Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mordvalased (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Mordvalased
Kes on mordvalased?
Mordva  keeli kõnelevad soome- ugri rahvad – ersad 
ja mokšad
Elavad Volga jõe keskjooksul, mokšad lääne ja 
ersad ida pool
2010a. seisuga elab Venemaal 744 237 
mordvalast, neist Mordva vabariigis 333 112 
inimest.
Ersad ja mokšad räägivad vastavalt  ersa  ja mokša 
keelt
Lähedased kultuurid, kutsutakse siiami kaksikuteks
„Ühe pea, kuid kahe suuga rahvas“
Asuala
Ersad elavad Mordva vabariigi idaosas (Samaara, Nižni, Orenburgi, 
Novgorodi, Uljanovski oblastites)
Mokšad elavad Mordva lõuna- ja lääneosas, Pensa ja Saratovi 
oblastites
Mordva vabariigi pealinnaks on Saransk (Saran Oš, Saranskoi)
Arvukus
Tänapäeva ühed suurimad soome-ugri rahvad
Venemaal elavate rahvaste hulgas arvuliselt 8. kohal.
2002. aasta rahvaloendusel oli mordvalasi 843 350,  84 407 neist ersad, 49 624 
mokšad, ülejäänud lihtsalt mordvalased
Mordva vabariigis moodustavad põlisrahvad kolmandiku elanikkonnast.
Väljaspool Venemaad on mordvalasi palju Kasahstanis (30 000), Ukrainas (19 000) 
ja Usbekistanis (12 000)
Keeled
Ersa ja mokša keel kuuluvad koos mari keelega soome-ugri keelte 
volga rühma.
Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid  juba varajasel 
keskajal.
Ersa ja mokša keel on sama lähedased kui eesti ja soome keel.
Mokšade keeles ja välimuses on pärsia mõjutusi, ersade keel ja välimus 
on lähedasem Läänemere rahvastele.
Ersa ja mokša kirjakeel hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul
Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal
Vastavalt Mordva vabariigi põhiseadusele on riigikeeled vene, ersa ja 
mokša keel
Mokša ja ersa keele staatus on formaalsus – avalikus elus ega 
hariduses neil erilist kaalu pole
Tänapäev
Nõukogude Liidu  lagunemine tõi teatava rahvusliku taassünni ka mordvalaste 
juures.
1991. aastal loodi Mordva ülikooli juures ühing Vaigel (Hääl).
1992. aasta märtsis tuli Saranskis kokku esimene Ersa ja Mokša Rahvaste 
Kongress
1993. aastal tekkisid eraldi ersa  organisatsioonid  Erzjan’ Mastor ja Erzjava.
1994. aastal kuulutati Mordva  ANSV  vabariigiks.
Uskumused
Valdavaks usuks  õigeusk
Vähesel määral ka vanausulisi
20. sajandi lõpus levis ateism
Mitmesugused uususundid
Riietus
Paksemad üleriided kalevist  kuued  ja kasukad
Talvised rõivad – seljalt kurrutatud lambanahksed 
kasukad
Pildil: kasukas or, vatimantel nankakoos laia 
vööga gushak,  jalas  vildid tjoplõ
Sügisene riietus: vatijopp pal'tok
Tänapäeval ei kasutata enam traditsioonilist 
kodukootud üleriiet
Ostetud või õmbleja juures tehtud mantel .

Document Outline

  • Mordvalased
  • Kes on mordvalased?
  • Asuala
  • Arvukus
  • Keeled
  • Tänapäev
  • Uskumused
  • Riietus
Vasakule Paremale
Mordvalased #1 Mordvalased #2 Mordvalased #3 Mordvalased #4 Mordvalased #5 Mordvalased #6 Mordvalased #7 Mordvalased #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helena95 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun