Ajaloo
kontrolltöö 7 klassile. 1 pool.
1. kirjelda Araabia poolsaare looduslike tingimusi. Kuidas mõjutasid need
inimeste igapäeva elu ?
Araabia poolsaar
oli kuiv ning liivane . Keset kõrbe olid oasid. Need olid looduslikud
kohad. Meie mõistes sood . Seal kasvasid puud ning taimed olid
allikad ja muud vee kogud . Araablased kasvatasid karja. See töö
erines Eurooplastest vägagi. Eurooplased tegelesid põlluharimisega,
seda ei saanud aga Araablased teha kuna nende maa ei võimaldanud
seda.
2. Lõpeta lause.
Islamiusu rajajaks peetakse Meka kaupmeest ……….. Muhamedi…………….,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Birgit Truu
Õppematerjali autor
Tütarde pärandisosa on poole väiksem. 14. Millega seoses tekkis lõhe islami ühiskonnas? Siidid ja sunniidid; siidid usuvad, et islami kogukonna juht imaam- võib olla ainult Muhamedi ja Ali järeltulija. Kuigi Muhamedi järglaskond lõppes, usuvad siidid, et üks Ali järglastest ei surnud ja tuleb viimsel kohtupäeval peidust, et täita maailm õiglusega. Nad on valmis ka sõjakalt välja astuma. 15. Kuidas suhtusid araablased antiigipärandisse? Nad talletasid seda ja arendasid loominguliselt edasi. 16. Nimeta mõni mõiste, mis on eesti keelde tulnud araabia keelest? Algebra, alkeemia, tariif, magasin 17. Kes olid Avicenna ja Averroes? Avicenna e. Ibn Sina pärsia-tadziki arst, flosoof ja poeet. Averroes e. Ibn Rusd flosoof, arst ja kohtunik 18. Mida on araablased suutnud anda Euroopa kultuurile? India arvusüsteem- nn. Araabia numbrid; Vana-Kreeka flosoofde
Ajaloo kontrolltöö 1.Kirjelda Araabia ühiskonda. Ammustest aegdest peale on araablased elanud kõrbete ja poolkõrbetega kaetud Araabia poolsaarel. Kuna seal polnud eriti võimalik tegeleda põlluharimisega, siis enamik araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid, kes rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega paremate karjamaade otsingul paigast paika. Kaamel oli beduiinlastel asendamatu. Teda kasutati sõidu ja veoloomana, tema piima joodi, liha söödi ning karvadest valmistatud vildist või kaamelinahast tehti riideid ja telke
Keisri nimetasid ametisse armee, senat ja rahvas. Pikka aega polnud keisrivõim päritav, aga tegelikkuses määras keiser endale ise järeltulija, kes oli ühtlasi kaasvalitseja. Keisrile allusid riigielu korraldavad ametkonnad. Justinianus I Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset valitsusaeg hiilgust. 527-565 7.-11. sajand Bütsantsi ründasid mitmed sissetungijad, bulgaarid ja araablased. Araablastele kaotati Vahemere idaannik, Egiptus, Küpros ja Kreeta. Väike-Aasias suudeti oma võim siiski säilitada. Kreeta tagasivallutamisega saadi Egeuse meri kindlalt kontrolli alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus. Bütsants vallutas maid juurde Süürias ja Armeenias. 11.-15. sajand Türklased-seldzukid tungisid Väike-Aasiasse, nad purustasid Bütsantsi
ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8.saj 732 – Frangi riigil õnnestus Poitiers lahinguga peatada araablaste edasised vallutused Euroopas. Bagdadi kalifaadi kujunemine.
Peale Muhamedi surma juhtisid araablasi prohveti asemikud ehk kaliifid. Nad juhtisid araablasi vallutama naabermaid. Kuna Araabia poolsaarel oli vähe taimi ja vaene loodus, läksid paljud beduiinid naabermaid vallutama, et saada elamiseks sobivat pinda. Koraan aga kutsus muhameedlasi võitlema islami usu levitamise eest. Araablastel olid head hobused ja kiire ratsavägi. Võitlustes kasutati lisaks hobustele ka sageli kaameleid. Esmalt ründasid araablased Bütsantsi ja Pärsia riiki. 636. aastal võeti Bütsantsilt ära Süüria ja Egiptus. Ka Pärsia riik suudeti vallutada. Araablaste riigi pealinnaks sai Süürias asuv Damaskus. Kuna siiamaani oli olnud kalifaatide elu tavaline, siis Damaskuses rajasid nad uhkeid losse purskkaevudega ja elasid oma elu rikkuses ja toreduses. Alistatud rahvast koheldi üsna leebelt. Islami usku vägisi peale ei surutud, aga kuna alistatud rahvastelt nõuti
Araabiamaades oli kultuur väga tasemel. Ühed silmapaistvamad ehitised olid islami pühakojad ehk moseed. Hooned olid sammaste ning kuplitega. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust vaimulikud rahvast palvustele kutsusid. Veel rajati ka uhkeid paleesid. Ka kultuur oli kõrgelt arenenud. teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Araabia õpetlane Ibn Rusd austas Aristotelest ja uuris terve elu tema töid. Veel tegelesid araablased astronoomia ja astroloogiaga. Arenenud oli ka arstiteadus. Nad oskasid ravida silmahaiguseid ja mõistsid nakkushaiguste olemust. Ibn Sina oli arst, astronoom ja ka filosoof, kes pani oma meditsiinialased teadmised kirja teosesesse ,,Arstiteaduste kaanon". Araabia kirjanduse muinasjutukogu ,,Tuhat ja üks ööd" on kirjanduse tähtteos. Araablaste kaudu on tundma õpitud kompassi, püssirohtu, araabia numbreid jne. Ristisõjad Kuigi kristlik õpetus keelas tappa, tapeti ometigi palju inimesi
Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoi eest hea kaubavahetus ja postiteenindus. Koormaloomadena laamad + inimesest koormakandjad, kiirteated = jooksvad kullerid. RATASVEOKEID ANDIDE ELANIKUD EI TUNDNUD. Inkade riigi allutasid 1532-1528 hispaanlased. Kaasa aitasid vastuolud inkade seas (kodusõda poolvendadest trooninõudjate vahel). Kõrgkultuur hävitati, kuid ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab ja räägib oma keelemurdeid ka tänapäeval. IV. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD. Geogr ja looduslikud olud, varane ühiskond : Semiidi keeli kõnelev, rändkarjakasvatusega tegelev elanikkond oli kõrgkultuuridega ammu kokku puutunud ja rännanudki või lausa sisse tunginud arenumatele naaberaladele. Foiniika tähestiku põhjal kujunes ka araabia kiri. Tekkisid kaubalinnad põhja pool, kus kujunes tähtsaimaks keskuseks Meka. Enamik araabia ps asukaid hankis elatist rändavate / poolpaiksete kaamelikasvatajate e beduiinidena
Prantsusmaad päästma, määrati vägede eesotsa Ida-Rooma ehk Bütsants (15-16) Keskajal nimetati Ida-Roomat Bütsantsiks, seal elasid endiselt roomlased, kellest enamik rääkis kreeka keelt. Keiser Justianuse ajal püüti seal taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Nende vastasteks kujunesid langobardid, kelle tõttu kaotati Itaalia, hiljem ka bulgaarid, kes rajasid bulgaaria riigi, hiljem sulandusid slaavlastega. Bütsantsi olusid raskendasid ka araablased, kes vallutasid vahemere idaranniku ja egiptuse, rüüstasid ka mitu korda Konstantinoopolit. 10 sajandil aga vallutati nad ja saadi võim egeuse merel tagasi ning laiendati piire väike-aasias. 11 sajandil hakaksid bütsantsi vastu võitlema türklased, kes vallutasid nende piirid väike-aasias, elanikkond hakkas üle võtma islamiusku ja rääkima türgi keel, b palun abi Lääne-Euroopalt, see tõi kahju, sest langes ise frankide kätte, 13 sajandil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid