Siberis reisimine nõuab kohanemisvõimet (0)

Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeteni. Artikli on kirjutanud mitte turism , vaid inimene, kes nii elab, töötab, kui ka õpib kohalikus ülikoolis. Saame teada, kuidas on reisimine Siberisse, millised on sealsed plussid ja miinused, millised on peamised vaatamisväärsused, kuidas toimib linnas orienteerumine ja transport.

SIBERISSE REISIMINE

Arikli autorilt on mitmeid kordi küsitud, kas saaks küllakutseid, kuna inimestel on hägune ettekujutus, et Venemaale reisimisega peavad nad silmitsi seisma meeletu bürokraatiaga, kuid tegelikkuses ei ole asi sugugi nii hull. Tegelikult saab 30-päevase viisa kätte üsna kiirelt ja lihtsalt turismibüroodest.
Eestlased on kuulnud igasuguseid jutte, et kui keeruline bürokraatia on, kui tahta minna Venemaale ja viibida seal üle kuu ehk üle kolmekümne päeva ning selleks tuleb seal teha sissekirjutus. Artikli aoutori sõnul ei ole ka see tead-mis-teadus. Tema võõrutamise kogemuste põhjal saadakse sissekirjutus üsna väikse vaevaga, umbes 300 rubla eest tehakse teile sissekirjutus esimeses ettejuhtuvas turismibüroos või siis majutusasutuses.(M. Matiisen (2009))

Rongisõit, kui mõnus puhkus

Siberisse saab ka lennukiga, kuid soovitatakse üks ots rongiga minna. Rongiga on sõit küll pikem, kuid on poole odavam ja räägitavalt ka mõnusam puhata. Lennukiga saab Siberisse viie ja poole tunniga, rongiga see-eest jõuad sihtpunkti kolme ja poole ööpäevaga.
Pikamaarongiga minnes, tuleb soovitavalt kaasa võtta magamiskott alumisele magamisasemele ehk koikule, kuna üleval istumiseks jääb pakiriiul ette. Üleval olles võib olemine tüütuks ja igavaks minna, eriti siis kui rong on reisijaid täis ja kõik istekohad on kinni.
Kui minna pikamaarongiga, tuleks kaasa võtta kohvi-teed ja kiirsuppe-nuudleid, kuna rongis saab kuuma vett tasuta, millega saab neid valmistada. Rongis on ka restoranvagun, kus menüü on üpris kesine. Toitu, juua ja teisi vajalikke asju saab osta vahepeatustes, kuid saab ka kaasreisijatelt osta nii leiba, jogurtit, juustu, suitsuvorsti, vett, viina, veel saab osta mäguasju, ehteid , riideid ning isegi sooja toitu – kartuleid kotletiga.
Kellel on kaasas aga mobiiltelefon , siis seda saab laadida toredate ja lahkete vagunisaatjate juures. Nendel prouadel on ka ülevaade kõigi reisijate sihtkohtades ning kui tuleb aeg, reisijal või reisijatel, maha minna, siis nad äratavad ja teavitavad sellest neid.
Varguseid tavaliselt pikkamaarongides ei esine. Inimesed on üsna tavalised ja sõbralikud, kes ei ole tulnud sinna, et kaasreisijaid röövida, nii et enamasti ei pea oma pagasit WC´sse kaasa tirima.
(M. Matiisen (2009))

Siberi plussid ja miinused

Siberis võtavad reisijaid/turisme vastu üldiselt väga sõbralikud ja suhtlemisaldid inimesed, eestlasete mõistes soodne transport ja majutus . Autosid sealkandis ei soovitata rentida. Rongiga, kui ka marsalaadsete sõidukitega saab üsna soodsalt sõita piisava sagedusega. Muidugi on seal ka reegel. Et sõidukis peab olema neli inimest, kes soovivad ühte suunda sõita.
Eestis pärit turistile võib olla harjumatu aga teeninduskultuur . Sealsed teenindajad on ühte lugu tigedate nägudega ja tekitab kliendile tunde, et kuningas ei ole mitte klient vaid hoopis teenuse pakkuja või kauba müüja. Sageli võib kliendile tunduda, et ta on tüütu parasiit , kes ei lase teenindajat oma tegemisi teha. Kuid, kui suhelda kurjade klienditeenindajatega meeldivalt ja sõbralikult, siis muutub ka teenindaja suhtumine klienti üllatavalt kiiresti ja muutuvad üsna abivalmiteks ja suhtlemisaldisteks.
Kui aga on soov korraliku noa ja kahvliga süüa, siis on soovitav ise kaasa võtta oma nuga , kuna seal on endiselt harjutud sööma ainult kahvliga ning tihtipeale kaob kiirelt komme juua lahustuvat kohvi. Seda, millega on eestlane tavaliselt harjunud tuleb seal tikutulega otsida.
(M. Matiisen (2009))

Loodus ja turism

Maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv on Baikal . Seda kutsutakse ka Venemaa pärliks ja see in iga siberlase jaoks au ja uhkus. Järve ümbrus on mägine ning äärmiselt rikkalik loodus, mis võtab ka palju näinud turisti suu lahti. Siberi kohalikud hoolitsevad enamasti selle eest, et turist näeks Baikalit ja saaks selle ilu ja loodust täiel rinnal nautida.
Reisisihina on järve ümbrus kogumas üha populaarsust. Praeguse seisu järgi peatub seal järve ääres vähemalt ühe öö, pea et miljon turisti aastas. Enamik turistidest on muidugi venelased , kuid on palju turiste ka Ameerikast , Austraaliast, Uus-Meremaalt, Prantsusmaalt, ja nii edasi.
(M. Matiisen (2009))

Majutus

Turistidele, kes soovivad kohalikega tutvust sobitada ja uudistada nende elu-olu, on võimalus minna ööbima kodumajutustesse. Baikali järve ümbrus on täis väikseid talukesi, millel on väljas silt ööbimismajutuse kohta. Sealne majutus tähendab tavaliselt oma tuba ning söögi ja joogi võimalust terve päeva vältel.
Iga hosteli , kodumajutuse või hotelli juurde käiv kohustuslik element on saun , mida saab tellida väikse lisaraha eest. Siberlased, nagu ka eestlased, armastavad sauna. Ainuke, mis on erinev, on viht. Eestlaste vihad on tavaliselt kasest tehtud, kuid siberlaste vihad on tehtud kuusest.
(M. Matiisen (2009))

Orienteerumine

Artikli autori kogemusi mööda on Siberis kannavad peatänavad kolme nime, milleks on Lenin, Marx ja Gagarin. Kui olla ühel nendest tänavatest, siis võib kindel olla, et asute kesklinna südames.
Tegelikult on iga linn isemoodi. Näiteks ei ole Irkutskis selliseid elumaju , nagu Baikaliski või Angarski inimestel. Rongiga sõita vaid teise linna, tekib tunne nagu oleksid sõitnud teise riiki.
Turistidel nõuab Siberis ringiliikumiseks tugevat kohanemisvõimet. Näiteks on igas linnas transporti eest tasumise viis erinev. Irkutskis antakse näiteks raha alles sõidu lõpus, kuid kui Ulan-Udes peab aga kohe transporti sisenedes maksma. Baikalskis on aga transpordi vahendiks takso , mis ei hakka ennem liikuma, kui sõidukisse on kogunenud samasse suunda sõitvat inimest. (M. Matiisen (2009))

Kasutatud allikas

1M. Matiisen (2009) „Siberis reisimine nõuab kohanemisvõimet“ - Estravel nr. 2