Lendorav (0)

 
Lendoravad  
elavad 
okas- 
ja 
ÄRA  AJA  TEDA  SEGI 
 
segametsas ,  puuõõnsused  on  talle 
ORAVAGA 
sobivateks  pesakohtadeks.  Veedab 
 
enamiku  oma  elust  puude  otsas  ja 
Lendorav   sarnaneb  kujult 
orava  
maapinnale eriti meelsasti ei lasku. 
ga,  kuid  on  natukene 
pisem.  Tema  saba  pole  nii 
 
karvane ,  samuti  pole  tal  ka 
* SUURED MUSTAD SILMAD, 
kõrva  
del 
oravale 
KOHASTUMUS ÖISEKS ELUVIISIKS; 
iseloomulikke  
karvatutte. 
 
 
Kuna 
lendorav 
on 
* LENNUSENA TALITLEV NAHAVOLT 
pruun  
oravast  erinevat  värvi 
KEHA KÜLGEDEL, EES? JA 
karvaga,  siis  neid  üksteisest 
TAGAJALGADE VAHEL; 
 
 
 
eristada  on  kerge.  Ainus 
võima  
* PIKK LAPIK SABA, MILLE ABIL TA 
lus  on  talvel,  kui  ka 
HOIAB RONIMISEL TASAKAALU, 
pruunorav  kannab  valdavalt 
 
HÜPETEL AGA TÜÜRIB; 
halli kasukat. 
 
 
 
* PEHME, AASTA RINGI HALL, 
. 
PRUUNIKA VÕI MUSTA KIRMEGA 
KARVASTIK, MIS AITAB LOOMAL 
 
SULANDUDA PUUDE, ERITI HAAVA 
KUIDAS ÄRA TUNDA? 
 
 
KOORE JA SELLEL KASVAVATE 
Lendorav on omapärase välimusega. Tal on 
SAMBLIKE TAUSTAGA. 
Pojad  sünnivad  aprillas-mais  ja  juunis-juulis. 
suured  sil  mad  ning  esi-  ja  tagajäsemete 
Pesakonnas on tavaliselt 2-6  poega  ja poegitakse 
vahel  paikneb   nahakurd .  Suured  silmad  on 
 
 
1-2 korda aastas. Pojad on  paljad  ja  pimedad , kuid 
talle  kasulikud  öösel   pimedas   nägemiseks, 
neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad 
sest 
 
lendorav  on  aktiivne  peamiselt  öösiti. 
pojad  kahe  nädala  vanuselt.  Imetamine  kestab 
Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid 
 
kuu aega. Pojad iseseisvuvad kahe kuu vanuselt. 
liugleb:  õhku  hüpates  tõmbab  ta  jäsemete 
vahel 
 
oleva  nahakurru  pingule  ja  seejärel 
Looduslikeks  vaenlasteks  on  nugised,  kanakull, 
liugleb  kuni  paarikümne  meetri  kaugusele. 
 
kassi-  ja  händkakud.  Händkaku  arvukus  on 
Lendu juhib ta saba abil. Enne maandumist 
viimasel  ajal  oluliselt  kasvanud  ja  händkakk 
puule  ta   pidurdab,  painutades  saba  alla. 
asustab tihti lendoravatele sobivaid metsi. Lisaks 
Pärast  puule  maandumist   jookseb   ta  kohe 
looduslikele  vaenlaste  on  ohuteguriteks  ka 
 
teisele  poole  puud,  et  võimalike  jälitajate 
haigused, 
parasiidid  
ning 
halvad 
eest ära pä  äseda 
ilmastikutingimused.   Liigniiskus   ja  kevadised 
öökülmad 
võivad 
põhjustada 
esimeses 
 
pesakonnas suure osa järglaste hukku. 
 
Peamine arvu vähendaja ja leviku  piiraja on inimene: vanade lehtpuupuistude 
MIDA 
LENDORAVAD 
 
 
raiumisel pesapaigad kaovad. 
SÖÖVAD? 
 
Kasutab  toiduks  seemneid, 
 
pungi ,  noori  oksi,  lehti, 
võrseid, samuti sööb ka seeni 
 
 
ja  marju.  Talveks   kogub  
e  
ndale pessa toiduvarusid. 
 
 
Lendorav 
on 
levinud 
Euroopa 
põhjaosas,  Siberis  ja Põhja-Kasahstanis. 
Eestis on säilinud väikesel arvul Kirde- 
ja Ida-Eestis. Eestis on praegu on teada 
umbes 40 kindlat lendorava  leiukohta. 
 
 
Lendorav ei ole kergesti märgatav loom. Tema 
tegevu  
sest annavad märku väljaheited võib 
leida puu alt või väikese hunnikuna puu tüvel. 
 
KAS TEADSID, ET... 
Ekskremendid on värtnakujulised, riisitera 
suurused, ümardunud otstega, värvuselt 
  Midagi  uurides  võib  lendorav  kaua  seista  luutüvel,  pea 
rohekaskollased või kollakasrohelised. 
alaspidi, saba vastu selga  tõmmatud. 
  Lendorav  kardab  kiskjatest nugiseid ning  lindudest  kaukilisi. 
  Lendoravad  on  aktiivsemad   videvikus   ja  öösel,  talvel  on  ta 
suhteliselt passiivne. 
  Ta  ronib  väga  kiiresti  ja  osavalt  ka  mööda  peaalegu  päris 
siledat puukoort.  
  Lendoravate  sõbrad  on  rähnid,  kes  on  teinud  suure  osa 
lendoravate  pesaõõnsusi.  Mida  rohkem  on  metsas  rähne, 
seda  parema  võimaluse  saavad  lendoravad  omale  pesa-  ja 
varjupaiga leimiseks. 
  Lendorav  tõstab  maandudes  saba  ülesse  ja  ajab 
pidurdamiseks lennunaha langevarjuna punni . 
  LENDORAVAD ON LOODUSKAITSEALL. Eestis kuulub lendorav 
I kategooria kaitsealuste liikide hulka. 
  Lendoravad elavad tavaliselt 5-6 aastaseks.  
 
 
Kokkuvõte 
Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Ta on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa- ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel 
arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. 
Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi- ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd. Suured silmad on talle kasulikud 
öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab 
ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil. Enne maandumist puule 
ta pidurdab, painutades saba alla. Pärast puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Vaenlasi on 
tal aga palju: nugised, kakud jne. 
Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on 
palju puuõõnsusi, millesse oma pesa teha. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade 
päevade üleelamiseks. 
Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2…4. Pojad on paljad ja pimedad. Nägema hakkavad pojad kahe nädala, imemise lõpetavad 
kuu aja ja iseseisvaks saavad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad nad järgmisel kevadel. Elavad nad tavaliselt 5…6 aasta vanuseks. 
Lendorav on Eestis oma leviku piiril ja seetõttu on ta meie aladel kogu aeg  haruldane  olnud. Eriti haruldaseks on ta aga jäänud selle sajandi teisel 
poolel, seda peamiselt vanade metsade kadumise tõttu. Lendorav on looduskaitse all.