Volga keeled

Nõmmik, Sandra

Volga keeled (1)

Keskkool - Eesti keel - Eesti keel

5 VÄGA HEA

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
Sandra Nõmmik
10õA
Volga keeled
Referaat
Juhendaja : Reet Sai
Pärnu 2010

Sisukord

1 Sisukord 2
2 Sissejuhatus 3
3 Volga keeled 4
4 Mari keel 5
4.1 Nimetused 5
4.2 Asuala 5
4.3 Keel 5
5 Mordva keel 7
5.1 Nimetused 7
5.2 Asuala 7
5.3 Keel 7
6 Kokkuvõte 9
7 Kasutatud allikad 10

Sissejuhatus

Järgnevas referaadis kirjutan ma volga keeltest. Sellest kus need asuvad, palju keele kõnelejaid on ja ajalugu. Kasutatud allikas on Eesti Rahva Muuseumi kodulehekülg.

Volga keeled

Volga allrühm jaguneb kaheks: mari keeleks ja mordva keelteks, mis paiknevad Volga jõe kallastel udmuritide asulast edela suunas.

Mari keel

Nimetused

Enesenimetus mari tähendab ’inimene’ või ’(abielu)mees’. Varem nimetati marisid tšeremissideks. Venekeelne etnonüüm tšeremis on ilmselt tuletatud tšuvaši sõnast sarmys (sarmas), mille tähendus on ebaselge. Kergelt halvustava varjundiga nimetusest “tšeremiss” loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini.

Asuala

Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid), aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baškiiria kirdeosas ( idamarid ). Marimaa on üsna metsane (domineerivad männikud) ja veterohke. Põllumajanduseks sobivamad maad Marimaa kirdeosas ja Volga paremal kaldal on valdavalt üles haritud. Ka idamaride asuala on põllumajanduspiirkond.
Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (Mari El, 23 200 km²), mille pealinn on Joškar-Ola (mari k ’punane linn’, tsaariajal Tsarevokokšaisk).

Keel

Mari keel kuulub soome- ugri keelte volga rühma ning selle lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva ( ersa ja mokša) keelt. Mari keel jaotub kolmeks üpris erinevaks murdeks (niidu-, mäe- ja idamari), mis omakorda jaotuvad veel terveks reaks alamurreteks. Niidu- ja idamari murded on teineteisele lähemal, sest idamarid hargnesid niidumaridest alles 17.-18. sajandil. 1989. aasta seisuga oli maride emakeelsus 81,9%.4 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaa maride emakeelsus 76,8%.5
Maridel on kaks kirjakeelt (niidu- ja mäemari), mille juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Ametlikult kehtestati kaks standardiseeritud kirjakeelt 1937 toimunud keeleteaduslikul konverentsil . Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal, vene keeles puuduvate häälikute tarvis on lisatud mõned tähed.
Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt – niidumari, mäemari ja vene keel. Kahe mari kirjakeele olemasolu on keelesituatsiooni komplitseerinud ning andnud teatud trumbid kätte vene keele eest seisjaile. Võrreldes teiste idapoolsete soome-ugri vabariikidega, on mari keele positsioonid kohalikus ühiskondlikus elus siiski suhteliselt head. Marimaal on isegi marikeelseid koole (eelkõige algkoolid), probleeme on aga olnud marikeelsete õpikutega.

Mordva keel

Nimetused

Venekeelset etnonüümi mordva on kasutatud kahe etnilise rühma – ersade ja mokšade ühisnimetusena. Vene keele vahendusel on see pruuk levinud ka teistesse keeltesse. Ersad ja mokšad ise on end tavaliselt nimetanud vastavalt kas ersadeks ( erza , erzä) või mokšadeks (mokša, mokšk) ning alles nõukogude ajal hakkas osa neist end ametliku keelekasutuse mõjul mordvalasteks kutsuma. Alates nõukogude aja lõpust on vanad endanimetusederza ja mokša taas laiemalt kasutusele tulnud ning mokšad ja eriti ersad võivad solvuda, kui neid mordvalasteks nimetada. Samas nimetab enamik ersadest ja mokšadest end jätkuvalt mordvalasteks.
Kõigi nende rahvanimetuste etümoloogia on ebaselge. Etnonüüm “mordva” on ilmselt tagasiviidav 6. sajandisse, mil seda kasutas idagooti ajaloolane Jordanes (kujul mordens). Nimetust erza on seostatud linnanimedega Rjazan jaArzamass. Sõna mokša tundub olevat ühenduses venekeelse hüdronüümigaMokša, ent mokšad ise kutsuvad seda Oka lisajõge lihtsalt Jov ’jõgi’.

Asuala

Mordvalased elavad üsna laialipillutult kogu Kesk-Volgamaal ja Uraalis, aga ka Siberis , Kasahstanis ja mujal. Nende asuala, mis kunagi oli kaetud tammemetsadega, lõunas aga ulatus metsasteppi, on tänaseks valdavalt põllustatud. Vene Föderatsiooni kooseisus on mordvalastel oma vabariik (26 200 km²), mille pealinn on Saransk.

Keel

Mordva keeled (ersa ja mokša) kuuluvad soome-ugri keelte volga rühma. Lähimaks elavaks sugulaskeeleks peetakse mari keelt. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varasel keskajal. Erinevused ersa ja mokša keele vahel on väidetavalt umbes sama suured kui põhja- ja lõunaeesti murrete vahel enne ühtse kirjekeele tekkimist.4 Automaatne arusaamine üksteisest pole võimalik, ent ühine kirjakeel peaks hea tahtmise korral tehtav olema. 1989. aasta seisuga oli mordvalaste emakeelsus 69%.52002. aasta andmetel oli Venemaa mordvalaste emakeelsus 67,3%.6 Ersa ja mokša keele osakaal mordva keelte kõnelejaskonnas jääb ebaselgeks, sest paljud peavad oma emakeeleks mordva keelt. Üldiselt arvatakse, et umbes 1/3 mordvalastest on mokša ja 2/3 ersa juurtega (vt ENE, 5. kd, 1973).
Ersa ja mokša kirjekeel hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ametliku standardiseeritud kirjakeeleni jõuti ersa keele puhul 1925 ja mokša keele puhul 1933. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal.
Vastavalt Mordva Vabariigi põhiseadusele (1995) on riigikeeli kolm – vene, ersa ja mokša. Viimaste ametlik staatus on siiski puhtformaalne ning tegelikult pole neil avalikus elus ega hariduses erilist kaalu. Telesaateid on mordva keeltes paar tundi nädalas, raadiosaateid u 15 minutit päevas.

Kokkuvõte

Ma sain teada, et Marid asuvad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal. Mari keelel on kolm erinevat murret: niidu-, mäe- ja idamari, millel on veel oma korda algmurded. Maridel on ka kaks kirjakeelt: niidu- ja mäemari.
Mordva keelest sain teada, et mordvalased elavad üsna laialipillutult kogu Kesk-Volgamaa ja Uraalis ja ka mujal. Mordva keel jaguneb veel kaheks keeleks: ersa ja mokša keeleks. Mordva Vabariigis on kolm riigikeelt: vene, ersa ja mokša.

Kasutatud allikad

http://www.erm.ee/?node=637
http://www.erm.ee/?node=638
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sandra Nõmmik Õppematerjali autor

referaat

volga keel mari keel mordva keel

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Marid

Marid Nimetused Marid ehk marilased on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul. Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks aga kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid) , aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid) .

Kultuur

docx

Eesti sugulasrahvad

Varem nimetati marisid tseremissideks. Venekeelne etnonüüm tseremis on ilmselt tuletatud tsuvasi sõnast sarmys (sarmas), mille tähendus on ebaselge. Kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid), aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid). Marimaa on üsna metsane (domineerivad männikud) ja veterohke. Põllumajanduseks sobivamad maad Marimaa kirdeosas ja Volga paremal kaldal on valdavalt üles haritud. Ka idamaride asuala on põllumajanduspiirkond. Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (Mari El, 23 200 km²), mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk). Arvukus 2002

Geograafia

pptx

Mordvalased

Mordvalased Kes on mordvalased? Mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad ersad ja moksad Elavad Volga jõe keskjooksul, moksad lääne ja ersad ida pool 2010a. seisuga elab Venemaal 744 237 mordvalast, neist Mordva vabariigis 333 112 inimest. Ersad ja moksad räägivad vastavalt ersa ja moksa keelt Lähedased kultuurid, kutsutakse siiami kaksikuteks ,,Ühe pea, kuid kahe suuga rahvas" Asuala Ersad elavad Mordva vabariigi idaosas (Samaara, Nizni, Orenburgi, Novgorodi, Uljanovski oblastites) Moksad elavad Mordva lõuna- ja lääneosas, Pensa ja Saratovi oblastites

Eesti keel

docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu

Kultuurid ja tavad

Kommentaarid (1)

Tiku1: Väga kasulik

19:43 06-09-2010

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk