast põhja poole on vaade tagaaiale ja pargile.
Olemasolevad funktisoonid: ala kasutatakse viljade kasvatamseks, lapsed kasutavad ala mängimiseks, täiskavanud inimesed kasutavad jalutamiseks, lillede kasvatamiseks, töötamiseks ja suvel värkse õhu käes istmiseks ja jalutamiseks ning suvel päevitamiseks .
Analüüs:
Kogutud informatsioon on kujundamise seisukohale oluline, sest tuleb arvestada seal elavate ja toimetavate inimeste vajaduste ja arvamustega. Samuti ei tohiks kujundada sellisel viisil, mis teeks kahju olemasolevatele puudele, põõsastele, lilledele ja juba aias olemas olevatele esemetele. Kujundamisel võib probleeme tekitada vähene vaba ruum. Selle lahenduseks võib olla väiksemate vabade alade kujudamine, mitte aia kujundamine tervikuna või siis eemaldada mõned olemasolevad objektid ja rajada nende asemele uued. Potensiaale pakub tasane maapind ja päikese rohked alad, mida saab muuta ka vajadusel varjulisemaks.