,,Minu Kasahstan" Katri Kuus Petrone Print OÜ, 2012 Raamatu ,,Minu Kasahstan" on kirjutanud pereema, kes kolis oma perega kolmeks aastaks Kasahstani elama. Seal elati aastatel 2008-2011. Kasahstani asutakse pereisa uute töövõimaluste tõttu ühes rahvusvahelises firmas. Raamatu autori pere koosnes emast, isast ja kahest tütrest. Joonis 1 Kasahstani asukoht Ema töötas Kasahstanis lasteaiakasvatajana, lapsed käisid rahvusvahelises vene ja ingliskeelse õppekavaga koolis. Kasahstan asub Kesk-Aasias, tema naaberriigid on Venemaa, Usbekistan, Kõrgõztan, Hiina. Elama asutakse Kasahstani endisesse pealinna Almatõsse, kus elab umbes sama palju inimesi kui Eestis. Teose tegelased said Kasahstanis veedetud aja jooksul teada väga palju uut. Kasahstanis räägitakse peamiselt vene keelt, mida peategelase pere eriti ei osanud. Joonis 2 Kasahstani pealinn Astana
Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeteni. Artikli on kirjutanud mitte turism, vaid inimene, kes nii elab, töötab, kui ka õpib kohalikus ülikoolis. Saame teada, kuidas on reisimine Siberisse, millised on sealsed plussid ja miinused, millised on peamised vaatamisväärsused, kuidas toimib linnas orienteerumine ja transport. 1. SIBERISSE REISIMINE Arikli autorilt on mitmeid kordi küsitud, kas saaks küllakutseid, kuna inimestel on hägune ettekujutus, et Venemaale reisimisega peavad nad silmitsi seisma meeletu bürokraatiaga, kuid tegelikkuses ei ole asi sugugi nii hull. Tegelikult saab 30-päevase viisa kätte üsna kiirelt ja lihtsalt turismibüroodest. Eestlased on kuulnud igasuguseid jutte, et kui keeruline bürokraatia on, kui tahta minna Venemaale ja viibida seal üle kuu ehk üle kolmekümne päeva ning selleks tuleb seal teha sissekirjutus. Artikli...
Vanaema ja vanaisa armastuslugu Minu vanaema Emma kohtus Kasahstanis eesti noormehe Jaaniga, kes tuli sinna puhkama oma ema juurde . Sel ajal elas vanaema terve suguvõsa Kasahstanis. Jaan pole tegelikult mu päris vanaisa aga ta on mulle nagu päris. Mu pärisvanaisa suri kui mu isa oli väike. Jaan ja Emma kohtusid klubis nad tantsisid ja tundsid ,et meeldivad teineteisele väga. Nad hakkasid tihti koos jalutama ja väljas käima. Mõne kuu pärast otsustasid nad käima hakata, mu isa, kes oli paari aastane ei seganud nende koos olemist. Jaan otsis endale Kasahstanis tööd ja vanaema töötas medõena. Neil oli oma maja ja koduloomad kelle eest nad hoolitsesid
TÖÖPOLIITIKAST VENEMAA, ROOTSI JA KREEKA NÄITEL Referaat Juhendaja: Pärnu 2015 1 TÖÖPOLIITIKAST VENEMAAL Venemaa on maailmas esikohal nende inimeste arvult, kes elavad väljaspool oma kodumaa piire. Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis – Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias – moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast. Hetkeseisuga on Venemaal umbes 143 miljonit elanikku, kellest 1,1 miljonit on töötud. Venemaa sotsiaal-ja tööpoliitika pole välismaailmale väga nähtav ega tuntav. Sotsiaalpoliitikat meie mõistes ei eksisteeri ning tööpoliitika kui abstraktne mõiste, pole venelastele teada. Venemaa on maailma suurim riik, seega on seal ka väga erinevaid mooduseid tööliste ja
noor assistent Johann August Arfvedson mineraali petaliidi, analüüsil liitiumi, kuid vaba metalli tal eraldada ei õnnestunud. Järgmisel aastal eraldas inglise teadlane Humphry Davy, liitiumoksiidi elektrolüüsil metalse Li. Liitium Keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.s, KaguAafrikas, Kasahstanis ja KeskAasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperatuuril 180°C. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Omadused Li reageerib kergesti paljude lihtainetega, lämmasikuga, hapnikuga, halogeenidega, väävliga Li reageerimine veega ei toimu nii aktiivselt kui teiste leelismetallide puhul Reageerimisel hapetega moodustuvad soolad Kasutusalad Li kuulub mõnede ülikergete
Ukraina keel Jõhvi Gümnaasium Mark Nikiforov 10.a 1 • Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel • Ukraina keele lähimaks sugulaskeeleks peetakse valgevene keelt • 18. sajandi lõpus arenes seni levinud kirikuslaavi keele kõrval rahvakeel, hilisem ukraina kirjakeel ja kirjandus Ukraina keel 2 Ukrainas, Venemaal, Kasahstanis, Kõneldakse: Kanadas, Valgevenes, Brasiilias, Argentiinas, Kirgiisias, Rumeenias, Usbekistanis, Poolas, Gruusias Kokku kõnelejaid: umbes 45 000 000 indoeuroopa keeled Keelesugulus: slaavi keeled idaslaavi keeled ukraina keel Ametlik keel Ukraina (riigikeel)
NSV liidus oli kokku 476 laagrikompleksi miljonite vangidega. Gulagi eestvedajaks oli Stalin. Stalin oli veendunud, et vägivald on sotsialistliku riigi loomulik osa, mis aitab ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida, vägivallapoliitikat viisid ellu omakorda julgeolekuorganid. Loodi vangilaagrite süsteem- Gulag. Stalin uskus, et Punaarmeega on võimalik maailm kommunistlikuks muuta, sellega muudeti maailmarevolutsiooni strateegiat. Gulagi esimesed laagrid rajati 1930.a Kasahstanis. Selle ülesandeks oli kinnipeetud vangide tööle suunamine, eesmärkideks oli laiem industrialiseerimine ning Kasahstani maavarade kasutuselevõtt.Vangide tööd kasutati Siberis ja polaaraladel asuvatel tööstusobjektide rajamisel. 1940date aastate keskpaigast hakati kasutusele võtma väga range korraga laagreid- kaevandati väikeste kuludega suur hulk maavarasid, sellistes laagrites puudusid vangidel inimõigused täielikult. Nendeks laagriteks olid nt. Lugovoi, Pestsanõi ning Steplag
Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevade üleelamiseks. Poegimine Sigib tavaliselt ühe, harva ka kaks korda aastas. Tiinus kestab 5...6 nädalat Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2...4. Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Lendorava levik Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberis ja Põhja-Kasahstanis. Eestis on säilinud väikesel arvul Kirde- ja Ida-Eestis. Arvukus Vähearvukas ja haruldane. Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta. Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom. Eestis kuulub ta I kategooria kaitsealuste liikide hulka ja Eesti punase raamatu 2 kategooriasse. Vähearvukuse põhjused Lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha.
1817. aastal avastas rootsi keemik J.Arfedson suhteliselt haruldase mineraali pentaliidi analüüsil uue keemilise elemendi. Hiljem avastati see element ka mõnedes mineraalides, mis kuuluvad kõvade kivimite koostisse. Seda elementi nimetati Liitiumiks. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Looduses on liitiumi suhteliselt palju, ta moodustab 0,02% maakoore aatomite üldhulgast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.s, KaguAafrikas, Kasahstanis ja KeskAasias. Suhteliselt hiljuti avastati liitiumiühendid, mis olid lahustunud soolajärvede vetes. Nii näiteks avastati Searlesi järve soolalademates Kalifornias tühimikud, mis olid täidetud küllastatud soolalahusega, mis sisaldas kuni 0,02% liitiumiühendeid (liitiumkloriidi). Lahustunud liitiumiühendeid leidub mõnedes allikates. Liitium on suhteliselt haruldane ning hajutatud element, teda ei leidu vabal kujul. Enamus
-8. Sajandil ? Kaukaasiat Kesk-Aasiani, Hispaania ja Põhja-Aafrika 5. Kuidas suhtusid araablased alisatud rahvastesse? Miks läksid paljud vabatahtlikult islamiusku ? Mingi islamiusku kuna siis saadi paremini läbi. 6. Tõmba maha linn(ad) , mis ei sobi loetellu. Miks ? Meka , Damaskus , Bagdad , Mediina , Rooma , Aachen. Sest see polnud Araabia valduses. 7. Kes olid türklased-seldzukid ? Millised olid nende suhted araablasetga ? Kesk-kasahstanis pesitsevad hõimud. Olid ka rändkarjkasvatajad. Nad vallutasid osa araabia maadest. 8. Seleta mõisteid. Koraan- Püha raamat , õige ainult püha keeles (araabia keeles ) 114 peatükki. Järjestatud pikkemast lühemale. Mosee- pühamu tunnuseks minarett. 9.kirjuta sobiv nimi. (tuhat ja üks ööd, Tarkuse maja, Avicenna, Averroes, Koraan ,Muhamed) Teaduslik uurimusasutus koos raamatukogu ja observatooriumiga ...Tarkuse maja.... Muinasjutukogu, araabia kirjanuduse tähtteos ..
Moksad elavad Mordva lõuna- ja lääneosas, Pensa ja Saratovi oblastites Mordva vabariigi pealinnaks on Saransk (Saran Os, Saranskoi) Arvukus Tänapäeva ühed suurimad soome-ugri rahvad Venemaal elavate rahvaste hulgas arvuliselt 8. kohal. 2002. aasta rahvaloendusel oli mordvalasi 843 350, 84 407 neist ersad, 49 624 moksad, ülejäänud lihtsalt mordvalased Mordva vabariigis moodustavad põlisrahvad kolmandiku elanikkonnast. Väljaspool Venemaad on mordvalasi palju Kasahstanis (30 000), Ukrainas (19 000) ja Usbekistanis (12 000) Keeled Ersa ja moksa keel kuuluvad koos mari keelega soome-ugri keelte volga rühma. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varajasel keskajal. Ersa ja moksa keel on sama lähedased kui eesti ja soome keel. Moksade keeles ja välimuses on pärsia mõjutusi, ersade keel ja välimus on lähedasem Läänemere rahvastele. Ersa ja moksa kirjakeel hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul
Brande ajaloos esimest korda. Nad kasutasid selleks elektrolüüsi. Liitiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast lithos, mis tähendab kivi. Saamine/kasutamine Liitiumit lihtainena toodetakse LiCl või LiOH elektrolüüsil. Liitium on suhteliselt hajutatud element ning teda ei leidu eriti vabal kujul looduses. Enamus liitiumi saadakse mineraalidest või meresoolast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Kagu-Aafrikas, Kasahstanis ja Kesk-Aasias. Liitiumit kasutatakse soojusülekandeaparaatides, telefonide ja fotoaparaatide patareides, lennukiehituses kasutatavates sulamites ning samuti ka raketikütuses. Liitiumi kasutatakse veel metallurgias. Selle väheste lisandite lisamine n vasele, muudab vase kvaliteeti märgatavalt paremaks. Samuti muudab liitium teiste metalli vastupanuvõimet suuremaks ja püsivamaks hapete ja leeliste suhtes. Liitiumkarbonaat tasakaalustab meeleoluhäireid
Kuidas sport aitab tunnetada ennast Eesti kodanikuna ?Eesti sport on viimasel ajal üsnagi suuri edusamme teinud .Aina rohkem osaleb erinevates võistlustes nagu näiteks jalgpallis osales eesti võistkond maailmameistri võistluste kvalifikatsioonist ja euroopa meistrivõistluste kvalifikatsioonis. Või siis näiteks tennises, Eva Paalma jõudis Stockholmis paarismängu finaali ning Eesti meeste teine reket Vladimir Ivanov mängib praegu Kasahstanis. Ning see viib selleni ,et Eesti riik on aina kuulsamaks läinud ja paljud tunnevad huvi kus meie väike riik asub .Eesti kodanikud näevad ,et sellest väiksest riigist nagu Eestist on võimalik edasi liikuda ehk mingit karjääri teha ja mitte ainult spordis . Eestis on tuntuid nimesid nagu näiteks kaks olümpia võitjat Erki Nool ja naistest Kristiina Smigun Vähi .Ja on ka teisi olümpiavõitjaid. Iga Eesti olümpiamängu, või mõni teise tähtsa
korrosioonikindel sulam , mis mehaaniliste näitajate poolest sarnaneb terasega. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine , küll aga on ta sulamina hapniku ja räni järel kolmandal kohal , metallidest esimesel kohal (moodustab 8,8% maakoore massist ) ta kuulub ainult ühendite koostisisse. Tähtsaimad alumiiniumi sisaldavad mineraalid on boksiit , kaoliniit , korund , krüoliit ja nefeliin. Alumiiniumimaake leidub endises NSV liidus ( Baskiirias , Kasahstanis , Uuralis ) Jugoslaavias , Ungaris . Ehkki alumiiniumi on looduses palju , kuulus ta 19.saj. lõpuni haruldaste metallide hulka . Kasutatud kirjandus : ENE 1 , H.Kariku ,,Üldine Keemia" Tina (Sn) Tina on diamagnetiline metall , see tähendab seda ,et metall ei tõmbu magneti külge, isegi tõukub sellest eemale. Harilik tina on hõbevalge läikiv plastiline kergesti töödeldav pehme metall. Tinapulga painutamisel võib kuulda (kristallide nihkumisest põhjustatud )
pimerott. Ta on pime ja sabata maa-aluse eluviisiga loom, kes närib oma käike mulda ja on seega parim mustmuldade kobestaja. Rohtlates leidub ka arvukalt roomajaid. Joonis 3 Rohtlahaukurid 4 6. INIMENE ROHTLAS Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Oma tänapäevase ilme on kuivstepi-ja poolkõrbealad Ukrainas, Venemaal ja Kasahstanis saanud kõigepealt rändkarjakasvatajatelt ja sõdalastelt, hiljem lisandus sellele pikaajalise põlluharimise mõju. Peamine rohtlavööndis kasvatatav kultuur on nisu. Metsastepis, kus sademeid on rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel. Kaug-Ida kuuma suvega kasvab metsastepis isegi puuvill. Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid.
· Peamine rohtlavööndis kasvatatav kultuur on nisu. · Metsastepis, kus sademeid on veidi rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel, · Kaug-Ida kuuma suvega kasvab metsastepis isegi puuvill. · Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid. INIMENE ROHTLAS Paljudes stepivööndi aladel leidub tähtsaid maavarasid: Kivisüsi Ukrainas,värvilised metallid Kasahstanis. Maa-alused kaevandused ja metallurgiatehased reostavad loodust, hävitavad muldi. KESKKONNAPROBLEEMID · ROHTLAS Rohtlavööndis esineb sageli tugevaid tuuli. Looduslikus rohtlas kaitseb mulda tihe taimkate, kuid põldudel see puudub/ seda ei ole. · Eriti ohtlik on olukord kevadel, kui põllud on üles haritud, aga taimed ei ole veel tõusnud.Siis algab tolmutorm. Suured tolmutormid viivad põldudelt minema palju mulda ja saagid hävivad.
Selle juhid olid J. Robert Oppenheimer ja Leslie Groves. Esimesed tuumapomid said valmid 1945. aastal ning tuumakatsetus toimus New Mexico osariigis Almogordo polügoonil 16. juuil. Projekti lõpus otsustati lõhata kaks pommi Jaapani linnade, Hirošima ja Nagasaki, kohal. Nõukogude Liidu spioonid said USAlt tuumapommi kohta infot ja tänu sellele nende tuumaprogramm arenes kiiresti ning 1949. aastal jõuti esimese tuumakatsetuseni Semipalatinski polügoonil Kasahstanis. 1950. aastate jooksul arendati välja elektrienergia tootmiseks sobivad seadmed. Tuumaenergia kasutamine vajab erilisi keskkonnatingimusi. Õnnetuste ärahoidmiseks kasutatakse tuumajaamades mitmekordseid turvalisuse süsteeme. Õnnetuse tekkimiseks ja tuumareaktorite plahvatamiseks on vajalik paljude süsteemide üheaegne mittetöötamine ja ohutusnõuete eiramine personali poolt. Plahvatus on äärmiselt võimas ja mõne millisekundi jooksul võib vabaneda väga palju energiat
Hiina ja Korea poolsaare kuni Primorje ja Amuurimaa lõunaosani. Ta elab ka Jaapanis. Alates 1934 on kährikut korduvalt talutud Venemaa Euroopa-ossa, kus ta kiiresti kodunes ja levis laialdaselt Karjalast põhjas kuni Kaukaasiani lõunas. Seejärel tungis ta lääne poole Soomest põhjas kuni Rumeeniani lõunas ning edasi Ida- ja Lääne-Saksamaale ning teda on kohatud ka Prantsusmaal. Analoogilised katsetused NSV Liidu Aasia-osas ei õnnestunud. Kõigest üksikutesse kohtadesse Kesk-Aasias, Kasahstanis ja Siberis jäi ta pidama. Välimus Kähriku tüvepikkus on 5580 cm, sabapikkus 1526 cm, kondülobasaalpikkus ligikaudu 11 cm. Isendid kaaluvad 510 kg. Nende eluiga tehistingimustes võib ulatuda 11 aastani, looduslikult küll enamasti 34 aastat. Kährik on jässaka kehaehituse, masajate jalgade, lühikese saba, väheldase terava koonu ja teravatipuliste kõrvadega keskmise suurusega loom. Tema talvekarvastik on erakordselt pikk ja tihe, kuid karm. Üldtoonilt on karvastik musta
välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte omanik viibib kohal ainult 2x aastas (külvamine ja korjamine) Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. · Rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Kogu toodang läheb müügiks. Karjused kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad et nad sööks ühtlaselt. Suured kulutused tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentiinas ning Lõuna-Aafrikas. · Istandus suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks
Pomerants, Ken-Marti Vaher, Margus Tsahkna, Andres Metsoja, Raivo Aeg, Aivar Kokk, Priit Sibul, Jaak Aaviksoo, Viktoria Ladõnskaja, Maire Aunaste. Vabaerakonna nimekirjast valitud: Artur Talvik, Andres Herkel, Ain Lutsepp, Krista Aru, Andres Ammas, Külliki Kübarsepp, Jüri Adams, Monika Haukanõmm. EKRE nimekirjast valitud: Mart Helme, Henn Põlluaas, Martin Helme, Jaak Madison, Uno Kaskpeit, Raivo Põldaru, Arno Sild. 3 MIHHAIL KÕLVART Sündis 24. novembril 1977 Kasahstanis (ema Liidia Kõlvart, isa Ülo Kõlvart). Lõpetas Tallinna 15. Keskkooli ning on seejärel omandanud kaks kõrgharidust vastavalt juura ja majanduse alal. Omab praktilist juristitöö kogemust ning on olnud tegev ka õppejõuna, töötades välja kultuuriloo ja retoorika loengukursusi. Huvitudes juba lapsepõlvest võitluskunstidest, on ta korduvalt saavutanud auhinnalisi kohti nii vabariiklikel kui rahvusvahelistel poksi-, taekwon-do ja kickboxingu võistlustel
KLIIMA 2. Kuidas muutub rohtlate kliima liikudes rannikuäärsematelt aladelt sisemaa suunas? a) Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused. 3. Uuri kliimadiagramme. Millised on kõrgeimad ja madalaimad keskmised temperatuurid mis võivad rohtlas esineda? 20 kraadi- Mongoolias 30 kraadi- USA-s ja Kasahstanis TAIMED 4. Miks ei kasva rohtla aladel metsi? Nii troopiliste kui ka parasvöötme rohtlates on oluline koht tulekahjudel. See takistab metsastumist. Rohumaad ümbritsevad kõrbeid ja on niiskustasemelt poolkõrbetest järgmisel astmel, kuid niiskuse hulk pole metsade levikuks piisav. Seepärast on seal valdavad kuivalembesed taimed ja vähesed puud. Mis ala paikneb rohtlavööndi ja metsavööndi vahel? Metsastepp 5. Mised taimed on rohtla aladel valitsevad?
MIDA LENDORAVAD raiumisel pesapaigad kaovad. SÖÖVAD? Kasutab toiduks seemneid, pungi, noori oksi, lehti, võrseid, samuti sööb ka seeni ja marju. Talveks kogub endale pessa toiduvarusid. Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberis ja Põhja-Kasahstanis. Eestis on säilinud väikesel arvul Kirde- ja Ida-Eestis. Eestis on praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta. Lendorav ei ole kergesti märgatav loom. Tema tegevusest annavad märku väljaheited võib leida puu alt või väikese hunnikuna puu tüvel.
Euroopa magevee-varud koosnevad põhja- ja pinnaveest. Veevarude paiknemine Euroopa erinevate riikide vahel on ebaühtlane. Paljudes Euroopa riikides on suhteliselt vähe kasutamiseks kättesaadavaid veevarusid. Eriti mõjutatud on Lõuna riigid, näiteks Malta, millel on ainult 100 m3 inimese kohta aastas (vähem kui 5 000 m3 peetakse väikseks). Ebapiisavad veevarud on Lõuna Ukrainas, Moldova Vabariigis, kesk-ja alamjooksul Volga jõge piirkonnas, Kaspia madalikul, Lääne-Siberi lõunaosas, Kasahstanis ja Türkmenistani madalikul. Liigne vee kasutamine on eriti silmapaistev Kesk-Aasia vabariikides, Venemaal ja Ukrainas (Water Availability in Europe..., 2010). Aastas ammutatakse umbes 10% kõigist Euroopa magevee varudest. Et tagada vajalik veevarustus, on paljud riigid ehitatud omale veehoidlad. Kui vee tarbimise nõudlus ületab saadaoleva koguse, siis tekivad veepuuduse probleemid. Probleemid esinevad eeskätt neis
Kõigi nende rahvanimetuste etümoloogia on ebaselge. Etnonüüm "mordva" on ilmselt tagasiviidav 6. sajandisse, mil seda kasutas idagooti ajaloolane Jordanes (kujul mordens). Nimetust erza on seostatud linnanimedega Rjazan jaArzamass. Sõna moksa tundub olevat ühenduses venekeelse hüdronüümigaMoksa, ent moksad ise kutsuvad seda Oka lisajõge lihtsalt Jov 'jõgi'. 5.2 Asuala Mordvalased elavad üsna laialipillutult kogu Kesk-Volgamaal ja Uraalis, aga ka Siberis, Kasahstanis ja mujal. Nende asuala, mis kunagi oli kaetud tammemetsadega, lõunas aga ulatus metsasteppi, on tänaseks valdavalt põllustatud. Vene Föderatsiooni kooseisus on mordvalastel oma vabariik (26 200 km²), mille pealinn on Saransk. 5.3 Keel Mordva keeled (ersa ja moksa) kuuluvad soome-ugri keelte volga rühma. Lähimaks elavaks sugulaskeeleks peetakse mari keelt. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varasel keskajal
Veekogu põhja iseloomu suhtes ümarmudilal erilisi nõudmisi ei ole, kuid kudemisajal eelistab ta kivist põhja, sest ta koeb oma pirnikujulised kleepuvad marjaterad kivide alumisele küljele. Ilmselt esineb kalal ka mudilatele iseloomulik pulmamäng, kuid täpsemalt seda ei teata.(1) Foto 3 ümarmudil autor: Ohio sea grant and stone Laboratory Ümarmudila kahjulikus Ümarmudilat peetakse kahjulikuks põlisliikidele ja ta on tunnistatud invasiivseks liigiks Austrias, Kanadas, Saksamaal, Kasahstanis, Poolas, Usbekistanis ja Ameerika Ühendriikides. Mujal maailmas, kus kehtib kalastiku järelevalve kord, on keelatud ümarmudilat kasutada elussöödana, lasta elusat ümarmudilat vette tagasi. Paati tuleb puhastada ühest veekogust teise minnes, samuti tuleb teatada ümarmudila leiust. Mississipi jõkke on ümarmudila tõrjeks isegi paigutatud elektriga pingestatud raudteerööpad, mis elektrivälja abil kalu peletavad. Vee ökosüsteemi seisukohalt on
Rohtlates leidub ka arvukalt roomajaid. Inimene rohtlas Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Stepitasandikud on olnud sobivateks aladeks rändkarjakasvatajate hõimudele. Taolised suured rahvaste rändamised toimusid harilikult võrdlemisi aeglaselt. Püstitati jurtad ja elati üle karm talv. Edasi liiguti siis, kui karjamaad olid end ammendanud ning veevarud otsas. Oma tänapäevase ilme on kuivstepi-ja poolkõrbealad Ukrainas, Venemaal ja Kasahstanis saanud kõigepealt rändkarjakasvatajatelt ja sõdalastelt, hiljem lisandus sellele pikaajalise põlluharimise mõju. Stepivööndi põhjaosas ja metsastepis, kus levivad huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on
a. 50 MWe Calder Hall-1 Sellafieldis. Prantsusmaal alustati samuti Magnox-reaktoritega, kuid peagi mindi üle USA litsentsiga PWR-reaktorite ehitamisele. Kui eelnimetatud, va EPR-1, on kõik aeglastel neutronitel töötavad reaktoritüübid, siis arendamist leidsid ka nn kiired (kiiretel neutronitel töötavad, so aeglustita) reaktorid FBR. Aastal 1963 alustas Newportis USA-s tööd FBR reaktor Fermi-1. NL tööstuslik variant BN-350 käivitati Sevtsenkos, Kasahstanis aastal 1972. Reaktorite põlvkonnad Praeguse klassifikatsiooni järgi loetakse Shippingport, Dresden-1, Magnox tuumareaktorid I põlvkonda kuuluvaks. Nende tüüpide edasiarendamise tulemusena saadi peamisteks ehitatavateks tüüpideks kujunenud II põlvkonna reaktorid: PWR/VVER, BWR, RBMK, CANDU, AGR. Esimeste reaktorite ekspluateerimise kogemused, järjest suurem vabanemine salastatusest (vähemalt Lääneriikides), suured tuumkütuse varud ja võimalus vähesest
Tartu Kivilinna Gümnaasium Liitium Koostas: Juhendaja: Tartu 2009 Sissejuhatus Liitium on keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Looduses on liitiumi suhteliselt palju, ta moodustab 0,02% maakoore aatomite üldhulgast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.-s, Kagu-Aafrikas, Kasahstanis ja Kesk-Aasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperaturril 180°C. Ta on kõrge väiksema tihedusega metall ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall. Keemiliselt on ta väga aktiivne
Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjandust, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle" kultuuriosakonna toimetaja, seejärel "Sirbi ja Vasara" vastutav toimetaja asetäitja ja hiljem vastutav toimetaja. NLKP liige 1940-1990. Saksa-Nõukogu Liidu sõja algul 1941.a. evakueerus Tseljabinski oblastisse, 1941.a. sügisel töötas Kasahstanis; 1942 tegutses Jaroslavlis ENSV Riiklikus Kunstiansamblis. 1943.a. algusest jätkas ajakirjanikuna "Rahva Hääle" toimetuses Moskvas ja 1944.a. veebruarist augustini Leningradis. Naasnud 1944 Eestisse, töötas "Sirbi Vasara" vastutava toimetajana 1946.a. märtsini, siis sundis tuberkuloos ajakirjanikutööst loobuma, sellest saadik kutseline kirjanik Tallinnas; 1952-54 töötas KL-i luulekonsultandina; KL-i liige 1945; ENSV teenindav kirjanik; 1954 ENSV rahvakirjanik 1971. Olnud abielus A
Õhtul kaeti pidulaud ja tähistati Gagarini õnnestunud kosmoselendu. Mälestuste jäädvustamine: Juri Gagarini nime kannavad Kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid 1772 Gagarin. Tema nime on saanud uurimislaev. 14. juulil 2001. aasta avati Suurbritannias Gagarini mälestusmärk. https://www.youtube.com/watch?v=rKjNOj8KAvM (Laulu on kirjutanud Heikki Salo) Baikonuri kosmodroom (Bajkongõri kosmodroom) Maailma suurim raketistardipaik Kasahstanis. (pindala 6717 km²). Kosmodroomi hakati ehitama 12.01.1995 aastal. Kosmodroomil asub 9 raketistardikompleksi, 4 mandritevaheliste ballistiliste rakettide stardiseadet, 11 montaazi-katsekorpust, seal töötab 500 Venemaa sõjaväelast. Sealt startisid 1957 esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1, 1961 esimene mehitatud lend Juri Gagariniga pardal ning paljud kosmoseraketid ja -aparaadid. Elu kosmoses
Levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis nt piimakarjatalud. · Ekstensiivsed teraviljatalud Vajavad väga palju maad, saagikus madal, tootmiskulud väikesed. Kasvatatakse peamiselt nisu, ka maisi. Omanik talus ainult külvi ja lõikuse ajal, kasutab ajutist tööjõudu, muidu ainult valvurid. Koristatud vili kohe müüki. Vajalik ATK (valveteenistus, masinahoole jms). Levinud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. · Rantsod Suured loomakasvatusmajandid. Kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Vaja suuri karjamaid, odav toodang. Tuhandepealised karjad aastaringselt looduslikel karjamaadel, söödatagavarad ainult erandjuhtudeks. Karjased + hooajatöölised lammaste pügamiseks. Arenenud tõuaretus ja veterinaarteenindus. Levinud kuivas kliimas USA lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas, Uus- Meremaal · Istandused
neilt võeti ära kogu vara ning küüditati sunnitöölaagritesse või koos perekondadega pagendusse Siberisse. 1932. aasta augustis anti välja dekreet, mis nägi ette surmanuhtluse või kümneaastase sunnitöölaagri igasuguse sotsialistliku omandi varguse või lõhkumise eest (sh kas või üksikud viljakõrred, mida nälgivad talupojad põldudelt ellu jäämiseks näppasid). Talupoegade vastuseisu murdmiseks Ukrainas, Põhja-Kaukaasias ja Kasahstanis kutsus Stalin neil aladel 1932-33 esile kunstliku näljahäda, milles hukkus ligikaudu 6-7 miljonit inimest. Suure Terrori haripunktis anti välja "kvoodid", mis näitasid, kui suur protsent mingi piirkonna elanikest tuleb maha lasta või laagritesse saata. 2. juunil 1937 määrati kindlaks, et Moskva linnas ja oblastis tuleb represseerida 35 000 inimest, kellest 5000 kuulus mahalaskmisele. Juulis varustati iga regioon isikute normarvuga, kelle hulgast 70 000 pidi ilma kohtuotsuseta hukatama.
Rohtlad katavad maismaast ligi kuuendiku. Rohttaimed on vastupidavad. Nad on suutelised ajama juurevõsusid ning taluvad sagedast karjatamist. Rohtlad näivad lagedad ja tühjad, aga nad on väga viljakad. Siin elab nii väikseid kui suuri imetajaid. Suured loomad (piisonid, ulukhobused jt) elavad karjades ja kaitsevad end nii kiskjate eest. Väiksemad (preeriakoer) varjuvad urgudesse. Põhja-Ameerikas asuvaid rohtlaid kutsutakse preeriaks. Venemaal, Kasahstanis on nende nimetus stepp ning Ungaris pusta, Argentiinas kutsutakse rohtlaid pampa- deks. Rohtlates on valdavalt suure huumusesisaldusega mustmullad. Viljakate muldade tõttu on rohtlad enamasti üles haritud. 5. Kasutatud kirjandus: 1. Geograafia põhikoolile, Tallinn 2003. 2. Eesti Entsüklopeedia 6. osa, Tallinn 1992. 3. et.wikipedia.org 4. www.miksike.ee
6 Joonis 2. Mustlaik-apollo (http://nagi.ee/photos/Kessuputukas/20876151) 3. Liigi levik ja arvukus Mustlaik-apollo levikuala ulatub Prantsusmaast Lääne-Siberi steppideni ning üle Ida-Kasahstani madalamate mägede Tjan-Sani mägedeni Lõuna- Kasahstani madalamate mägede Tjan-Sani mägedeni Lõuna-Kasahstani madalamate mägede Tjan Sani mägedeni Lõuna-Kasahstanis ning Hissari mäeahelikeni Kirgiisias ja Tadzikistanis (Viidalepp, 2000). Mustlaik-apollo elukoht ja toidubaas on piiratud. Eestis on nad levinud kirde osas Narvast- Kundani. Mõningaid isendeid on märgatud ka Lahemaa rahvuspargis lääne servas. 80 ndatel on avastati nende elupaigaks Kagu-eesti, kus nende leviala on aastatega laienenud, lausa 100 isendini. Viidalepa sõnul mõjutab leviala laienemist Eestis põhjapoolkera makrokliima.
See meetod seisnes selles, et põllule tõmmati traadid või nöörid, millesse oli kindlate vahemaade tagant sõlmes seotud ja masin pani seemne vakku sõlmede koha pealt. Hruštšov tutvustas uudismaadeprogrammi, mille käigus pidid tulema kiired tulemused viljakasvatuses. Selle käigus hariti aastaks 1954 ülesse vähemalt 15 miljonit hektarit maad Kasahstanis. Tänu uudismaadeprogrammile oli 1958. aasta viljasaak 30 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal. 1958. aastal suurenes lihatoodang vaid viis protsenti. Larionov lubas 1959. aastaks suurendada lihatoodangut kolme kordselt Rjazani oblastis. Peaaegu kõik kariloomad tapeti, isegi lüpsilehmad ja sugupullid ning individuaalpõllupidajate lehmad ja sead. Loomi osteti kokku ka teistest oblastitest
Veestik 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena ja õhus veeauruna. Looduses on vesi pidevas ringluses. Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb? 1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku. 2) Kõrgemale tõustes õhk jahtub, tiheneb ja veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. 3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla. 4) Auramine toimub ka taimedelt (transpiratsioon) ja jäält (sublimatsioon). 5) Vihmavesi imendub osaliselt pinnasesse (moodustades põhjavee) ja osaliselt voolab mööda
................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hrustsovi elulugu..................................................................................................................... 4 Majandus................................................................................................................................ 5 Hrustsovi kampaania uudismaade ülesharimisest Kasahstanis ja Lääne-Siberis................5 Sisepoliitika............................................................................................................................. 7 Välispoliitika............................................................................................................................ 9 Rakettide paigutamine Kuubale........................................................................................... 9 Hrustsovi kukutamine võimult.........................
.................................................................................13 KOKKUVÕTE........................................................................................................14 ALLIKAD...............................................................................................................15 LISA........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni. Siberi pindala ligi 10 mln km², ulatus läänest itta üle 7000 km, põhjast lõunasse ligi 3500 km. Siberi lõunapiiriks peetakse Venemaa lõunapiiri Kasahstani, Mongoolia ja Hiinaga, sest termini Siber all mõistetatakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi, kuigi ajalooliselt kuulub selle koosseisu ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida.
Hääle peatoimetaja Anton Vaarandi. Tema õhutusel oli Debora Hint 1940. aastal astunud kommunistlikku parteisse. Tuleb märkida, et stalinistlikud repressioonid ei läinud tema lähedastest mööda - külmale maale saadeti onu ja tädi perekondadega. Teine tädi põgenes 1944. aastal Eestist ja asus hiljem Ameerika Ühendriikidesse ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961 15.01.2009). 1940. aastal evakueerus Vaarandi Venemaale. Esialgu töötas ta Kasahstanis ja Jaroslavis, hiljem Moskvas ja Leningradis Rahva Hääle toimetuses. Eestisse naasis andekas kirjanik 1944. aastal ning asus tööle Sirbi ja Vasara vastutava toimetajana, kuid peagi (1964. aastal) oli ta sunnitud tuberkoloosi tõttu töölt lahkuma. Sellel hetkel sai Debora Vaarandist elukutseline kirjanik. 1945. aastal ilmus tema debüütkogu "Põleva laotuse all", kus kajastus kodumaaigatsus ning sisaldas palju looduskirjeldusi. Debüütkogu luule on vabavärsis
Jordaania Jordaania on riik Läh is- Riigikeel on Araabia Idas. keel territoorium on jaotatud 4 ringkonnaks: Keskpiirkond,Lõuna- piirkond, Põhjapiirkond ja Idapiirkond Pealinn on Ammn Kambodza Kambodza on riik Kagu- Riigikeel on Khmeeri Aasias Indohiina keel poolsaarel. Kambodza piirneb läänest Tai, põhjast Laose , idast Vietnami ja lõunast Tai lahega Pealinn on Phnom Penh Kas ahs tan Kasahstan on Kasahstanis asuvad maailma ühed suuremad uraani, kroomi, merepiirita riik Sise- plii, tsingi ja mangaani varud, Aasias. märkimisväärsed on ka vase, söe, Piirneb Venemaa, raua ja kulla tagavarad. Kasahstan on suuremaid Türkmenistani, teraviljatootjaid maailma riikide Usbekistani, Kõrgõzstani seas. ja Hiinaga. Pealinn on Astana Ulatub loodusgeograafilisse Euroopasse. KÜPROS
Koraan koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Muhameedlased peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas- Mekas. Islami alla kuuluvad: siiidid, ismailiidid, karmaadid, mustaliidid, nizariidid, babism, behaism, ahmadija, hurufism, druusid. Islamiusk on levinud: Türgis, Põhja-Aafrikas, Saudi-Araabias, Iraanis, Iraagis, Kasahstanis, Pakistanis, Afganistanis, Süürias, Jeemenis, Omaanis, Indoneesias. Maailmas on umbes 1 miljard usklikku. Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas. Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Judaism
sügavsinine värv madala õhunisskusega kõrbes ja talvel taevas. Asuriit on ebastabiilne õhu käes, mistõttu asendatakse seda tihti malahhiidiga. (Azurite, 2014) 4. Asuriit 8 2.2. Tähtsamad leiukohad Vaske leidub pea kõikides maailmajagudes (Metallurgia, 2014). Vase maagimaardlates on umbes 90% vaske, ülejäänud osa moodustavad muud metallid. Tavaliselt on see nikkel. (Медные руды, 2011) Vasemaaki on palju Tšiilis, Kasahstanis, Usbekistanis, Armeenias, Peruus, Zairis, USAs, Kanadas, Aafrika keskosas (Sambia ja Kongo DV territooriumil). Samuti on suuremad vasemaagi leiukohad on Poolas. (Ida-Euroopa) 2.3. Tootmise põhiprotsessid Vaske tootmiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Enamus vasemaagist tekib rikastamise teel-rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest (Медные руды, 2011). Kuid vaske toodetakse ka pürometallurgilistel protsessidel (selle käigus sulatatakse metall maagist
· Rahutused sotsialismileeris Poola, Ungari. Tekkis võimalus, et Kesk-ja Ida- Euroopa kommunistlikud reziimid varisevad üksteise järel kokku. Suessi kriisiga hõivatud lääneriigid polnud sündmuste selliseks arenguks valmis. Maailmasõda kartes ruttasid nad NSV Liidule kinnitama, et ei kavatse sekkuda Kesk-ja Ida- Euroopas toimuvasse. ümberkorraldused · 1953 sügisest vähendati tuntavalt talurahva maksukoormust · 1955 viidi väed välja Austriast · 1954-1961 hariti Kasahstanis ja Lõuna-Siberis massiliselt üles uudismaid tervikuna kampaania lootusi ei õigustanud · 1956. a. partei XX kongressil pidas Hrustsov Stalini tegevust paljastava kõne, mis Nõukogude inimeste jaoks avalikustati alles 33 aastat hiljem · Represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid ning Saksa ja Jaapani sõjavange lasti koju · 1957 võeti vastu seadus rahvamajandusnõukogudest, neile pandi vastutus kogu
Levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis nt piimakarjatalud. · Ekstensiivsed teraviljatalud Vajavad väga palju maad, saagikus madal, tootmiskulud väikesed. Kasvatatakse peamiselt nisu, ka maisi. Omanik talus ainult külvi ja lõikuse ajal, kasutab ajutist tööjõudu, muidu ainult valvurid. Koristatud vili kohe müüki. Vajalik ATK (valveteenistus, masinahoole jms). Levinud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. · Rantsod Suured loomakasvatusmajandid. Kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Vaja suuri karjamaid, odav toodang. Tuhandepealised karjad aastaringselt looduslikel karjamaadel, söödatagavarad ainult erandjuhtudeks. Karjased + hooajatöölised lammaste pügamiseks. Arenenud tõuaretus ja veterinaarteenindus. Levinud kuivas kliimas USA lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas, Uus- Meremaal. · Istandused
hinnatud kohalikud ärimehed. Samas mõjutab see veidi ettevõtte raamatupidamisväärtuse võrdlust teiste rõivatööstusfirmadega, nagu Baltika, sest müüginumbrid sisaldavad nii oma poodide jae-, kui ka frantsiisikauplustele tehtud hulgimüüki, kuid frantsiisikauplusi bilansis ei kajastata. Sihtturud Ettevõte tegutseb kas otse või läbi frantsiisipartnerite Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Moldovas, Kasahstanis, Usbekistanis, Kõrgõzstanis, Lätis, Aserbaidzaanis, Armeenias, Saksamaal, Gruusias, Sloveenias, Iraanis ja Eestis. Kui vaadata kogukäivet turgude lõikes, siis 56,9% käibest tuli Venemaalt, 27,6% Valgevenest, 5,8% Baltikumist, 5,3% Ukrainast ning 4,4% ülejäänud turgudelt. See näitab hästi, et ettevõte on leidnud oma nissi mitte Eesti ettevõtetele omaselt Läände-Euroopasse vaadates, vaid just endistele Nõukogude Liidu maadele keskendudes. Omanikud
maailmamerega. Peamiseks soolajärvedes lahustunud soolaks on naatriumkloriid. Soolajärvedeks peetakse enamasti kõiki järvi, mille soolsus ületab tavaliste järvede ja jõgede soolsuse. Mõnikord aga peetakse soolajärveks veekogu, mille soolade sisaldus on üle 3000 mg liitris. Üldjuhul on soolajärvede soolsus suurem kui mereveel (keskmiselt 3,6 %). Maailma neli suurimat soolajärve on Araali meri, Balkasi järv Kasahstanis, Suur Soolajärv (suurim läänepoolkeral), samuti loetakse siia kuuluvaks mõnikord ka väikeseks ookeaniks tituleeritud Kaspia merd. Merepinnatasemest kõige kõrgemal asub Namtso järv ning kõige madalamal Surnumeri, mida nimetatakse ka maailma soolaseimaiks järveks. Soolajärvede suur soolsus on põhjustatud äravoolu puudumisest. Meri ja soolajärved on soolased jõgede tõttu, mida peetakse mageda veega veekogudeks. Tegelikult sisaldab jõevesi
ajaloos · isikuvõimu kindlustamine 1957 vanameelsete (Molotov, Malenkov) vandenõu, mille Hrustsov tõrjus endise kaitseministri G. Zhukovi abiga · KP liidri ja MN ametikoha liitmine Hrustsovi kätte d) Majandus: · Hrustsovil puudus terviklik poliitika, juhtides majandust kampaanialikult oma äranägemist mööda · eelistati rasketööstust · pideva näljaohu tõttu uudismaade massiline harimine Kasahstanis ja Ida-Siberis 1954 61 · algul oli saak hea 1956 pool riigi teraviljast, kuid ei arvestatud laomajandust, ühendusteid jm. · eriti raske oli 1963.a. ikaldus, kui kullavarude arvel tuli USAst osta 14 milj. tonni teravilja · läbi kukkus ka maisi sundkasvatuskampaania · jäiga majandusmehhanismi detsentraliseerimine 1957 loodi Rahvamajandusnõukogud kui regionaalsed majanduse juhtimise keskused liiduvabariikidele teatud majandusautonoomia
1929 mais Rahvakomissaride Nõukogu määrus, selle kohta, kes on kulak inimene, kes kasutab palgatööjõudu ja masinaid. Samal kevadel keelati kulakuid kolhoosi võtta. 1930 partei ja valitsuse ühismäärus massilisest kollektiviseerimisest ja kulakute kui klassi likvideerimisest. 35% pidi igas piirkonnas leidma kulakuid. Plaani ületäitmise käigus kasvas protsent 1520%ni talupoegadest. Selle tulemuseks 193233 näljahäda (Ukrainas, PõhjaKaukaasias, LõunaUuralites, Kasahstanis) Näljahädale reageeriti 1932 sotsialistliku omandi kaitse seadusega, karistus kas 25. a või mahalaskmine. Ainult kolhoosi astunutele jäeti alles seemnevili. 1932 kehtestati passisüsteem, talupoegadele passe ei antud. Nälja ohvrite arvuks hinnati 710 miljonit. Industrialiseerimine Venemaal oli vaja tõusta samale tasemele lääne arenenud tööstusmaadega, et tagada kaitsevõime ja sõltumatus. Industrialiseerimine tuli läbi viia ainult siseriiklike vahenditega.
Varsanahast valmistatakse mantleid, jakke või kindaid. Varsanahka kasutatakse nahatööstuses kõige rohkem Mongoolias; piim. Hobusepiima kasutatakse värskelt, fermenteeritult (kumõss on 1-3% alkoholisisaldusega) ja piimapulbrina. Enamasti lüpstakse käsitsi, harva ka spetsiifilise lüpsimasinaga. Euroopas lüpstakse haflingi hobuseid; nõukogude raskeveohobuse keskmine piimatoodang ühe laktatsiooni jooksul on 3490 kg. Kalmõkkias Kasahstanis on asutatud isegi kumõssi-sanatoorium kopsuhaigetele; jõhvid. Hobuste saba- ja lakajõhve kasutatakse madratsite täitmiseks ning harjade ja luudade valmistamiseks. Selleks jõhvid pestakse, keedetakse, sorteeritakse ja värvitakse. Ühe luua valmistamiseks kulub umbes 100 g jõhve; veri. Hobuseid kasutatakse ka seerumite tootmiseks. Hobusele süstitakse surmav kogus mürki ning verre moodustuvatest antikehadest ekstrahheeritakse seerum;uriin. Tiine mära uriinist
laureaat, lüürik Nabi Hazri (1924), kes on kirjutanud poeemi ,,Õde päike", mis on pühendatud töökangelasele Sevil Kozievale, kes hukkus põllutööl, ning poeemi ,,Kaks Hasaari", mis on pühendatud naftatöölistele. Samaaegselt Hazriga ilmus kirjandusse poeet Bahtijar Vagabzade (1925), kelle poeesia on samuti lüüriline, ent kui Hazril on pearõhk looduse kujutamisel, siis Vagabzadel on mõtisklusel. Mehdi Hüssein (1909-1965) Sündis Kasahstanis. Lõpetas 1926 Bakuus Pedagoogilise Tehnikumi (1925 suunati tema isa tööle Bakuusse, Aserbaizaani Haridusekomisariaati). 1926 astus Aserbaizaani Riiklikku Ülikooli ajalooaosakonda, mille lõpetas 1930. Pärast ülikooli lõpetamist asus tõsisemalt tegelema kirjandusliku loominguga. 1937-38 õppis Moskva Riikliku Kinematograafiainstituudis. Pärastsõja aastail oli juba terves NSVL's tuntud kirjanik, NSVL Ülemnõukogu saadik, Aserbaidzaani Kirjanike Liidu esimees
annaabi.ee 
