ALUMIINIUM (0)

ALUMIINIUM ( Al )
Esmalt kasutati alumiiniumi meditsiinis antiik Roomas ja Kreekas .
Alumiinium on hõbevalge läikiv metall . Ta kuulub kergete metallide hulka ja sulab 660C juures . Alumiinium on plastiline ja töödeldav : teda venitatakse traadiks ja valtsitakse lehtedeks . Hea elektrijuhtivuse tõttu valmistatakse temast elektrijuhtmeid , hea peegeldusvõime tõttu kasutatakse alumiiniumi peeglite valmistamisel. Samuti rakendatakse alumiiniumi ja tema sulameid laialdaselt auto- ja lennukitööstuses. Seal kasutatakse Duralumiiniumi(95% alumiiniumi , ülejäänud Cu , Mg , Mn ), sest see on tugev , kerge ja korrosioonikindel sulam , mis mehaaniliste näitajate poolest sarnaneb terasega.
Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine , küll aga on ta sulamina hapniku ja räni järel kolmandal kohal , metallidest esimesel kohal (moodustab 8,8% maakoore massist ) ta kuulub ainult ühendite koostisisse.
Tähtsaimad alumiiniumi sisaldavad mineraalid on boksiit , kaoliniit , korund , krüoliit ja nefeliin. Alumiiniumimaake leidub endises NSV liidus ( Baskiirias , Kasahstanis , Uuralis ) Jugoslaavias , Ungaris . Ehkki alumiiniumi on looduses palju , kuulus ta 19.saj. lõpuni haruldaste metallide hulka .
Kasutatud kirjandus : ENE 1 , H.Kariku „Üldine Keemia“
Tina (Sn)
Tina on diamagnetiline metall , see tähendab seda ,et metall ei tõmbu magneti külge, isegi tõukub sellest eemale. Harilik tina on hõbevalge läikiv plastiline kergesti töödeldav pehme metall. Tinapulga painutamisel võib kuulda ( kristallide nihkumisest põhjustatud ) iseloomulikku kriginat seepärast on ta kergesti äratuntav.
Looduses leidub tina ühendeina , tähtsaimad mineraalid on kassiteriit ja tanniin. Tina toodetakse tinadioksiidi redutseerides või sooli elektrolüüsides. Tina kasutatakse sulamikomponendina koos vase (pronks ) , plii (joodised ) ja antimoniga (laagrimetallid , babiit ). Tina plastilisuse tõttu on temast toodetud toiduainete pakkimiseks fooliumi. Tina pole mürgine , seepärast võib tinutatud nõudes säilitada toiduaineid . Umbes 50% tina maailmatoodangust kulub raudpleki tinutamiseks , sellest valmistatakse konservipurke . Tinaühendeid rakendatakse värvipigmendina (tinavalge , kassikuld ) , keraamikatööstuses , tekstiilriide viimistlemisel , orgaanilises sünteesis. Tina oli inimkonnale tuntud juba 4000 a. e.Kr. Tina on üks esimesi inimesele tuntuks saanud metalle . Avastajat ning kasutusele võtjat ei teata. Vanimateks leidudeks peetakse tinasõrmust ja pudelit, mis tulid välja 18. dünastia vaaraode püramiidi hauapanustest. Kuni 12. Saj. oli inglismaa ainus riik euroopas, kus tina kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist , muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tol ajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogemata sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Eestis valatakse tina aastavahetusel , see pidi head õnne tooma .
Kasutatud kirjandus : „EE 9“ ; H.Karik ;„ Üldine Keemia“ , www.annaabi.com