Liitium (0)

1 Hindamata

Liitium
Üldine/aatomi ehitus
Lühend: Li
Aatominumber : 3
Aatommass : 6,941
Kuuluvus: leelismetallid
Elektronskeem: + 3| 2)1)
Elektronide arv: 3
Prootonite arv: 3
Neutronide arv: 4
Füüsikalised omadused
Liitium – see hõbevalge/hallika värvusega suhteliselt pehme leelismetall on kõige väiksema tihedusega metall üldse. Tema tihedus on 0,535 g/cm³, mis teeb liitiumist ka kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke aine. Olles erakordselt kerge metall on ta viis korda kergem kui alumiinium ning kaks korda kergem kui vesi. Sellepärast on liitium võimeline ujuma isegi petrooleumis. Tema sulamistemperatuur on 180,54 °C ning keemistemperatuur 1342 °C. Agregaatolek tavatingimustel on tahke. Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium väiksema tihedusega ning kõrgema sulamistemperatuuriga .
Keemilised omadused
Keemiliselt on liitium väga aktiivne (teistest leelismetallidest on liitium vähemaktiivsem). Oksiidi tüüp on tugevaluseline. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Ka liitiumi soolad on vähempüsivamad kui muudel leelismetallidel. Liitiumi oksüdatsiooniaste on kõikides ühendites 1.
Avastamine
B J. A. Arfvedson 12.01.1792 – 28. 10. 1841
rasiillane José Bonifácio de Andrada e Silva avastas 18. sajandil esimese mineraali, mis sisaldas liitiumi. Selleks oli petaliit (LiAlSi4O10). Tõeliselt liitiumi olemasolu suudeti kindlaks teha alles 1817. aastal rootslase Johann August Arfvedsoni poolt Rootsis Stockholmis. Aastal 1818 avastati liitiumsoolade omadus muuta põlemisel leek punaseks ning ka samal aastal eraldasid liitiumi lihtainena teadlased Sir Humphry Davy ja William Thomas Brande ajaloos esimest korda. Nad kasutasid selleks elektrolüüsi. Liitiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast lithos, mis tähendab kivi.
Saamine/kasutamine
Liitiumit lihtainena toodetakse LiCl või LiOH elektrolüüsil. Liitium on suhteliselt hajutatud element ning teda ei leidu eriti vabal kujul looduses. Enamus liitiumi saadakse mineraalidest või meresoolast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Kagu-Aafrikas, Kasahstanis ja Kesk-Aasias. Liitiumit kasutatakse soojusülekandeaparaatides, telefonide ja fotoaparaatide patareides, lennukiehituses kasutatavates sulamites ning samuti ka raketikütuses. Liitiumi kasutatakse veel metallurgias. Selle väheste lisandite lisamine n vasele, muudab vase kvaliteeti märgatavalt paremaks. Samuti muudab liitium teiste metalli vastupanuvõimet suuremaks ja püsivamaks hapete ja leeliste suhtes. Liitiumkarbonaat tasakaalustab meeleoluhäireid. Jaapani teadlaste uurimuste kohaselt vähendab liitiumi sisaldus joogivees enesetappude riski.
Kasutatud allikad :

http://et.wikipedia.org/wiki/Liitiu m

http://en.wikipedia.org/wiki/Lithiu m

http://web.zone.ee/chemistry/Li.ht m

http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/liitium.ht m

http://www.minut.ee/article.pl?sid=09/05/02/2153206

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 27 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vendik Õppematerjali autor

referaat liitiumist - füüsikalised, keemilised omadused jne, avastamine, kasutusalad jne.

keemia liitium referaat aine aatom

Sarnased õppematerjalid

docx

Liitium

Tallinna Arte Gümnaasium Liitium Koostaja : Maris Lallo 2010 Sisukord 1.Üldinfo 2.Omadused 3.Ajalugu 4.Liitiumi aspektid ja ravi 5.Liitiumi kasutamine 6.Liitiumi omadused 7.Kasutatud kirjandus Liitium Li metall Liitium Aatomnumber: 3 Aatommass: 6,947 Klassifikatsioon: leelismetallid, s- elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s1 · Elektronskeem: +3|2)1)

rekursiooni- ja keerukusteooria

doc

Liitium

Tartu Kivilinna Gümnaasium Liitium Koostas: Juhendaja: Tartu 2009 Sissejuhatus Liitium on keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Looduses on liitiumi suhteliselt palju, ta moodustab 0,02% maakoore aatomite üldhulgast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.-s, Kagu-Aafrikas, Kasahstanis ja Kesk-Aasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperaturril 180°C. Ta on kõrge väiksema tihedusega metall ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³

Keemia

doc

Liitium

Liitium Liitium on hõb e v al g e ja erak ord s e lt kerg e m etal, mis sulab temp e r aturril 180°C. Ta on kõrge väiksema tihedusega metal ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiid. Erinevalt

Keemia

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia