Kas tuumafüüsika areng on inimkonnale kasulik või kahjulik? (0)

Kas tuumafüüsika areng on inimkonnale kasulik või kahjulik?
Tuumaenergia kasutamise plussid: 1). CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, see tähendab seda, et osoonikihti hävitatakse vähem, 2). tuumajaamades tekkivad jäätmekogused on väikesed, 3). tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike, 4). tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat.
Tuumaenergia kasutamise miinused: 1). tuumajaama rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, 2). tekkivad jäätmed on radioaktiivsed, nad on ohtlikud kõigile elusorganismidele, 3). tuumakütus on taastumatu loodusvara (ükskord uraan saab otsa) ning neid ei saa uuskasutusele võtta, 4). õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, 5). Tuumajäätmete käitlemine, transport ja säilitamine on keerukas ja kallis.
Tuumasõja tagajärgede mudelid näitavad, et: 1). Tuumaseentega ülestõstetud tolmust ja tulekahjude suitsust muutuvad päevad pimedaks (tuumaöö), 2). suved jäävad ära (tuumatalv), 3). sajab musta radioaktiivset vihma.
Teadus, k.a tuumateadus, areneb pidevalt. Uraanituumast energia saamise alguseks loetakse Otto Hahni ja Frizz Strassmanni avastust aastal 1939, mis näitas, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimelised veel teisi uraanituumi lõhustama, tekitades ahelreaktsiooni.
Esimene riik, mis uuris tuumaenergia kasutamist tuumapommi näol, oli Ameerika. Töötati välja Manhattani projekt. Selle juhid olid J. Robert Oppenheimer ja Leslie Groves. Esimesed tuumapomid said valmid 1945. aastal ning tuumakatsetus toimus New Mexico osariigis Almogordo polügoonil 16. juuil. Projekti lõpus otsustati lõhata kaks pommi Jaapani linnade, Hirošima ja Nagasaki , kohal. Nõukogude Liidu spioonid said USAlt tuumapommi kohta infot ja tänu sellele nende tuumaprogramm arenes kiiresti ning 1949. aastal jõuti esimese tuumakatsetuseni Semipalatinski polügoonil Kasahstanis.
1950. aastate jooksul arendati välja elektrienergia tootmiseks sobivad seadmed.
Tuumaenergia kasutamine vajab erilisi keskkonnatingimusi. Õnnetuste ärahoidmiseks kasutatakse tuumajaamades mitmekordseid turvalisuse süsteeme. Õnnetuse tekkimiseks ja tuumareaktorite plahvatamiseks on vajalik paljude süsteemide üheaegne mittetöötamine ja ohutusnõuete eiramine personali poolt. Plahvatus on äärmiselt võimas ja mõne millisekundi jooksul võib vabaneda väga palju energiat. Seda energiat saab võrrelda trotüüliekvivalendi kaudu.
Tuumaajastu jooksul on tekkinud umbes 25 raskemat õnnetust . Kolm kõige suuremat on Three Mile Islandi (USA), Tšernobõli ja Fukushima õnnetused. Three Mile Islandi õnnetus juhtus 28.märtsil 1979. aastal, kui osaliselt sulas üles samanimelise jaama reaktori tuum. 26. aprillil 1986. aastal kuumenes üle, sulas ja plahvatas Tšernobõli (Ukraina) tuumajaama neljas reaktor . 11. märtsil 2011. aastal tugeva maavärina järel tabas Fukushima Daiichi (Jaapan) elektrijaama erakordselt suur tsunami . Elektrivarustuse katkemine põhjustas ülekuumenemise, kütuse sulamise ja mitu plahvatust.
2013. aastaks oli maailmas umbes 435 töötavat tuumaelektrijaama, kõige rohkem on jaamu ehitatud USAs, Prantsusmaal, Jaapanis ja NSV Liidus. Tuumariike on üheksa: USA (esimene katsetus 1945. aastal), Venemaa (1949), Ühendkuningriik (1952), Prantsusmaa (1960), Hiina (1964), India (1974), Pakistan (1998), Põhja-Korea (2006).
Areng tuumaenergia rakendamise osas on olnud väga kiire ja muljetavaldav vaadates teaduse seisukohalt, see on olnud kiire ja mugav viis saada elektrienergiat. Kuid siiski ma arvan, et see ei tule meie keskkonnale kasuks. Jah, selle tootmisel ei teki CO2te, kuid radioaktiivsed jääkained on äärmiselt ohtlikud kõigile elusolenditele (näiteks kiirituse näol) ja maailmas on juhtunud päris palju õnnetusi, mille tagajärjel radioaktiivsed gaasid puiskasid õhkkonda. Jääkained ei lagune maa sees ka mitme sajandi jooksul. Lisaks sellele kõigele on tuumaenergiat kasutatud sõjalistel eesmärkidel (Hiroshima Nagasaki) ja keegi ei saa väita, et tulevikus seda ei võeta uuesti kasutusele. Tuumapommidel on äärmiselt laastav mõju. Kõike seda arvesse võttes jään mina kindlaks sellele, et tuumafüüsika areng siiski ei tulnud inimkonnale kasuks.