Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eestlaste jaoks on sport üsna tähtsal kohal. Meie, kui üsna väike riik maailmas, olemegi oma kuulsuse saanud tänu meie headele sportlastele ning üritustele. Inimesed ei tea kus me asume või mis me oleme, vaid teavad meie kuulsaid sportlasi ning põnevaid üritusi. Kindlasti viimase aja kuulsus on Andrus Veerpalu ta on Eesti murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Hetkeseisuga talle on kuulsust toonud dopingu süüdistus (3aastane võistluskeeld), milles ta mõisteti õiges nüüd märtsis ja tühistati keeld. Ta on alles 42aastane meesterahvas ning juba on saavutanud nii palju, sellises väikses riigis nagu seda on Eesti. Teiselt kuulus sportlane on kindlasti Gert Kanter tema on Eesti kettaheitja. Temale on pühendatud mitu teenetemärki ning ta ise on saavutanud mitmetel Olümpiamängudel,
Pirita Majandusgümnaasium Kehaline kasvatus Stefani Kask, 12.A ''Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?'' Essee Igas riigis on oma traditsioonid, mille erinevate valdkondade seas leiab oma koha ka sport. Eestis on selles valdkonnas rohkem rõhku pandud maratonidel, kuid ka sportmängudele mis toimuvad nii ettevõtete kui ka koolide vahel. Meedia pakub saateid kaalulangetamisest ja oskuslikest spordimängudest, mainimata ei saa jätta muidugi olümpiamänge, ajalehtedes aga tervislikke koduseid retsepte ja spordi ettekandeid. Meie Eesti olümpiakangelased on loonud koole-trenne, mistõttu on populariseerinud oma spordiala ka tavainimeste seas. Riigi poolt on
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Kodanikuks olemine tähendab omama teatud riigi kodakondsust. Kodanikul peaks olema põhjus tunda uhkust oma riigi üle mille kodanik ta on. Kodanik peaks ka austama oma kodumaad ja ka kaasa rääkima otsuste langetamisel. Kuidas peaks kodanik tundma, et ka tema on oma riigi kodanik? Selleks, et inimene tunneks ennast kodumaal kodanikuna, peab ta tundma ennast esmalt mugavalt- tähendab, tal on vabadus elada. Eesti ühiskonnas on juurdunud mõte, et välismaal on parem elu. Ei vaidle sellele vastu aga Eestil on näiteks sportlaseid kellest uhkust tunda, sest nad on saavutanud tulemusi, mida paljude teiste riikide sportlased ei ole. Eesti üks kuulsamaid sportlasi on arvatavasti suusataja Andrus Veerpalu, kes hiljutise dopinguskandaali tõttu on
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eesti riik on teiste suurte riikide kõrval väga väike ja inimesi on ainult natuke üle miljoni ja kuna meid nii vähe on siis me peame kokku hoidma. Kui nii väikese rahvaarvuga riigis kodanike hulgast on kasvanud silmapaistvad sportlased, kes löövad maailmas läbi ja saavad tähtsatelt võistlustelt medaleid, siis on põhjust, mille üle uhke olla. Eestlastel on üldiselt väga raske jõuda spordis tippu kuna spordi tegemiseks ei ole riigil piisavalt raha, et toetada erinevaid spordialasid. Riik hakkab sportlast toetama alles siis, kui ta on juba midagi saavutanud, aga midagi suurt saavutada on Eesti riigis väga raske. Sellepärast me oleme nende väheste tipus olevate sportlaste üle väga uhked ja elame neile alati kaasa kui nad jälle kuskil võistlemas on. Ja kui meie sportlane saab olümpiamängudel või kuskil teistel tähtsatel võistlustel kulla siis on kõik eesti inimesed väga õnnelikud selle üle, et nad on ee
Essee Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eesti on väga suure rahvaspordikultuuriga riik. Paljud eestlased osalevad kõiksugustel rahvaspordi üritustel kogu perega. Rahvaspordi üritused ongi need, kus saab tunda end kui eestlane. Lisaks rahvaspordile on ka teisi spordialasid, mida vaadates on tunda, kuidas eestlased kokku hoiavad. Näiteks suusatamine. Kui on suurvõistlused suusatamises, siis on palju Tallinna baarid ja isegi Vabaduse Väljaks täis rahvast, kes hoiavad koos pöialt Eesti suusatajatele. Kui olid Olümpia Mängud ja Kristiina Smigun suusatas, siis oli terve Eesti rahvas teleka ees, vaatas ja elas kaasa meie Kikule. Ja kui ta veel võitis oli ikka uhke olla eestlane.
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Grete Hussar RATSASPORDISPETSIALISTIDE HINNANG HARRASTUSSPORDILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Reeda Tuula ..................... (Juhendaja allkiri) Tallinn 2013 SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5 1
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4
.......................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5. Olümpiamängude kava....................................................................................................5 2.6. Mängudeks valmistumine ...............................................................................................6 2.7. Võistlejad ........................................................................................................................6 2.8. Olümpiavõitjad................................................................................................................6 2.9. Korraldajad..................................................................................................................
annaabi.ee 
5 punkti
~ 1 leht
5 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid