Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rohtlad-kliima-taimestik (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas muutub rohtlate kliima liikudes rannikuäärsematelt aladelt sisemaa suunas?
  • Miks ei kasva rohtla aladel metsi?
  • Mis ala paikneb rohtlavööndi ja metsavööndi vahel?
  • Mised taimed on rohtla aladel valitsevad?
  • Millised on rohtlataimede kohastumused põua ja külmadega toime tulekuks?
  • Milline on peamine taimekasvu periood rohtlas?
  • Millised meil kasvavatest taimedest on pärit nendelt aladelt?
  • Mis on juhtunud rohtlaaladel elanud piisonite ja antiloopidega?
  • Mis on juhtunud looduslike preeriatega?
  • Miks nimetatakse rohtlavööndit vahel maailma "viljaaidaks"?
  • Mis põhjustel on teravilja saagikus rohtlavööndis tavaliselt väga kõrge?
  • Kuidas mõjutab aastane sademeterezhiim teraviljasaaki?

ROHTLAD


Ava lehekülg www.geo.ut.ee/ kooligeo /loodus/index.htm
Loe läbi tutvustav osa loodusvööndite kohta. Täida lüngad, vasta küsimustele.
Vali vasakult ROHTLAD . Selles tunnis keskendume parasvöötme ja lähistroopilistele rohumaadele.
  • Nimeta rohtlaid iseloomustavad suurused.
  • kliima enamasti parasniiske
  • sademeid 300 – 600 mm/a ja suved on põuased
  • taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad
  • üsna liigirikas , palju on närilisi ja putukaid
  • suurte sajuhoogudega võivad tekkida uhtorud (Põhja-Ameerikas badlands) ja maa muutub kasutuskõlbmatuks
    Kopeeri töölehele rohtlaalade paiknemise kaart ja leia internetist paar pilti rohtlate üldilmest.

    KLIIMA


  • Kuidas muutub rohtlate kliima liikudes rannikuäärsematelt aladelt sisemaa suunas?
  • Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused.
  • Uuri kliimadiagramme. Millised on kõrgeimad ja madalaimad keskmised temperatuurid mis võivad rohtlas esineda?
    20 kraadi- Mongoolias
    30 kraadi- USA-s ja Kasahstanis

    TAIMED


  • Miks ei kasva rohtla aladel metsi?
    Nii troopiliste kui ka parasvöötme rohtlates on oluline koht tulekahjudel. See takistab metsastumist.
    Rohumaad ümbritsevad kõrbeid ja on niiskustasemelt poolkõrbetest järgmisel astmel, kuid niiskuse hulk pole metsade levikuks piisav.  Seepärast on seal valdavad kuivalembesed taimed ja vähesed puud.
    Mis ala paikneb rohtlavööndi ja metsavööndi vahel?
    Metsastepp
  • Mised taimed on rohtla aladel valitsevad?
    Nagu nimetuski ütleb on rohtlates valitsevad rohttaimed . Rohtlates kasvab palju erinevaid stepirohtusid, aruheinasid. Teistest taimedest võib siin leida veel nurmenukke, palderjani , iiriseid, metsikuid tulpe, pujusid ja ka kaktusi.
  • Millised on rohtlataimede kohastumused põua ja külmadega toime tulekuks?
    Põudade ja külmadega kohastumiseks on mitmetel liikidel maa-alused mugulad, kuhu varutakse toitaineid, et varakevadel kiiresti kasvama ja õitsema hakata.
  • Milline on peamine taimekasvu periood rohtlas?
    Taimekasvuperiood on põhiliselt kevadel ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad.
  • Millised meil kasvavatest taimedest on pärit nendelt aladelt?
    Meil kasvavatest taimedest on sealt pärit krookused, tulbid, hüatsindid, meelespead…

    LOOMAD

    Mine lingile http://mbgnet.mobot.org/sets/taiga/ ) ja vali grasslands (rohtlad), vali vasakult grasslands animals
  • Leia sealsete loomanäidete hulgast need loomad ja linnud , kes elavad parasvöötme rohtlates. Kopeeri nende loomade pildid, nimed ja levikukaardid oma töölehele.
    Bison
    Black -footed Ferret
    Black- tailed Prairie Dog
    Pronghorn
  • Mis on juhtunud rohtlaaladel elanud piisonite ja antiloopidega?
    Although there were once millions of bison roaming the North American grasslands, wholesale slaughter by the early European settlers brought them almost to extinction by the beginning of the twentieth century. Since then, due largely to the efforts of the American Bison Society, herds have steadily been built up in reserves, where they live in a semiwild state, and it is estimated that there are now some 20,000 animals. 
  • Vali vasakult menüüst What are Grasslands like. Mis on juhtunud looduslike preeriatega?
    Grasslands receive about 10 to 30 inches of rain per year . If they received more rain, the grasslands would become a forest. If they received less, they would become a desert . Grasslands are often located between deserts and forests .

  • Viljakate muldade tõttu on rohtlad praeguseks enamasti üles haritud.
    Sajandeid tagasi elatuti neil aladel peamiselt küttimisest, hiljem hakati pidama kariloomi ja veel hiljem teravilja kasvatama.
    Rohtlavööndit nimetatakse tänapäeval maailma viljaaidaks, kuna just siin kasvatatakse suur osa maailma teraviljast.
    Mais
    Niiskemates piirkondades on hiiglasuurtele aladele külvatud mais, kuivematesse piirkondadesse nisu.
    Tavaliselt on ulatuslikud rohtlad oma reljeefilt üsna tasased , mis loob head eeldused põllutöömasinate kasutamiseks.
    Sellistel suurtel põldudel on teravilja tootmine üldiselt kõrgelt mehhaniseeritud  ja maa saagikus väga kõrge.
    Nisu
    Teraviljakasvatus rohtlates sõltub suuresti sademeterezhiimist, mis võib aga eri aastatel olla üsna erinev. Ikaldusastad vahelduvad väga heade ja saagiküllaste aastatega.
    Teistest kultuurtaimedest kasvatatakse rohtlates päevalille, sojauba ,  rapsi, suhkrupeeti, arbuuse ja meloneid.
    Miks nimetatakse rohtlavööndit vahel maailma "viljaaidaks"?
    Kuna tema viljakate muldade tõttu kasvatatakse seal palju vilju.
    Mis põhjustel on teravilja saagikus rohtlavööndis tavaliselt väga kõrge?
    Sest seal on viljakad mullad .
    Kuidas mõjutab aastane sademeterezhiim teraviljasaaki?
    Hästi, sest siis vaavad nad rohkem vett juua, toitaineid.
  • Rohtlad-kliima-taimestik #1 Rohtlad-kliima-taimestik #2 Rohtlad-kliima-taimestik #3 Rohtlad-kliima-taimestik #4 Rohtlad-kliima-taimestik #5
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor meeli pipar Õppematerjali autor
    Rohtlad-kliima-taimestik

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Loodusvööndid
    10
    docx

    Loodusvööndid

    Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivd suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. · Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja eannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused. Ekvatoriaalne Vihmamets. · Ekvaatorilägedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu ­Aasias. · Iseloomustavad suurusi: 1. Kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); 3. Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. Taime ja loomaliike kõige rohkem; 5. Paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune.

    Geograafia
    Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes
    14
    docx

    Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes

    Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA ..................

    Geograafia



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun