Kosmosekatsed ja Kuu (0)

Esimesed kosmosekatsed-
ja Kuu
                             
 
 
Kosmoselaevad
➢ Esimesena saadeti kosmosesse  Sputnik  1, mis 
kuulus Nõukogude Liidule (4. oktoober 1957 a.)
➢ Sputnik 2, oli teine  kosmoselaev  Maa orbiidil, 
mis lennutas Maa orbiidile Laika ( novembris 
1957 a.)
➢ Esimese inimesena  viibis  kosmoses J uri  Gagarin , 
Nõukogude  kosmonaut  (12.aprill 1961).
➢ Kuud külastas esimesena USA  astronaut  Neil 
Amstrong ,  Apollo  11 missioonis. 
 
 
Ajalugu
➢ 12
1 .
2 a
. p
a r
p ill 
r 1
ill  9
1 6
9 1
6   Juri  Gagarinist saab esimene inimene kosmoses 
ja esimene inimene, kes on lennanud orbiidil ümber Maa.
➢ 5.
5 m
. a
m i 
a 1
i  9
1 6
9 1
6  Alan Shepardist saab esimene
 ameeriklane kosmoses. 
➢ 20
2 .
0  
. v
  e
v e
e b
e r
b  
r 1
  9
1 6
9 2
6  
2  
  John Glennist saab esimene
 ameeriklane, 
kes on lennanud orbiidil ümber Maa.
➢ 19
1 6
9 3
6 .
3  
. ju
  u
ju n
u is
n  
is  Valentina  Tereškova, 
esimene naine kosmoses, kes tegi „Vostok 6“  pardal
 48 tiiru ümber Maa.
 
 
Esimene katse
➢ Nii Nõukogude Liit kui ka Ameerika Ühendriigid valmistusid 
1961.aastal esimest inimest kosmosesse  saatma .
➢ Kõige esimene oli J uri Gagarin
 (Nõukogude kosmonaut), 
ta tegi ühe tiiru ümber Maa 
ning maandus Maale tervena.
➢ Lend sooritati kosmoselaeva „Vostok 1“- ga.
➢ Lend kestis kokku 108 minutit, mis käivitas
 võidujooksu kahe riigi vahel. See kestis peaaegu 
kümme aastat ja kulmineerus inimese maandumisega Kuul. 
 
 
 Gagarini kosmoselend
➢ Kosmoselaev „Vastok“ I startis 12.aprill 1961 kell 9:07  Moskva  aja järgi, 
Baikonuri kosmodroomilt.
➢ Laev tegi ühe tiiru ümber Maa ning 
viis lennu lõpule 108. minutil 
kell 10.55:34, 
üks sekund enne plaanitut.
➢  Pidurdussüsteemi rikke tõttu ei 
maandunud laskumisaparaat
 Gagariniga
 mitte kavandatud piirkonnas
 110 km kaugusel Stalingradist, vaid Saratovi oblastis  Engelsi  linna lähedal.
 
 
Vastuvõtt Maal
➢ Maandudes võttis üks grupp sõjaväelasi  valve  alla laskumisaparaadi, 
teine grupp viis Gagarini väeosa asukohta. 
➢  Vahepeal  lendas Engelsi lennubaasist välja helikopter Mi-4, mille 
ülesandeks oli leida Gagarin ja teda peale võtta. Nemad avastasidki 
esimestena laskumisaparaadi, kuid Gagarinit juures ei olnud, olukorda 
selgitasid kohalikud elanikud.
➢ Teel nähti helikopterilt veoautot,  millelt  Gagarin kätega vehkis. 
➢ Engelsi lennuväljal Gagarinit juba oodati, helikopteri trapi juures oli 
kogu baasi  juhtkond . 
➢  Kolme tunni jooksul, kuni seati sisse sidet  Moskvaga , andis Gagarin 
intervjuusid ja lasi end pildistada.
➢ Õhtul kaeti pidulaud ja tähistati Gagarini õnnestunud kosmoselendu.
 
 
Mälestuste jäädvustamine: 
➢ J uri Gagarini nime kannavad Kuu tagaküljel 
olev kraater ja  asteroid  1772 Gagarin.
➢ Tema nime on saanud  uurimislaev .
➢ 14. juulil 2001. aasta avati Suurbritannias 
Gagarini mälestusmärk.
➢  https://www.youtube.com/watch?v=rKjNOj8KAvM
(Laulu on kirjutanud Heikki Salo)
 
 
 Baikonuri kosmodroom
(Bajkongõri kosmodroom)
➢ Maailma suurim raketistardipaik Kasahstanis. (pindala 6717 km²).
➢ Kosmodroomi hakati ehitama 12.01.1995 aastal.
➢ Kosmodroomil asub 9 raketistardikompleksi, 4 mandritevaheliste 
ballistiliste  rakettide  stardiseadet, 11 montaaži-katsekorpust, seal 
töötab 500 Venemaa sõjaväelast.
➢  Sealt startisid 1957 esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1, 1961 
esimene mehitatud lend Juri Gagariniga pardal ning paljud 
kosmoseraketid ja - aparaadid .
 
 
Elu kosmoses
➢
Kosmoses ei ole raskust tunda ja niiviisi ei oma ei astronaut ega ükski asi 
kosmoselaevas üldse kaalu.
➢
Kõik vajalikud tegevused peavad jätkuma (söömine,  magamine , töötamine jne.), need 
toimuvad kaaluta olekus.
➢
Kosmoselaeva sees on õhku hingamiseks, väike ruum söömiseks ja puhkamiseks, ning 
tualett .
➢
Pesemisel ja WC  kasutamisel  kasutatakse sururõhku, sest kosmoses vesi ei voola.
➢
Õhu saamine:  "kasutatud" õhk puhastatakse filtrite abil ja hoitakse seda kogu aeg 
puhtana.
➢
Kosmoselaevas on rõhk  samasugune  nagu maal.
https://www.youtube.com/watch?v=DE1IPiWs-Lg 
 
 
 
➢
Astronaudid töötavad eraldi siseruumis, aga võivad minna ka  laevast  välja 
ülesandeid täitma.
➢
 Iga käik kosmoselaevast välja, nõuab kaitsvat kosmoseülikonda ehk 
skafandrit.
➢
Avakosmoses on astronaudid julgestusnööriga kinnitatud, et takistada 
eemaleujumist. 
➢
Teisel juhul kannavad nad manööverdamisseadet, milleks on  seljakott  
liikumist ja selle suunda reguleerida võimaldavate tõukerakettidega.
➢
Kosmoses saab töötada edukamalt kui maal- NT: sulavad kaks metalli 
kosmoses kokku ühtlasemalt; seal saab valmistada ülipuhtaid kristalle, 
mida kasutatakse arvutites; ravimite tootmine, mille valmistamine Maal 
oleks võimatu.
 
 
Kosmosehaigus
➢ Haigus, mis on tingitud kaalutlusest, merehaigusele väga 
sarnane, kuid veelgi ägedam.
➢ Iiveldusele ja oksendamisele kaasnevad  peavalud , uimasus ja 
väsimus. Need sümptoomid kujunevad välja tundidega.
➢ Haigus mõjub kahjulikult kõrvas asuvale tasakaaluelundile.
➢ Näiteks on seda põdenud vene kosmonaut German  Titov .
 
 
Mõju inimesele
➢ Muutub välimus: p
  e
p a
e  
a lä
  h
lä e
h b
e  
b ü
  m
ü m
m a
m r
a g
r u
g s
u e
s k
e s
k - 
kosmonaudi  pähe vajub rohkem verd, kuna 
gravitatsioon puudub; pik
p e
ik m
e a
m k
a s
k  
s m
  u
m u
u t
u u
t m
u in
m e
in -
e   ilma 
gravitatsioonita ei tõmbu lülisammas. kokku; 
liha
lih s
a e
s d
e  
d n
  õ
n r
õ g
r e
g n
e e
n v
e a
v d
a -
d   pole vaja teha rasket tööd 
kõndimise ja muidu liigutamisega.
● 1 kuu jagu kahjustust võtab aega taastamiseks 
umbes aasta jagu Maa peal viibimist, et taastada 
luu normaalne mass, tihedus ja ainevahetus. 
 
 
Gemini  ja Apollo 
programmid
➢ Apollo programm oli  NASA  kosmoselendude programm aastatel 1961–1975, 
mille käigus sooritati kuus mehitatud lendu  Kuule , 
President  oli John F. Kennedy.
➢ Apollo on siiani ainuke programm,
 mille raames on inimene lennanud 
Maa orbiidist kaugemale.
➢ Gemeni oli USA kosmoseaparaatide seeria. 
( pikemad  lennud; avakosmoses viibimine; 
liikumistee muutmine; kahekohaline).
➢ Nende lendude käigus tehtud
 edusammud sillutasid teed „Apollo“ lendudele.
 
 
Kuu
➢ Kuu on meie kõige lähim  taevakeha  (keskmiselt 384 400 km 
kaugusel).
➢ Raskusjõud Kuu pinnal on maisest kuus korda väiksem, seega 
iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal.
➢ Kuul puudub märkimisväärne atmosfäär, märkimisväärne, sest 
mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul.
➢ Terves ulatuses nägid inimesed Kuu tagakülge aga alles 1959. 
aastal, kui nõukogude automaatjaam " Luna  3" edastas sellest 
pärast möödalendu esimesed, paraku küll üsna udused fotod. 
 
 
Kuu pind
➢ Kuu pind on kaetud pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse 
regoliidiks..
➢ Arvatakse, et astronautide poolt Kuu pinnale jäetud jalajäljed säilivad 
seal  miljoneid  aastaid.
➢ Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis  temperatuure  
ühtlustaks ja  kontrastid  on selles osas väga suured. 
➢ Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese 
tõusu langeb aga -180°C. 
➢ Kuu pinnakihi halva  soojusjuhtivuse  tõttu on sügavamal kui üks 
meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab 
temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu.
 
 
Apollo 11
➢ Esimese mehitatud maandumise Kuule 
sooritasid 19
1 6
9 9
6 .
9 a
. .
a j.uu
u l
u is kosmoselaeva „Apollo 
11“ astronaudid. Laeva pardal oli kolm 
astronauti- Neil Amstrong; 
Edwin  Aldrin 
Michael Collins.
 
 
Kõndimine Kuu pinnal
➢ Edukas start ning kolme päeva pärast jõudis kosmoselaev 
Kuu juurde, asudes orbiidile ümber Kuu.
➢ Kuu mooduli maandumisepaigaks 
oli Mare Tranquillitatis
 (vaikuse meri).
➢ Esimese inimesena astus
 Kuu pinnal Neil Amstrong.
➢ Kuu pinnal viibiti üle kahe
 tunni- koguti kivimeid; pinnaseproovide
 
 
 võtmine; katsete läbiviimine kohapeal.
 
 
                     Tänan kuulamast !
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19