Parasvöötme kliima (1)

ARDU PÕHIKOOL
REFERAAT
“PARASVÖÖDE”
nimi
klass
kuupäev
ARDU
2007

Sisukord:

Sisukord: 2
Parasvöötme kliima 3
Mereline 4
Mandriline 4
Parasvöötme rohtla 5
Asend ja kliima 5
Taimestik 5
Mullastik 6
Loomastik 6
Inimene rohtlas 7
Kasutatud kirjandus: 8

Parasvöötme kliima

Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega . Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad.
Seal saab enam-vähem selgelt eristada nelja aastaaega: lühike päeva ja pika öö ning madala õhutemperatuuridega talv, tõusvate õhutemperatuuridega kevad, pika päeva ja lühikese öö ning kõrgete õhutemperatuuridega suvi ning langevate õhutemperatuuridega sügis.
Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta , mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid .
Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja enama mm-ni aastas. Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi:
mereline paraskliima, 3.mandriline paraskliima ja
üleminekuline paraskliima, 4.mussoonparaskliima.
Parasvöö on Maa soojusvöö, mille piiriks on kõige soojema kuu samatemperatuurijooned +20°C ekvaatori poolt ja +10°C pooluse poolt.
Parasvööd polaarjoonte ja pöörijoonte vahel

Mereline

Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Suvel varjavad seal sajupilved tihti päikese. Talvel pehmendab veeaur ilma. Selline kliima on näiteks Lääne-Euroopas.
Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed . Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis.
Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, kuna niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad. Parasvöötme mandrilises kliimas on aga tihti taimede kasvuks vett vähe ja talved on väga külmad. Seal esineb isegi kõrbeid.

Mandriline

Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Parasvöötme mandrilises kliimas on temperatuuri erinevused väga suured.
Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei jõua mandrite sisealadele ning idarannikule. Suved on üpris palavad, päiksepaistelised ja kuivad, vihma sajab harva. Ka talvel sajab harva. Lumekate on vaatamata sellele paks, kuna sulailmu on harva.. Selline kliima on näiteks Venemaal ja Põhja- Ameerika sisemaal .
Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Parasvöötme rohtla

Rohtlad on suured tasased või madalate küngastega maa-alad, mida katavad rohttaimed ja üksikud puud või puudesalud väikeste veekogude ääres.
Rohtlad kannavad maailma eri osades erinevaid nimetusi: Euraasias stepp , Põhja-Ameerikas preeria , Lõuna-Ameerikas pampa.

Asend ja kliima

Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosades ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused . Need on sellised alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuaks auruda. Seetõttu on seal kliima kuiv. Rohtlas sajab vähe 350-550mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul ebaühtlaselt. Enamik langeb talvel lumena ja varakevadel hoovihmadena. Suved on kuumad ja kuivad, kohati isegi põuased.

Taimestik

Rohtlavööndi iseloomulikeks taimedeks on kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Euraasia steppides kasvavad stepirohud, stepi- aruhein ja sale haguhein; preeriate kõrgrohustus habehein, preeria-ja piisonirohi. Kõik nad on võimelised säilitama vajalikku niiskust kuivaperioodil . Koos kõrrelistega kasvavad seal veel poolpõõsad(taimed, mille maapealne osa on rohtne , maa-alune aga puitunud ).
Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja lühiealised õistaimed( pojengid , kullerkupud, tulbid ). Väikesel maa-alal kasvab koos palju taimeliike, kuna taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest

Mullastik

Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setete l- lössil. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki rohtlamullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatestpõllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure.

Loomastik

Parasvöötme rohtlate loomastik on üsna liigivaene. Suurem osa neist on pisiimetajad ja närilised, kes elavad urgudes ja toituvad stepitaimedest. Stepitasandike põllustamise tagajärjel on mägialadele taandunud saiga antiloop. Ameerika preeriate looduskaitsealadel võib kohata veel piisonikarju. Euraasia stepi ja metsastepi üks omapärasemaid loomi on pimerott . Ta on pime ja sabata maa-aluse eluviisiga loom, kes närib oma käike mulda ja on seega parim mustmuldade kobestaja . Rohtlates leidub ka arvukalt roomajaid.

Inimene rohtlas

Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Stepitasandikud on olnud sobivateks aladeks rändkarjakasvatajate hõimudele. Taolised suured rahvaste rändamised toimusid harilikult võrdlemisi aeglaselt. Püstitati jurtad ja elati üle karm talv. Edasi liiguti siis, kui karjamaad olid end ammendanud ning veevarud otsas. Oma tänapäevase ilme on kuivstepi-ja poolkõrbealad Ukrainas, Venemaal ja Kasahstanis saanud kõigepealt rändkarjakasvatajatelt ja sõdalastelt, hiljem lisandus sellele pikaajalise põlluharimise mõju. Stepivööndi põhjaosas ja metsastepis, kus levivad huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra , päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Kunstlik niisutus põhjustab aga muldade sooldumist. Seega on halvenenud rohtla ökosüsteemide normaalne talitus. Langenud on teravilja saagikus. Toiduvilja vähenemine mõjutab aga inimeste elukvaliteeti. Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult tähtsaid maavarasid (kivisüsi, rauamaak , värvilised metallid). Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid jpm.

Kasutatud kirjandus:

INTERNET

http://www.hot.ee/kliimavoondid/parasvoode.ht m

http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/2teema/loodus/pohikliimavootmed_liina.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Parasv%C3%B6%C3%B6

http://www.miksike.ee/docs/referaadid/rohtla_evelin.ht m