Lendorav
Lendorav ehk harilik lendorav (Pteromys volans)
on oravlaste sugukonda kuuluv haruldane näriline.
Lendorav on Eestimaa Looduse Fondi vapiloom.
Välimus
Lendorav on oravast väiksem, halli värvi
näriline.
Tal on suured silmad ning esi- ja
tagajäsemete vahel paikneb nahakurd.
Tüvepikkus 23...25 cm
Kehamass 95...170 g
Elustiil
Suured silmad on talle kasulikud öösel
pimedas nägemiseks, sest lendorav on
aktiivne peamiselt öösiti.
Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes,
vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta
jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja
seejärel liugleb kuni paarikümne meetri
kaugusele.
Lendu juhib ta saba abil.
Elupaik ja toit
Pesapuuks on haab.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Merilin16
Õppematerjali autor
Lendoravad elavad okas- ja ÄRA AJA TEDA SEGI segametsas, puuõõnsused on talle ORAVAGA sobivateks pesakohtadeks. Veedab Lendorav sarnaneb kujult enamiku oma elust puude otsas ja oravaga, kuid on natukene maapinnale eriti meelsasti ei lasku. pisem. Tema saba pole nii karvane, samuti pole tal ka * SUURED MUSTAD SILMAD, kõrvadel oravale KOHASTUMUS ÖISEKS ELUVIISIKS; iseloomulikke karvatutte. Kuna lendorav on * LENNUSENA TALITLEV NAHAVOLT
Lendorav Koostaja: XXXX XXXX Pärnu XXXX Põhikool 6B Juhendaja: XXXX XXXX Välimus Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi- ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd (lennus). Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. Elavad nad tavaliselt 5...6 aasta vanuseks. Lendamisest Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil. Enne maandumist puule ta pidurdab, painutades saba alla. Pärast puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Vaenlasi on tal aga palju: nugised, kakud, kanakullid jne. Elupaik, toitumine
Lendorav Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Eestis on leidub teda väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi- ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd. Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil. Enne maandumist puule ta pidurdab, painutades saba alla. Pärast puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest pääseda. Vaenlasi on tal aga palju: nugised, kakud jne. Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral
Talveks kogub endale pessa toiduvarusid LEVIK MAAILMAS Lendorav elab kogu põhjapoolkera metsavööndis – Soomest Siberi, Mongoolia, Korea ja Kirde-Hiina metsadeni. Teda leidub ka Sahhalini ja Shantari saarel ning Sihhote-Alini mägedes. Euroopas leidub lendoravat vaid Soomes, Eestis, Põhja-Lätis, Kirde-Valgevenemaal ja Venemaal 20. sajandi algusest on selle loomaliigi leiukohtade arv levila lääneosas pidevalt kahanenud. Kõikjal Euroopas, kus lendorav veel elab, on ta kantud regionaalsetesse punastesse raamatutesse ja kaitstavate liikide nimistuisse. LEVIK EESTIS Eestis on säilinud väiksel arvul Kirde- ja Ida-Eestis Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta Peamine levila jääb Virumaa keskosa rabasid ümbritsevatesse vanadesse metsadesse. Eestis on pesapuudeks haavad MIKS LENDORAVAD MEIL HARULDASED ON? Lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Õõnsaid
* * * Harilik vaher ja harilik lendorav Referaat * Tartu 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Lendorav ja tema elupaik · Välimus ja kohastumused metsas · Toitumine · Paljunemine · Huvipakkunud faktid · Viited · Toiduahel · Harilik vaher ja tema elupaik · Välimus ja kohastumused · Kasvutingimused · Levimisviis · Huvipakkunud fakt · Viited Sissejuhatus Teemasid me ise valida ei saanud, aga ma arvan et ma oleksin valinud kindlasti ise ka lendorava. Aga ma ei arva, et ma vahtra oleks valinud.
...............................................................................................7 Pojad ja pesitsemine.............................................................................................................................8 Lendorava kaitse...................................................................................................................................9 Sissejuhatus Referaat on koostatud selleks ,et rohkem lendoravast endast ja tema eluviisist teada. Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Ta on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa- ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Nagu nimigi ütleb, on ta orava sarnane. Kõigile tuntud oravast on ta pisut väiksem. Karvavärvuse järgi pole aga orav ja lendorav üldse sarnased. Orav on tavaliselt ikka pruun, talvekarvas veidi hallikapoolne. Aga lendorav on aastaringi halli karva, täiskasvanud haava koore värvi
kasutatakse lennusena õhus planeerimisel. Liuglemisel tõmmatakse lennus sirgu jäsemete väljasirutamisega. Randmelt lähtub väike sirpjas luu või kõhr, mis toetab lennuse eesserva. Saba abil pidurdab loom hoogu puudele laskumisel. Eri liikidel ulatub lennu maksimaalne pikkus 30-60 meetrini. Lennusuunda saavad nad muuta saba ja lennuse asendit muutes. Enne tüvele laskumist pidurdab loom sabaga ja võtab vertikaalasendi, et maanduda kõigile jalgadele korraga. Niipea kui lendorav on puu külge haakunud, jookseb ta sedamaid ümber vaatamata tüve vastaspoolele. Niisugune käitumine päästab looma juhul, kui teda jälitab röövlind. Hambaid on lendoravatel sama palju kui oravatel. Koon on veidi ümaram, kõrvad lühemad, silmad aga palju suuremad kui oravatel; viimane omadus on seotud aktiivse tegevusega videvikus või öösel. Eeskäppadel on 4, tagakäppadel 5 varvast. Kõigil varvastel on tugevad,
......................................................................................................... 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 12 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud selleks, et rohkem lendoravast endast ja tema eluviisist teada saada. Referaadis on käsitletud lendorava välimust, tema leviala, eluviisi, toitumist ja sigimist. Samuti on toodud välja lendorava arvukuse muutused ja selle põhjused. Ledorav on Eesti üks ohustatuim liik, ke s on kantud ka Punasesse Raamatusse. Seetõttu on võimalus lendoravat looduses kohata väga väike. 3 1. Lendorava välimus Lendorav sarnaneb kuju poolest oravaga, kuid on veidi väiksem. Oravast saab teda eristada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid